lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-117979/8

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-117979/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1631
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LS § 169 lg 2, 5TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusVÕS § 104 lg 1, 3Vastutus süü puhulLKindlS § 44 lg 2LKindlS § 48 lg 2TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 442 lg 7

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-117979

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

14. september 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-117979

Tsiviilasja hind

1 071,05 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja Marite Privoi (e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

ERGO Insurance SE hagi Xxxxvastu kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xxxxkahjuhüvitis 1 071,05 (üks tuhat seitsekümmend üks eurot ja 5 senti) eurot ERGO Insurance SE kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista Xxxxmenetluskulud 200 (kakssada) eurot ERGO Insurance SE kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud ( lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 448
TsMS § 4441

2-16-117979 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.07.01.2014 kella 15.40 paiku toimus Tallinnas Rävala pst 2 juures ülekäigurajal liiklusõnnetus, kus kostja juhtides sõidukit Toyota Avensis reg märgiga xxxx, põhjustas jalakäijale Svetlana Koroljovale otsa sõites liiklusõnnetuse (tl 26-28, tl 67-76).
2.Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures (tl 29-31). Hageja hüvitas liiklusõnnetuse tagajärjel jalakäijale tekkinud kahju summas 1 071,05 eurot (tl 3242). 22.06.2016 esitas hageja kostjale tagasinõude kahju hüvitamiseks (tl 43). 14.07.2016 esitas hageja kostjale korduva tagasinõude (tl 44). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1 071,05 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises LS § 169 lg 5 ja kuni 30.09.2014 kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 7.
4.Hageja leiab, et: • kostja rikkus LS § 169 lg-t 5, kuna lahkus sündmuskohalt ja jättis häirekeskusele nõuetekohaselt liiklusõnnetusest teatamata; • hagejal on tagasinõude õigus kostja vastu hageja poolt hüvitatud kahju osas; • hageja on esitanud hüvitatud kahjude osas vastavasisulised tõendid. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja leiab, et: • kostja juhitud autole astus vöötrajal ootamatult ette jalakäija, kes oli tumedates riietes ja ei kandnud helkurit; • salongist ei olnud võimalik aru saada, kas sõiduauto reaalselt põrkas jalakäijaga kokku või mitte; • äärmisel juhul auto vaid riivas õrnalt jalakäija jalga; • jalakäijal piisas tasakaalu hoidmiseks käe kostja auto kapotile toetamisest, ta ei kukkunud maha ega kapotile; • kostja lasi akna alla ja küsis jalakäijalt, kas ta sai viga, kuid jalakäija ei vastanud ja jalutas rahuliku sammuga minema; • kostja ei osanud kahtlustada, et jalakäija võis viga saada, tervisekontrolli ta ei nõudnud; • tõenditest ei nähtu põhjuslikku seost kostja käitumise ja liikluskahju vahel. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

