2-05-14692/21 - Intellektuaalse omandi kaitse - Intellektuaalse omandi kaitse - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

15.mail 1997. a. esitas kostja Eesti Vabariigi Patendiametile taotluse U9700016 kasuliku mudeli registreerimiseks. Patendiamet tegi 17. septembril 1997. a. kasuliku mudeli „Töölabadel paikneva universaalbandaažiga auruturbiinide rõhuaste“ registreerimiskande, mis avaldati 15. oktoobril 1997. a. väljaandes Eesti Kasuliku Mudeli Leht. Kostjale väljastati kasuliku mudeli tunnistus nr. 00123 ning kostja on kasuliku mudeli EE 97 nr. 00123 omanik. Hageja leiab kasuliku mudeli seaduse (KasMS) § 51 lg. 5 ja § 47 lg. 1 alusel, et kostjale kuuluv kasuliku mudeli EE nr. 00123 registreering tuleb tühistada, kuna see kasulik mudel ei ole uudne ega tööstuslikult kasutatav. Kasuliku mudeli nõudlus ei ole selge ja täpne ega ole esitatud oluliste tunnuste kogumina. Mudel ei ole uudne ja kasulik mudel ei vasta KasMS § 7 lõikes 1 sätestatule, kuna kasuliku mudelina kaitstud lahenduse olulised tunnused on varem avaldatud avalikkusele kättesaadavas teabes ning lahendusel ei ole ühtegi uut olulist tunnust. Mudelis kirjeldatud tehniline lahendus on samaväärne NSVL-i patendis kirjeldatud tehnilise lahendusega: nõudlustes kirjeldatud avade süsteem ja avade diameetri ning arvu vahelise seose valemid on kattuvad. Sarnase lahenduse on kostja ja Valentin Jakovlev esitanud ka ratsionaliseerimisettepanekus, kus leiutise tööpõhimõte ning eesmärk on täielikult kattuvad kasuliku mudeli nõudluses esitatuga. Kasulik mudel erineb NSVL patendist ja ratsionaliseerimisettepanekust vaid selle poolest, et mudelis on lisatud tihendusharjade ja staatori lõtku erineva suuruse tunnus. Nii ratsionaliseerimisettepanek kui NSVL patent on avaldatud ja seega kuuluvad need tehnilist taset määravate dokumentide hulka. Seega ei ole kasulik mudel uudne. Mudel ei ole tööstuslikult kasutatav. Tööstuslikult kasutatavuse kriteeriumi sätestab KasMS § 7 lg. 4. Üheks kasuliku mudeli tunnuseks on augud bandaažis. Käesoleval ajal loetakse aukude esinemine bandaažides defektiks ja turbiini purunemise ohuteguriks. Seega on kasuliku mudeli kasutuselevõtt sisuliselt turbiini rikkumine ja muutmine selliseks, mida ohutusnõuetest tulenevalt ei tohiks käitada. Seetõttu ei ole aukude puurimine bandaažidesse tööstuslikult kasutatav. Ka kasuliku mudeli teine tunnus - tihendusharjade erinev kõrgus ja sellest tulenev harja ja staatori vahelise lõtku erinev suurus - ei ole tööstuslikult kasutatav. Tihendusharju ei ole võimalik seadistada „auru käigu ajal“ nagu kirjeldatud kasuliku mudeli nõudluses. Harjade seadistamine on võimalik vaid siis, kui turbiin on avatud, mitte aga siis, kui turbiin töötab. Samuti ei ole harjade kõrguse erinevust võimalik tagada nii, nagu see on kirjeldatud nõudluses. Balti EJ turbiini nr. 11 suhtes 2002. a. Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituudi teadurite poolt koostatud ülevaate kohaselt kuluvad harjad ebaühtlaselt ning seetõttu on võimatu tagada pilude vastavus kasulikus mudelis nõutule. Kui seadistada üks harjadest kõrgemaks, kulub just see hari töö käigus kiiremini madalamaks võrreldes harjaga, mis seati madalamaks. Tegelikkuses puudub kasulikul mudelil ka kasulikkus - Foster Weeleri inspektsiooni aktis on fikseeritud, et soolaladestused esinesid nii

nendel bandaažidel, kus on augud, kui ka sama turbiini nendel bandaažidel, kus auke ei ole puuritud. Soolaladestusi aitab kõige paremini vältida kasutatava vee demineraliseerimine. Mudeli nõudlus ei ole esitatud selgelt ja täpselt. KasMS § 9 lg. 1 kohaselt peab kasuliku mudeli nõudlus olema esitatud selgelt ja täpselt ning sama seaduse § 5 lg. 4 kohaselt on kasuliku mudeli nõudluse sisu aluseks kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse määramisel. Seega on kasuliku mudeli nõudluse selgus ja täpsus olulised. Nõudlus koostatakse kaheosaliselt: piiravas osas määratakse kindlaks leiutise objekt ja need olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema tehnilise lahendusega, eristavas osas aga need tunnused, mis eristavad leiutist tehnika tasemes tuntud kõige lähedasemast lahendusest ehk uued tunnused. Käesoleva kasuliku mudeli nõudluses puuduvad juhised selle kohta, kuidas saavutada olukord, kus tihendusharja ja staatori vahelist lõtku oleks võimalik reguleerida auru käigu ajal. Samuti ei ole nõudluses märgitud, kui suures ulatuses peavad lõtkud omavahel erinema – on vaid märgitud, et teine pilu h2 < esimene pilu h1. Auruturbiinide tootjatehase spetsifikatsioonis on ette nähtud harjade kõrguste seadistamine teatud tolerantsiga ja seega on juba tootja poolt ette nähtud harja ja staatori vahelise lõtku kõikumine teatatud piires. Leiutise olemus ei ole esitatud oluliste tehniliste tunnuste kogumina, nagu nõutud KasMS § 9 lõikes 2. Vaidlusaluse mudeli eesmärgiks oli bandaažialuste sadestiste vältimine. Soolaladestused tekkisid nii nendel bandaažidel, kuhu augud olid puuritud, kui ka nendel sama turbiini bandaažidel, kuhu auke ei ole puuritud. Seega oli efekt saabunud ka ilma harjade lõtkude erineva suuruseta ja kuna selle tunnuse täitmist ei ole võimalik turbiini töö ajal tagada, ei ole lõtkude erinev suurus kasuliku mudeli oluliseks tehniliseks tunnuseks. Eestis ei kontrolli Patendiamet kasuliku mudeli taotluses esitatud lahendust sisuliselt. Vastavalt KasMS § 21 lg. 1 kontrollib Patendiamet vaid registreerimistaotluse dokumentide vormi ja leiutise vastavust KasMS § 5 lõigetes 2 ja 6 sätestatule - seega toimub vaid formaalne kontroll. Kasuliku mudeli registreerimine Patendiameti poolt ei tähenda, et leiutis on uudne, sellel on leiutustase ja see on tööstuslikult kasutatav. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja seisukoht tugineb tsiviilasjas nr. 2/4/228/8045/00 läbi viidud ekspertiisi tulemusele. Ekspertiisiaktis on eksperdid jõudnud järeldusele, et kasulik mudel on tööstuslikult kasutatav ning et kasuliku mudeli nõudlus on selge ja täpne. Nimelt on kasulik mudel kasutuses Balti EJ-s ja kasuliku mudeli kasutamiseks on kostjaga sõlminud litsentsilepingu AS-i Eesti Energia Iru Elektrijaam, seega on see tööstuslikult kasutatav. Eksperdid kinnitasid teises tsiviilasjas 10. novembril 2004. a. toimunud kohtuistungil, et ekspertiisi aluseks olev materjal oli piisav arvamuse andmiseks. Leiutis on uudne, kuna ka hageja ise on hagis kinnitanud, et kasulikus mudelis kirjeldatu erineb NSVL patendis ja ratsionaliseerimisettepanekus kirjeldatud leiutisest lisatunnuse poolest. Kuigi hageja kinnitab, et nimetatud lisatunnus (tihendusharja ja staatori vaheliste lõtkude erinevus) ei ole tööstuslikult kasutatav, on eksperdid kinnitanud kasuliku mudeli nõudluses kirjeldatu kasutamist turbiini konstruktsioonides. Kuna kostja nimele on registreeritud EV kasulik mudel EE nr. 00123, NSVL patent nr. 1712631 ja USA patent US 6,632,069 B1, kaitsevad tema autoriõigusi Berni konventsioon ja autoriõigusseaduse (AutÕS) § 4 lõiked 4 ja 5. KasMS § 51 lg. 5 ei näe ette registreeringu tühistamist. Kasulik mudel omab uut leiutuslikku taset. Balti EJ ja Eesti EJ olid suletud ettevõtted, mistõttu ratsionaliseerimisettepanek ei olnud avalik. Kasulikul mudelil on kaks eesmärki: vibratsiooni ja soolaladestuste tekke vähendamine. Kasuliku mudeli eesmärk saavutatakse tunnuste koos kasutamisel. Kuna on sõlmitud litsentsileping, siis see tõendab, et kasulik mudel on ka kasutusel. A. Zarjankin ei olnud asjas pädev ekspertiisi läbi viima ning kasulik mudel on ekspertiisis esitatud leiutistest taseme võrra kõrgem.

14.septembril 2000. a. hagi KasMS § 50 alusel, nõudes kasuliku mudeli kasutamise eest hüvitist – tsiviilasi nr. 2/4/228/8045/00, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses (menetlus peatatud). Seega on hageja õigustatud esitama kohtusse hagi vastavalt KasMS § 41 lõikele 1. Nimetatud sätte kohaselt võib isik, kes leiab, et registreeritud kasulik mudel ei vasta sama seaduse §-des 5 – 9 sätestatule või leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, esitada kohtusse kasuliku mudeli omaniku vastu hagi registreeringu tühistamiseks. KasMS § 5 lg. 1 kohaselt on kasulik mudel leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav. Hageja väitis, et kasuliku mudeli registreering tuleb tühistada, kuna kasulik mudel ei vasta nimetatud eeldustele – KasMS § 7 lõigetes 1 ja 4 ning § 9 lõigetes 1 – 3 sätestatule. Kostja leidis, et kasulik mudel ja selle nõudlus vastavad kõigile KasMS-s esitatud kriteeriumidele. KasMS § 9 lg. 1 kohaselt on kasuliku mudeli nõudlus leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus ning lg. 2 kohaselt esitatakse leiutise olemus kasuliku mudeli nõudluses oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Kasuliku mudeli EE nr. 00123 dokumentide kohaselt on kasulikul mudelil kaks tunnust: bandaažipealse tihendi teise harja 5 radiaallõtk h2 fikseeritakse auru käigu ajal vähemana kui bandaažipealse tihendi harja 4 lõtk h1 (h2<h1). Samal ajal on bandaaži osades 13, 14, 16 olemas koormust vähendavate avade süsteem (12), kusjuures avad paiknevad bandaaži osadel 13 ja 14 labadevahelises kanalis pinna suhtes ühtlaselt piki auruvoolu keskjoont või osas 16 malekorras. Leiutise eesmärgiks on tõsta auruturbiinide töökindlust, tegelikku kasutegurit ja võimsust ja/või võidelda metallioksiidide ja –soolade ladestumise vastu töölabade bandaažide sisepinnal ning minimeerida turboagregaadi vibratsiooni. Kasuliku mudeli EE nr. 00123 kirjeldavas osas ja joonisel ning referaadis on nõudlus keeleliselt koostatud ebarahuldavalt. Nõudluse tekst on kirjutatud raskesti mõistetavalt lauseteks liigendamata. Samuti ei selgu näiteks leiutise eesmärgid ja/või kasulikkus kirjeldava osa lugemisel üheselt: kirjeldava osa lk. 2 esimeses lauses on sõnastatud leiutise eesmärk, samal lehel alt teises lõigus on kahe punktina (a) ja (b) toodud samuti kaks eesmärki. Jääb arusaamatuks, kas ühed eesmärgid hõlmavad teisi või on kõik nimetatud eesmärgid leiutise soovitud tulemiks. Ka ei ole välja toodud, kas mõlemat leiutise tunnust tuleb kasutada samaaegselt ja milline on nende omavaheline seos. Nõudluses ei ole ka näidatud ära harjakeste kõrguste vahe suhet, s. t. seda, kui palju peaks tihendusharja 4 lõtk h1 olema suurem tihendusharja 5 lõtkust h2. Sellise kirjelduse kohaselt on teoreetiliselt ka võimalik, et üks lõtk on maksimaalne, samal ajal kui teine on peaaegu minimaalne. Leiutise kirjeldus ei ole selles osas täielik. Samuti ei ole jooniste juures spetsifiktsiooni, mis raskendab tunduvalt joonise „lugemist“ (ka kõiki numbriga märgitud elemente ei ole kirjeldavas osas nimetatud, näiteks, mis on nr. 9, 10, 6, 15). Kuigi kostja väitis kohtuistungil, et tsiviilasjas 2/4/228-8045/00 läbi viidud ekspertiiside käigus tuvastati, et kasuliku mudeli leiutiskirjelduses on leiutise olemus avatud täpselt ja selgelt, jõudsid nimetatud tsiviilasjas kasutatud eksperdid siiski erinevatele ja mitte ühestele järeldustele. Nimelt leidsid eksperdid V. Borovkov ja A. Zvirgzds, et kasuliku mudeli nr. 001234 leiutise kirjelduses on leiutise olemus avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava eriala spetsialist saab leiutise ellu viia. Arvamuse viimases lõigus rõhutavad

eksperdid, et esitatud kirjelduste ja jooniste alusel on võimalik puurida turbiini töölabade bandaažidesse avade süsteem kooskõlas kasuliku mudeli kirjeldusega ning samuti on võimalik sooritada muid konstruktiivseid muudatusi. Kolmas kaasatud ekspert O. Moorlat on oma arvamuses asunud aga seisukohale, et leiutaja on püstitanud kasuliku mudeli kirjelduses eesmärgid, mille täitmise kohta ei ole andmeid esitatud ning leiutise olemus ei ole nii täpselt ja selgelt avatud, et vastava ala asjatundja saaks püstitatud eesmärgid täita ja leiutist teostada. Seega on ekspertide seisukohad kasuliku mudeli nõudluse täpsuse ja selguse küsimuses vastuolulised. Seejuures on ekspertide V. Borovkovi ja A. Zvirgzdsi põhjendused sisuliselt vaid aukude puurimise kohta; ekspertiisist ei nähtu, kas hinnati leiutise nõudlust ka harjakeste lõtkude osas (ka ekspertiisi esimene küsimus hindab sisuliselt vaid aukude puurimist ja leiab, et harjakeste kõrguse reguleerimine on nn. kõrvaltunnus, mida võib ka mitte kasutada). Vaidlusaluses tsiviilasjas määras kohus samuti ekspertiisi, kuigi küsimust kasuliku mudeli nõudluse selguse ja täpsuse kohta eksperdile otse ei esitanud. Siiski saab ekspertiisi akti kohaselt anda hinnangu ka selle küsimuse suhtes. Kostja vaidlustas selle ekspertiisi tulemused, väites, et ekspert ei olnud pädev ja oli tema suhtes negatiivselt meelestatud ning et A. Zarjankinit pole kantud ekspertide nimekirja. Eksperdiks võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 294 lg. 1 kohaselt olla igasugune eriteadmistega asjatundja, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Muud kostja vastuväited on paljasõnalised ja alusetud. Eksperdiks nimetatud A. Zarjankini suhtes kostja vastuväiteid enne ekspertiisi määramist ei esitanud. Samuti ei esitanud ta ise ühegi võimaliku eksperdi andmeid. Kostja hoopis tõdes, et Eesti Vabariigis puuduvad pädevad patendivolinikud ja eksperdid. Sellele vaatamata ja tegelikkuses iseendale vastu rääkides esitas kostja kohtuistungil taotluse kaasata menetlusse Eesti patendivolinik eksperdina. Kostja avaldas kogu menetluse kestel arvamusi, et kõik asjaga tegelevad isikud on ebapädevad ega ole oma ala spetsialistid. Nimetatud seisukohavõtud on ebaõiged, mitte just lugupidavad teiste menetluses osalejate suhtes ning on täielikult tõendamata. A. Zarjankini poolt teostatud ekspertiis on asjatundlik ja erapooletu: ekspert on esitanud näiteid küll vaid endaga seotud samalaadsetest leiutistest, kuid ka nimetatud asjaolu on piisav, et hinnata tehnika taset. Kostja seisukohad seoses A. Zarjankini võimaliku erapoolikusega jäid paljasõnaliseks - asjaolu, et A. Zarjankini nimele registreeriti 1980-ndatel aastatel samasisuline leiutis, kui seda soovis registreerida kostja, ei anna kohtule alust kahelda tema erapooletuses. Lisaks on eksperti hoiatatud teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisega kaasnevast vastutusest. Seega hindab kohus A. Zarjankini koostatud ekspertiisi akti koos lisadega võrdselt ja koos teiste asjas esitatud tõenditega. A. Zarjankini poolt koostatud ekspertiisiakti kohaselt ei määra leiutise formuleeringus toodud bandaaži avade diameetri hindamise avaldis midagi ja kujutab endast üldtuntud geomeetrilist suhet, mis võimaldab avade etteantud summaarse pindala ja avade arvu puhul leida nende avade diameetri. Kohtul ei õnnestunud tuvastada kasuliku mudeli dokumentatsioonis ei vajalikku avade arvu ega nende summaarset pindala ning samuti mitte avade diameetri soovituslikke suurusi. Seega on kasuliku mudeli nõudluses jäetud andmata juhised selle kohta, kui palju ja millise suurusega avasid tuleks puurida, et saavutada soovitud kasulik eesmärk, mis on kasuliku mudeli puhul püstitatud. Samuti ei selgu nõudlusest, kas soovitud eesmärgid on saavutatavad kahte kasuliku mudeli tunnust eraldi kasutades või vaid koos kasutades ja milline on viimasel juhul nende omavaheline seos. Nimelt sätestab KasMS § 9 lg. 3, et kasuliku mudeli nõudlus koosneb ühest sõltumatust või sõltuvatest punktidest. Kasuliku mudeli nõudlus võib sisaldada rohkem kui ühe sõltumatu punkti vaid juhul, kui leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet, ja tingimusel, et leiutise ühtsuse nõue on täidetud. Kasuliku mudeli ühtsusega on aga vastavalt KasMS §-le 8 tegemist siis, kui tegemist on ühe leiutisega. Seega saab eeltoodud sätetest järeldada, et kahte käesoleva kasuliku mudeli nõudluses esitatud tunnust saaks ühe leiutisena kasutada vaid koos. Kuid mil moel need kaks tunnust omavahelises seoses on, nõudlusest ei selgu. Kostja küll selgitas kohtuistungil, et leiutise eesmärgiks on vibratsiooni ja soolaladestuste tekke vähendamine ja mõlemat tunnust tuleks kasutada ainult koos, kuid kasuliku mudeli dokumentatsioon ei kajasta nimetatud

asjaolusid üheselt. Dokumentatsioonist puudub ka täielikult selgitus ja arvutused, milline on ikkagi kummagi tunnuskomponendi panus eesmärkide saavutamisse. Kuigi kostja väidab, et kasuliku mudeli eesmärgid saavutatakse tunnuste koos kasutamisel, ei ole seda väidet võimalik hinnata. A. Zarjankini poolt koostatud ekspertiisiaktist selgub, et püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada just kasuliku mudeli kõigi tunnuste koos kasutamisel. Kummagi tunnuse eraldi kasutamisel on aga eksperdi arvates tulemus järgmine: „Kui jätta ära bandaažipealse tihenduse teine kamm, siis on pakutav mudel täielikult identne autoritunnistusega nr. 1182183 (lisa 3). Kui jätta ära avad bandaažis, siis kasvavad teise kammi vähenenud pilu puhul nii bandaažipealsed kui ka pärgjõud, mis on vastuolus lahendatava ülesandega.“. Ekspert on selgitanud, et kasulikku mudelit soovitakse kasutada bandaažipealsete jõudude vähendamiseks, kuid nimetatud jõudude vähendamisel suurenevad pärgjõud ja lõpptulemusena rootori vibratsioon ei muutu või halvemal juhul võib väheneda turbiini lävivõimsus. Seega ei vii kasulikus mudelis esitatud tunnus - harjade kõrguste erinev reguleerimine - soovitud eesmärgini. Ekspert leidis ka, et aukude puurimine ei pruugi viia soovitud eesmärgini ning võib tuua kaasa hoopis energiakulu kasvu ja astme kasuteguri langemise. Hinnates kõiki eeltoodud asjaolusid ja ekspertiiside tulemeid kogumis, tuleb järeldada, et kasuliku mudeli nõudlus ei ole esitatud piisavalt täpselt, selgelt ning selles ei ole kajastatud kõik olulised tehnilised tunnused. KasMS § 7 lg. 1 sätestab, et leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva sama seaduse § 33 järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse (PatS) § 24 järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on varasem. Kostja esitas prioriteedinõude 15. mail 1997. a. patenditaotluse alusel, mille ta esitas patendiametile 7. märtsil 1997. a. Menetluse käigus on tuvastatud mittevaieldavad asjaolud, mille kohaselt oli juba

13.– 16. astme bandaažidel, kusjuures p. 3. 9. 1. 4 esitatud lühikokkuvõttes märgiti, et bandaažides olevad augud tuleb kinni keevitada (sama tabelis vahetamist ja remonti vajavatest detailidest ja sõlmedest p. 12). OY Energico 4. juuli 2003. a. aktis on asutud sarnasele seisukohale. Viimase akti koostaja on auruturbiinide peakonstruktor A. Lisjanski, seega vastava ala spetsialist. Tihendusharjade pilude osas kummaski aktis seisukohta ei esitatud. Kasuliku mudeli nõudluses on märgitud, et „...teise harja 5 radiaallõtk h2 fikseeritakse auru käigu ajal ...vähemana kui ... esimese harja lõtk h1“. Kostja ei selgitanud, kuidas on võimalik nimetatud lõtkusid reguleerida „auru käigu ajal“, s. t. turbiini töötamise ajal. Nimetatud asjaolu võimatusele on tähelepanu pööranud ka eksperdid. Kostja ise kinnitas, et tihendusharjade kõrgusi saab reguleerida turbiini remondi käigus, mida on kinnitanud ka hageja. Tõendit selle kohta, et nimetatud tunnust oleks realiseeritud tegelikkuses mõne turbiini remondi käigus, esitatud ei ole. Asjaolu, et turbiinil nr. 11 vastas mõnel astmel tihendusharjade omavaheline kõrguste suhe kasulikus mudelis kirjeldatule, on juhulik ja tingitud harjade kulumisest töötamise käigus. Ka ekspert A. Zarjankin on asunud seisukohale, et kasulikul mudelil puudub tööstuslik kasutatavus, kuna see ei lahenda püstitatud ülesandeid. Ekspert asus seisukohale, et erinev pilude fikseerimine on küll võimalik, kuid need ei jää fikseeritud tasemele, kuna töö käigus harjad kuluvad ja pilud suurenevad vältimatult. Kasuliku mudeli tööstusliku kasutamise tingimus on täidetud ikkagi vaid siis, kui mõlemad kasuliku mudeli tunnused on realiseeritud üheaegselt. Seda käesoleval juhul ei ole toimunud. Asjaolu, et mõnda osa kasulikust mudelist kasutatakse, ei tee tööstuslikult kasutatavaks tervet kasulikku mudelit. Kasuliku mudeli dokumentatsioonis ja ka muidu puuduvad tõendid selle kohta, et kasulikku mudelit oleks kasvõi katseliselt kasutatud. Seega kõike eelpool esitatut arvestades tuleb asuda seisukohale, et kasulik mudel ei vasta KasMS § 5 lg. 1 ja § 7 nõuetele kogumis, kuna: esitatud tunnuste koos kasutamine ei ole esitatud viisil

tööstuslikult võimalik ning aukude puurimise tunnust eraldi kasutades kordab see juba varem teada olevat tehnilist lahendust ega vasta enam kasuliku mudeli registreeringule. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kasulik mudel EE nr. 00123 KasMS §dele 9 ja 7 ning sama seaduse § 47 lg. 1 nimetatud kasuliku mudeli registreeringu tühistamise alused on täidetud. Vastavalt KasMS § 47 lõikele 3 teeb kasuliku mudeli registreeringu tühistamise korral Patendiamet registreeringu kustutamise kande, kui kasuliku mudeli omanik või sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Patendiametile taotluse ja jõustunud kohtuotsuse ärakirja. Kostja väitis, et kasuliku mudeli kasutamist tõendab tema ja AS-i Eesti Energia Iru elektrijaama vaheline litsentsileping. AS Eesti Energia oli vaba sõlmima kostjaga litsentsilepingut ning leping iseenesest ei tõenda kasuliku mudeli lahenduse (täies ulatuses) kasutamist Iru EJ-s. Kostja muid tõendeid kasuliku mudeli kasutamise kohta Iru EJ-s ei esitanud. Samuti ei ole kasuliku mudeli registreeringu tühistamine litsentsilepingu tühistamise aluseks (KMS § 47 lg. 4). Kostja väitis, et tema autoriõigust tõendab ka USA patent US 6,632,069 B1. Arvestades autiriõiguses kehtivat põhimõtet, kehtib nimetatud patent USA territooriumil. Ka on nimetatud patent registreeritud 14. oktoobril 2003. a. ega oma seega kasuliku mudeli leiutustaseme hindamisel tähtsust. Patendiamet oli kaasatud algselt asja arutamisse kui kolmas isik kostja poolel, kuid on kõrvaldatud menetlusest 13. oktoobri 2005. a. määrusega, kuna KasMS § 21 lg. 1 kohaselt ei kontrolli Patendiamet kasuliku mudeli vastavust kaitsevõimelisuse kriteeriumidele ja on vaid registripidaja. Sellise sisulise arvamuse on Patendiamet asjas ka andnud. Kohus jätab hindamata kostja esitatud tõendid, kuna need ei tõenda käesolevas vaidluses tähtsust omavaid küsimusi. Kohtule on arusaamatu, mida soovis kostja tõendada Enn Urgase patendivoliniku tunnistuse koopiaga ja seetõttu jätab kohus selle tõendi tähelepanuta. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb kulud kostjalt välja mõista järgmiselt: riigilõiv 3000 krooni, ekspertiisitasu 20.000 krooni ja kulud tõlgete kinnitamisele 1798 krooni hageja kasuks, postikulud 64, 80 krooni ja tõlkekulud 2168, 50 krooni riigituludesse. Hageja palus esindajakulude katteks kostjalt välja mõista 115.694, 60. Nimetatud taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, kuna kulude piirmääraks on justiitsministri määrusega kinnitatud 50.000 krooni, selles summas tuleb hageja õigusabikulud kostjalt ka välja mõista. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Maakohtu poolt määratud eksperdil A. Zarjankinil ei ole patendivoliniku kvalifikatsiooni. Ekspertiisist nähtuvalt ei ole tal ka teadmisi, millest piisaks ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisis puudub võrdlev analüüs ning arutlused on vastuolus Patendiameti EVR „Metoodilised juhised“ 1. osa ja „Euroopa Patendiameti ekspertiisi juhend“ II osa kontseptsiooniga. KasMS § 5 lg. 1 määrab ainult kolm kriteeriumit: uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus. Apellandi leiutis vastab kõigile nimetatud kriteeriumidele. Kohus esitas eksperdile küsimusi, mis on väljaspool nimetatud kriteeriume. Samuti on kohtumääruses viga: h1 > h2 asemel on märgitud h1 < h2. Ekspert A. Zarjankin ei ole leiutise ekspert, leiutise ekspertiis on spetsiaalne teadmisteharu. Maakohus ei arvestanud apellandi arvamusega ekspertiisist ja jättis apellandi avaldused tähelepanuta. Ekspert oli sõltuv ja huvitatud isik. Maakohus on rikkunud TsMS § 7, arvestades vastustaja tõendeid ja jättes apellandi tõendid tähelepanuta. Autor ja patendiomanik ei olnud ekspertiisi määramisest teadlik, kuna ei viibinud 18. aprillil 2006. a. toimunud kohtuistungil. TsMS § 294 kohaselt määrab kohus, kui on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, muu isiku eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Kohus on rikkunud TsMS § 126 lõike 1, § 136 lõike 1 ja 2 sätteid – apellandi

omandiõiguse hind kasulikule mudelile on 475 miljonit krooni – vastavalt VÕS § 1037 ja 1039 või ÄS § 84 ja 85 sätetele. Apellatsioonimenetluse käigus esitas apellant hagile aegumise vastuväite. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ja kooskõlas TsMS § 654 lõikega 4 ei korda seda. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Maakohus on oma otsuses põhjalikult selgitanud, miks vaidlustatud mudel ei ole tööstuslikult kasutatav ega vasta KasMS § 5 lõikes 1 sätestatud kasuliku mudeli mõistele. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks apellant maakohtu otsuse käsitluse ja järeldustega ei nõustu. Apellandi väide tema leiutise vastavusest kõigile kasuliku mudeli seaduses sätestatud kriteeriumidele on üldsõnaline ega lükka ümber maakohtu järeldusi. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu menetluses ka menetlusõiguse normide rikkumist. Maakohus ei rikkunud 1. jaanuaril 2006. a. jõustunud TsMS § 126 lõiget 1 ja § 136 lõikeid 1 ja 2, nagu on väitnud apellant, kui ei nõudnud hagiavalduselt riigilõivu tasumist 3000 krooni ületavas summas. Hagiavaldus esitati 30. juunil 2005. a., mil kehtis 22. aprillil 1998. a. vastu võetud ja 1. septembril 1998. a. jõustunud TsMS, nii ei kuulunud kohaldamisele hiljem jõustunud TsMS-i sätted. Kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 47 lg. 1 ja 2 mõtte kohaselt tuli riigilõivu tasuda seaduses sätestatud suuruses, hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RlvS) § 37 lg. 16 sel ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli hagiavalduse esitamisel tööstusomandiõiguse vaidlustamiseks tasuda riigilõivu 3000 krooni. Just selles ulatuses hageja lõivu tasuski. Samas ulatuses on apellatsioonikohus võtnud lõivu ka kostja esitatud apellatsioonkaebuselt. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu ei oleks kostja olnud ekspertiisi määramisest teadlik. Ekspertiisi tegemise taotluse esitas hageja 18. aprilli 2006. a. istungil, kus kostja esindajana viibis adv. T. Sild, kes kinnitas, et kui kohus peab vaidlusaluses asjas ekspertiisi tegemist vajalikuks, siis on kostja pool selle tegemisega nõus (kd. I, tl. 190). Kohus määras, et hagejal tuleb esitada küsimused 22. maiks ning kostjal oma arvamus nende kohta 15. juuniks. TsMS § 217 lg. 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kasuliku mudeli registreeringu üle peetava vaidluse puhul ei ole seaduses esindamise kohta tehtud mingeid erandeid, seega võis adv. T. Sild kostjat vaidlusaluses asjas esindada. TsMS § 217 lg. 5 lausete 1 ja 2 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab; esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Sellest tulenevalt loetakse, et kostja nõustus 18. aprilli istungil vaidlusaluses asjas ekspertiisi tegemisega. Kostja etteheidetel oma esindajale on tähendus üksnes kostja ja esindaja vahelises õigussuhtes, kuid see ei saa mõjutada kohtumenetluses esindaja poolt kostja nimel tehtud tegude tähendust. Kirjaliku taotluse ekspertiisi tegemiseks ühes võimalike ekspertide nimede ja muude andmete ning küsimustega, mille eksperdile esitamist hageja vajalikuks pidas, esitas hageja

1.septembril 2006. a. (kd. II, tl. 36). 7. septembril 2006. a. sai kohus kostjalt avalduse, mille sisu on vaidluse sisuga raskesti seostatav ja mis ei sisalda mingit selgitust ei varem esitatud dokumentide kohta ega kostja ettepanekuid ekspertide isikute või nendele esitada kavatsetavate küsimuste kohta (kd. II, tl. 39). Avaldusele lisas kostja kohtule juba 13. juunil esitatud avalduse koopia, milles oli teinud sisu suhtes ebaolulisi parandusi (kd. II, tl. 42 – 44). Ekspertiisi määras maakohus 7. detsembri 2006. a. määrusega (kd. II, tl. 53), milles põhjalikult selgitas eksperdi valikut ja mille ühes vajalike materjalidega edastas 29. jaanuaril 2007. a. eksperdiks määratud Arkadi Zarjankinile (kd. II, tl. 86). Ekspertiisiakt saabus maakohtusse 20. märtsil 2007. a. (kd. II, tl. 93). 16. aprilli 2007. a. kirjalikus avalduses on kostja seadnud kahtluse alla A. Zarjankini asjatundlikkuse, märkides, et nimetatu ei ole patendivolinik, ja väites, et eksperdiarvamuses on nimetatu esitanud isikliku vaatenurga, mis põhineb tema enda leiutistel (kd. II, tl. 131). Selles avalduses esitas kostja ka taotluse saata materjal ekspertiisi tegemiseks Patendiameti mehaanika valdkonna eksperdile, ilma et oleks konkreetset isikut nimetanud. Kostja taotlusele vastas maakohus 26. aprilli 2007. a. kirjaga, milles põhjalikult selgitas seni menetluses tehtud toimingute motiive ja seda, miks ei saa kostja taotlust rahuldada (kd. II, tl. 133). Eespoolkirjeldatust nähtub, et maakohus suhtus tähelepanelikult kostja igasse väitesse ja taotlusesse ning põhjendamatu on apellandi väide, nagu oleks kohus jätnud tema avaldused tähelepanuta. Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuses esitatud eksperdi valikut puudutavad etteheited. Eespooltoodust nähtub, et enne A. Zarjankini koostatud ekspertiisiaktiga tutvumist ei olnud kostja esitanud mingeid väiteid, mis oleksid andnud alust kahelda eksperdiks määratu erapooletuses. Esmakordselt väitis kostja eksperdi sõltuvust ja huvitatust 7. mai 2007. a. kohtuistungil (kd. II, tl. 145 – 146), kuid ka siis ei esitanud ta tõendeid, mis tema väiteid eksperdi erapoolikusest oleksid kinnitanud. Neid tõendeid ei ole apellant esitanud ka apellatsioonimenetluses. Eksperti on valearvamuse andmise eest seaduses sätestatud korras hoiatatud ja hoiatusele allkirja andes on ekspert võtnud vastutuse selle eest, et täidab oma eksperdikohustusi erapooletult. Ka asjaolu, nagu ei oleks A. Zarjankin ekspertiisi tegemiseks piisavalt asjatundlik, ei ole kostja usutavaks teinud. Eksperdile väljastatud autoritunnistustest nähtub, et nimetatu leiutised on seotud just turbiiniehitusega, milleks kostja väitel eksperdil teadmisi ei olevat. Lisaks on tegemist tehnikateaduste doktoriga, kusjuures ekspert ise on pidanud end pädevaks kohtu määratud küsimustes ekspertiisi tegema. Asjaolust, et kostja eksperdiarvamuses sisalduvate järeldusega ei nõustu, ei saa veel järeldada eksperdi ebapädevust. A. Zarjankinit eksperdiks määrates ei rikkunud maakohus TsMS § 294 lõikes 1 sätestatut. Apellant ei ole nimetanud ühtki riiklikus ekspertiisiasutuses töötavat kohtueksperti või muud asjatundjat või riiklikult tunnustatud eksperti, kelle maakohus oleks võinud A. Zarjankini asemel eksperdiks määrata. Osundatud säte võimaldab kohtul määrata eksperdiks muu eriteadmistega isiku, eeldusel, et sel isikul on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta määras eksperdiks A. Zarjankini, ja õigesti osundanud, et ühtki omapoolset ettepanekut isiku kohta, keda võiks määrata eksperdiks, kostja ei teinud. Mis puudutab asjaolu, et A. Zarjankin ei ole patendivolinik, siis ei saa sellest järeldada, nagu ei oleks ta võinud olla vaidluses eksperdiks. Mis ekspertiisimääruses sisalduvat viga puudutab, siis edastas maakohus eksperdile A. Zarjankinile kasuliku mudeli kirjelduse ning ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on arvamuse andmisel lähtunud kasuliku mudeli kirjelduses märgitust (kd. II, tl. 96). Seega ei toonud kohtumääruses sisalduv tehniline viga kaasa ebaõiget eksperdiarvamust.

Apellatsioonkaebus on sedavõrd üldsõnaline ja selle sõnastus sedavõrd konarlik, et mõistetav ei ole, milliseid sisulisi rikkumisi apellant eksperdiarvamusele seoses Patendiameti metoodiliste juhenditega pahaks paneb. Oma kaebust ei ole apellant mõistetavamalt sõnastanud ka pärast apellatsioonikohtult vastava ettepaneku saamist. Apellatsioonkaebuses sisalduv etteheide maakohtule kostja poolt esitatud tõendite arvestamata jätmise kohta on sedavõrd üldsõnaline, et ei võimalda konkreetset käsitlust. Kolleegium leiab, et maakohus on esitatud tõendeid otsuses analüüsinud, tõenditele antud hinnanguga kolleegium nõustub ja selle muutmiseks ei anna apellatsioonkaebus alust. Apellatsioonimenetluses on apellant esitanud hagile aegumise vastuväite, leides, et kohaldada tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lõiget 1. Nimetatud säte ei ole aga kohaldatav, sest selles nähakse ette kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, kuid pooled kahju tekitamise üle ei vaidle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks on alust. Hagi registreeringu kehtetuks tunnistamiseks on esitatud 30. juunil 2005. a. ja vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusaluse kasuliku mudeli registreeringu kehtivust on pikendatud kuni 15. maini 2007. a. Seega on hagi esitatud registreeringu kehtivuse ajal. KasMS § 47 lg. 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et registreeritud kasulik mudel ei vasta selle seaduse §-des 5 – 9 sätestatule või leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, esitada kohtusse kasuliku mudeli omaniku vastu hagi registreeringu tühistamiseks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt saab 1. lõikes nimetatud hagi esitada ka pärast registreeringu kehtivuse lõppemist. Seega ei saa kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse ajal esitatud hagi puhul aegumine tulla kõne alla. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kooskõlas kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 60 lõigetega 1 ja 8 jäävad apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole esitanud apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja kooskõlas TsMS § 60 lõikega 3, jäävad tema apellatsioonimenetluse menetluskulud samuti tema enda kanda.