Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-143-07 Tartu, 29. jaanuar 2008. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Osaühingu Rikets hagi Paul Reieri vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemise põhjendatuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-757 Paul Reieri määruskaebus Hageja osaühing Rikets (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Kostja Paul Reier (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik 7. jaanuar 2008. a, kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2007. a määrus muutmata.
Kostja esindaja osales ka 21. septembri 2006. a eelistungil, kus määrati kohtuistungi ajaks 7. veebruar 2007. Kostja esindajat teavitati seal muu hulgas tagaseljaotsuse tegemise võimalusest ja ta andis selle kohta allkirja. 7. veebruari 2007. a istungile kostja ega tema esindaja ei ilmunud.
pooled arvamust, et vaidlust on võimalik lahendada kompromissiga, mistõttu oleks kohus pidanud tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul moel poolte kokkuleppel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 410 ei kohusta kohut menetlusosalise kohtusse ilmumata jätmisel tegema tagaseljaotsust, vaid annab selleks üksnes võimaluse. Teades, et kostjat ei olnud eelistungil ning pooled pidasid kompromissi sõlmimist võimalikuks, ei oleks kohus tohtinud teha tagaseljaotsust ning oleks pidanud kontrollima kostja kohtuistungilt puudumise põhjust. Toodud põhjendused võib lugeda piisavaks põhjuseks kohtuistungilt puudumiseks ning menetluse taastamiseks. Kostja esindaja A. Lepik ei ole advokaat ning toimikus puuduvad andmed selle kohta, et ta vastab lepingulisele esindajale esitatud nõuetele.
Kohtutoimikus ei ole dokumenti, millest nähtub, et kostja esindaja vastaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Kostja ei ole nõus, et ta ei suutnud esitada mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks. Kostja oli kohtuistungi toimumise ajal välismaal ning eeldas, et tema esindaja täidab oma kohustused heauskselt. Maakohus ei teinud kõike temast olenevat, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel.
alusel sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kaja esitamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, st TsMS § 415 lg 1 teises lauses nimetatud juhul. Neid asjaolusid (eelkõige TsMS § 407 lg-tes 1 ja 5 ning § 413 lg-tes 1 ja 3 sätestatut) peab maakohus omal algatusel kontrollima tagaseljaotsuse tegemisel. Muu hulgas puudutab see hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli (vt viidatud Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 14). Selle käigus tuleb kontrollida, kas hagi saab rahuldada selles (või TsMS § 376 lg 5 p 1 kohaselt) esitatud väidete omaksvõtu tingimusel (TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1). Kostja esitatud võimalikud vastuväited ja asjas kogutud tõendid tuleb seejuures jätta tähelepanuta. Ekslik on kostja määruskaebuse väide, nagu oleks neid tulnud hinnata. Lähtuvalt TsMS § 444 lg 1 esimesest lausest võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava osata, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Sama sätte teise lause kohaselt märgitakse tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslik põhjendus. Kolleegiumi arvates tähendab see esmajoones lühikokkuvõtet hagi veenvuse kontrollist TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1 järgi. Viidata tuleb sellele, millist liiki hagiga on tegemist ja millise õigusnormi (ja nt võimaliku lepingutingimuse) alusel tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväiteid tuleb tagaseljaotsuses nimetada ulatuses, milles see on vajalik õigusliku põhjenduse mõistmiseks. Tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Tagaseljaotsuse tegemise muid seaduslikke eeldusi peab kohus küll kontrollima, kuid nende olemasolu ei tule tagaseljaotsuses eraldi märkida.
oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses ja ainuüksi selline rikkumine ei anna ringkonnakohtule õigust tühistada kaja rahuldamata jätmise määrust ning taastada kaja alusel menetlust, sest selline puudus ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu poolt kõnealuse puuduse kõrvaldamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 ega lg 2 tähenduses ning selle saab kõrvaldada Riigikohus.
veenvuse. Sellist väidet ei esitanud kostja ei kajas (tl-d 101-102) ega ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses (tl-d 118-121). Seetõttu ei pidanud alama astme kohtud hagi veenvust määrustes eraldi analüüsima, kui nad leidsid selle kontrollimisel, et hagi rahuldamine on õiguslikult põhjendatud ja tagaseljaotsus on piisavalt õiguslikult põhjendatud (vt käesoleva määruse p 16). Pealegi on ringkonnakohus kaevatavas määruses märkinud, et ei esine aluseid, mis võimaldaksid menetluse tsiviilasjas taastada mõjuva põhjuse olemasoluta. Lisaks märgib kolleegium, et kostjat esindas kaja ja määruskaebuse esitamisel sama advokaadibüroo, kes esindab kostjat ka Riigikohtu menetluses.
lõpetamise aluseks olevad asjaolud olid põhjustatud üürileandja poolsest üürilepingu rikkumisest (vt ka Riigikohtu 1. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-04 (RT III 2004, 10, 127), p 16).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.