2-16-117979

8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus on kohtule esitatud materjalidega tuvastanud, et 07.01.2014 kella 15.40 paiku toimus Tallinnas Rävala pst 2 juures ülekäigurajal liiklusõnnetus, kus kostja juhtides sõidukit Toyota Avensis reg märgiga xxxx, põhjustas jalakäijale otsa sõites liiklusõnnetuse (tl 26-28, tl 67-76). Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures (tl 29-31). Hageja hüvitas liiklusõnnetuse tagajärjel jalakäijale tekkinud kahju summas 1 071,05 eurot (tl 3242). 22.06.2016 esitas hageja kostjale tagasinõude kahju hüvitamiseks (tl 43). 14.07.2016 esitas hageja kostjale korduva tagasinõude (tl 44).
12.Poolte vahel on vaidlus kas LKindlS § 48 lg 2 p-s 7 sätestatud tagasinõude eeldused on täidetud. Lisaks on vaidlus kahju suuruse üle.
13.Kuna liiklusõnnetus toimus 07.01.2014, kohaldab kohus asjas kuni 30.09.2014 kehtinud liikluskindlustuse seadust (edaspidi LKindlS). LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Liiklusseaduse (LS) § 169 lg 2 p 2 kohaselt, kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt.
14.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega, mh liiklusõnnetuses osalenud jalakäija ütlustega on tõendatud, et kostja poolt juhitud auto sõitis jalakäijale otsa ning otsasõidu tagajärjel jalakäija toetus auto kapotile, kuid maha ei kukkunud (tl 26-27). 08.01.2014 antud selgitustes märkis kannatanu, et tundis lööki paremale puusale ja kukkus auto kapotile (tl 76). Seda, et jalakäija sai autolt löögi, on kostja märkinud hagejale esitatud teates kindlustusjuhtumi toimumise kohta (tl 26). See, et kostja on tagantjärgi kohtumenetluses asunud seisukohale, et äärmisel juhul auto riivas jalakäijat, on ebausaldusväärne väide.
15.Kostja on märkinud, et ta lasi auto akna alla ja pakkus jalakäijale abi, kuid jalakäija ei reageerinud ja jalutas minema. Kannatanu on 08.01.2014 antud selgituses märkinud, et pärast autolt löögi saamist, hüppas ta kapotist eemale ja tõusis jalgadele, kõndis paar sammu kõnniteeni, seisis ja ei saanud aru, mis juhtus, oli šokis. Seletuse kohaselt lasi kostja akna klaasi alla, rääkis midagi, kuid kannatanu ei kuulnud, sest tal oli peas müra ja ta ei suutnud orienteeruda. Pärast seda kostja sõitis ära. Samal õhtul kodus olles hakkas kannatanul halb, ta kutsus kiirabi ning ta viidi traumapunkti, kus talle manustati mingeid ravimeid (tl 76).

2-16-117979

16.Kohus leiab, et kannatanu seletusega on tõendatud, et Xxxx sai liiklusõnnetuses vigastada. Asjaolu, et kannatanu ei reageerinud koheselt kostja poolt läbi auto külgklaasi esitatud küsimusele viga saamise kohta, ei tähenda, et kostja võis sündmuskohalt häirekeskusele teatamata lahkuda. Tõendatud ei ole kostja väide, justkui oleks kannatanu kohe pärast kokkupõrget lahkunud sündmuskohalt ning kostja oleks pidanud teda jõuga seal hoidma. LS § 169 lg 2 p-st 2 tulenevalt oli kostjal kohustus teavitada liiklusõnnetusest häirekeskust, vaatamata sellele, kas kannatanu palus seda teha või šokiseisundist tulenevalt lahkus sündmuspaigalt.
17.VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Lg 2 kohaselt süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Lg 3 kohaselt hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohus leiab, et kostja oli liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkudes ning häirekeskusele liiklusõnnetusest teavitamata jätmisel VÕS § 104 lg 3 kohaselt hooletu. Kostja oleks jalakäijale otsa sõites käibes vajaliku hoole rakendamisel pidanud seisma jääma ning veenduma selles, kas jalakäija on saanud viga ning nägema ette, et kannatanu võib olla juhtunust šokis. Läbi auto külgklaasi kannatanu tervisliku olukorra uurimine ei ole piisav hoolsuskohustuse täitmine. See, et kannatanu ei vastanud kostja küsimusele, viitas pigem sellele, et kannatanu sai vigastada ning ei oska oma seisundit kirjeldada. Kohus leiab, et kostja, jättes liiklusõnnetusest häirekeskust teavitamata, lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Hageja tagasinõue LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel on põhjendatud.
18.LKindlS § 44 lg 2 kohaselt hüvitatakse liikluskahju kannatanule. Hageja poolt on kannatanule hüvitatud liikluskahju kogusummas 1 071,05 eurot, so PERH ravikulu 459,29 eurot + ajutisest töövõimetusest tulenev kahju 445,48 eurot + ravimid ja ITKH visiidid 30,28 eurot + mantli keemiline puhastus 9 eurot + mittevaraline kahju 130 eurot (tl 32-42). Kohtu hinnangul puudub alus kahelda põhjuslikus seoses kannatanule tekkinud kahju ja liiklusõnnetuse vahel. Hageja on vastavad kuludokumendid ja kahju tekkimist tõendavad tõendid esitanud. Tulenevalt LKindlS § 48 lg 2 p-st 7 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1 071,05 eurot. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 1 pöördel ja tl 46). Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna, so riigilõivuna 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja