lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-114635/14

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 19.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-114635/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1529
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKOS § 13 lg 1KÜS § 151KÜS § 4 lg 2TsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-114635

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-16-114635

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2017, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

KÜ Narva mnt 43 hagi I. A.a ja R. A.i vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

275, 59 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: KÜ Narva mnt 43 (RK 80162277) Hageja lepinguline esindaja: Jaanek Pahka (e-post [email protected] ) Kostja I: I. A.a (IK xxx, elukoht xxx) Kostja II: R. A. (IK xxx, elukoht: xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta KÜ Narva mnt 43 hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud KÜ Narva mnt 43 kanda.
3.Välja mõista KÜ-lt Narva mnt 43 I. A.a ja R. A.i kasuks menetluskulud 216 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ( lg 21).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-10862/18Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-120121/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.09.20262-24-143755/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.09.20262-26-15320/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
TsMS § 637

2-16-114635

I HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt on kostjad korteriomandi asukohaga xxx omanikud ja KÜ Narva mnt 43 liikmed alates 15.11.2007. Hageja teostab elamus asukohaga Narva mnt 43 Jõhvi haldamist. Hageja on esitanud KÜ liikmetele, samuti korter 18 omanikele (kostjatele) igakuiselt arved majandamiskulude eest. Kostjad läksid 09.2001 üle alternatiivküttele (elektriküte). Vastavalt OÜ RevPro Est eksperthinnangule on kostjate korteriomandi soojuskulude protsentuaalne jaotus korteri pinnast (46,3 m2) peale rekonstrueerimist 23, 73% s.o 10, 99 m2. Arved on kostjatele esitatud vastavalt eeltoodud arvestusele.
2.Kostjad keeldusid tasumast vastavalt hageja arvestusele ning kostjatel on tekkinud korteriomandi Narva mnt 43-18 küttekulude võlgnevus perioodi 30.09.2013-30.04.2014 eest summas 275, 59 eurot. Hageja tugineb KOS § 13 lg 1 ja 2, KÜS § 151, VÕS §-le 76 lg 1, 100, 108 lg 1 ja palub kostjatelt ühiselt välja mõista hageja kasuks 275, 59 eurot. Menetluskulud jätta ühiselt kostjate kanda.

II KOSTJATE VASTUS JA SEISUKOHAD

3.Kostjad hagi ei tunnista. Hageja võlgnevuse olemasolu tõendanud ei ole. Esitatud koondtabelist ei nähtu, kas võlgnevus koosneb ainult küttekuludest, või ka vee soojendamise kuludest. Kui võlgnevus koosneb ka vee soojendamise kuludest, siis kostjad ei ole sellega nõus. Mis alusel hageja tõstis vee soojendamise tasu 5,05 euroni ei ole kostjatele teada. KÜ üldkoosoleku otsust selle kohta ei ole. Arvete ja laekumiste koondtabelist nähtub, et seisuga 30.09.2013 oli kostjate võlgnevus 180 eurot, mis oli kohtuvaidluse esemeks tsiviilasjas nr 211-4989. Menetlus lõpetati 04.11.2011 seoses hageja hagist loobumisega. Kuna hageja on sellest nõudest loobunud, siis ei saa hageja nõuda seda uuesti käesolevas tsiviilasjas. Kostjad on maksnud hagejale ainult jooksvate arvete katteks ja nende poolt makstud summasid ei saa arvestada selle võlgnevuse katteks. Väidetav võlgnevus 189 eurot seisuga 30.09.2013 on ka aegunud, kuna see on 2010-2011 aastate eest. Kostjad ei ole nõus ka soojuse kulude arvestusega. Hageja arvestab soojusekulusid lähtudes elamu pindalast (1900m2), kuid kostjate arvates tuleb arvestus teostada lähtudes elamu üldpindalast (2256 m2).
4.KÜ Narva mnt 43 üldkoosoleku otsusega on vastu võetud jääksoojuse arvestuse metoodika, mille alusel on korteri 18 köetava jääkpinna suuruseks 6, 94 m2 ehk 15%. Hageja aga arvestab soojust Vastavalt OÜ RevPro Est eksperthinnangule, mille järgi on kostjate korteriomandi köetava jääkpinna suuruseks 23, 73% s.o 10, 99 m2 korteri pinnast (46, 3 m2). selline hageja arvestus ei ole õige, kuna üldkoosoleku otsust selle kohta ei ole. Hageja põhikirja p 4.2.6.12 järgi tuleb prügiveo eest maksta vastavalt korteris elavate inimeste arvule. Kostjatele kuulub elamus Narva mnt 43 kaks korteriomandit, so. nr 18. mida kostjad kasutavad elukohana ja nr 32, kus keegi ei ela. Hageja arvestab kostjatele tasu prügiveo eest 3 inimese eest. mis ei vasta põhikirjale. Isegi kui kostjatel on mingi võlgnevus hageja ees, siis tuleb see tasaarvestada kostjate poolt enammakstud summadega prügiveo ja vee soojendamise eest.
5.Hageja poolt esitatud tõendid ei kinnita kostjate võlgnevust ja selle suurust. Hageja ei ole esitanud võlgnevuse arvestust. Kostjad viitavad Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-53-10 p-le 13. 30.06.2014 üldkoosoleku protokollist ei ole näha, et tegemist on korduva koosolekuga, kuigi üldkoosolekul osalejate nimekirjast tuleneb, et see on korduv üldkoosolek. Ilma esimese üldkoosoleku protokollita on 30.06.2014 üldkoosoleku otsus tühine, kuna koosolekul puudus kvoorum. Üldkoosoleku protokoll ei tõenda et kostjate suhtes võeti vastu mingi otsus. Punktis 5.4 on kirjas, et võeti vastu otsus tõsta vee soojendamise maksumust 5.05

2-16-114635 eurole, kuid hääletamise tulemust näha ei ole. 20.10.2013 juhatuse koosoleku protokoll ei tõenda, et kostjad peavad maksma vastavalt hageja arvestusele. Juhatusel ei ole volitusi muuta üldkoosolekuga vastuvõetud otsuseid. VKG Soojuse arved ei tõenda samuti kostjate võlgnevust ega selle suurust. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

III KOHTU PÕHJENDUSED

6.Arvestades hagi hinda 275, 59 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on korteriomandi asukohaga Narva mnt 43-18 (registriosa nr 584608) Jõhvi omanikud (tl 26), korterelamus Narva mnt 43 on asutatud korteriühistu (tl. 25) ja kostjad on korteriühistu liikmed. Kohus leiab, et hageja esitatud materjalidest ei selgu, mis ajast väidetav võlgnevus on ja kuidas see on kujunenud. Hagiavalduses on märgitud, et kostjatel on küttekulude võlgnevus perioodi 30.09.2013-30.04.2014 eest. Samas nähtub toimiku materjalides olevast arvete ja laekumiste koondtabelist (tl 34), et seisuga 30.09.2013 oli kostjate võlgnevus 189 eurot, millest järeldub, et võlgnevus ei saa olla tervikuna tekkinud hageja toodud perioodil, st. osa sellest (189 eurot) on varasema perioodi eest, mis aga hagiavalduses ei kajastu. Millistest kuludest eeltoodud võlgnevus koosneb ja millise konkreetse perioodi eest see on, hageja esitatud materjalidest ei selgu. Seega ei saa kohus tuvastada, kas tegemist on sama võlgnevusega, mis oli eelnevalt vaidluse esemeks teises tsiviilasjas. Kohus märgib, et aegunud võivad olla TsÜS § 154 järgi hageja nõuded, mis muutusid sisse nõutavaks enne
1.jaanuari 2013.
7.Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hageja poolt esitatud tõendid ei kinnita kostjate võlgnevust ja selle suurust. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit oma nõude tõendamiseks. Hageja on esitanud ainult VKG Soojus AS poolt hagejale esitatud soojusenergia arved, millest nähtub kui suured olid korteriühistu soojusenergia kulud tervikuna, kuid kuidas ja mille alusel need jaotati korteriomanike vahel ja kui suur oli kostjate osa nendest kuludest, need arved ei tõenda. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi kostjatele väljastatud arvet. Iseenesest arved võlgnevuse olemasolu ei tõenda, kuid samas nähtuks arvetelt kuude lõikes milliseid majandamiskulusid (kas ainult küttekulusid või ka teisi) ja kui suures ulatuses kostjatelt nõutakse, mis teeks võlgnevuse kujunemise arusaadavaks. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta ka kostjate väidete osas, mis puudutavad vee soojendamise kulusid ja tasu prügiveo eest.
8.Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hageja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel hageja nõuab tasu kütte eest suuremas ulatuses kui eelnevalt, st. on tasu suurust muutnud ning ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta. Toimiku materjalidest tuleneb, et tasu suurust on muudetud juhatuse 20.10.2013 otsusega (tl. 62) alates 01.10.2013 tulenevalt OÜ RevPro Est hinnangust korteri köetava pinna jääkväärtuse kohta. KÜS § 4 lg 2 kohaselt sätestatakse korteriühistu põhikirjas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Põhikirja p 4.2.7 kohaselt on üldkoosolekul õigus otsustada erinevate maksekohustuste määramise üle küttekulude arvestamisel liikmetele, sh. liikmetele kes on ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta eraldunud ühtsest keskküttesüsteemist. Kohus leiab, et selliste otsuste vastuvõtmine ei ole juhatuse pädevuses. Lisaks ei saa otsusele anda tagasiulatuvat jõudu (otsus võeti vastu 20.10.2013 ja arvestust hakati pidama alates 01.10.2013). Kohtu hinnangul on küttekulude arvestamise aluste ja tasu suuruse muutmise küsimuse otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevuses. Sellist otsust hageja esitanud ei ole.

2-16-114635

9.Kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb ning milliste tõenditega ta millist asjaolu tõendab. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja mis aja eest on kostjad jätnud tasumata. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjatelt 275, 59 eurot, mis on ka hagihinnaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele osutatud õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 60 eurot (lisandub käibemaks), kokku 216 eurot käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kostjatele osutatud õigusabi tunnitunnitasu 60 eurot on igati mõistlik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab arvestades kostjatele osutatud õigusabi (koostatud menetlusdokumentide) sisu ja mahtu, et õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista õigusabikulu 216 eurot käibemaksuga.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13637/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja