2-06-9598/3 - Võlaõigus - Muud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt asus kostja 24.10.2005.a. hageja juurde tööle ekskavaatori juhina. Samal päeval sõlmis hageja kostjaga täieliku individuaalse varalise vastutuse lepingu, mille punkti 1.1. kohaselt kostja töötas alates 24.10.2005.a. hageja juures ekskavaatori juhi ametikohal ning alates 24.10.2005.a. kasutas kostja oma töös igapäevaselt lintekskavaatorit XXX, tehase-tähisega nr XXX. Individuaalse varalise vastutuse lepingu p 1.2 kohaselt kostja kinnitab üheselt, et teostab tööülesandeid täites töid, mis on seotud vara ekspluateerimisega ning võtab käesolevaga endale täieliku materiaalse vastutuse, temale hageja poolt usaldatud vara säilimise tagamata jätmise eest. 24.11.2005.a. sõitis kostja lintekskavaatoriga otsa tee kõrvale pargitud sõiduautole, tekitades sellega hagejale kahju summas 15 650 krooni, misjärel kostja lahkus omavoliliselt töölt. 27.12.2005.a. tuli kostja hageja kontorisse soovides lõpetada pooltevahelist töösuhet ning hüvitada hagejale varasemalt tekitatud kahjud osade kaupa. Kostja lubas kahju hüvitada kahe kuu jooksul võrdsetes osades. Samal päeval, s.o. 27.12.2005.a. väljastas kostja hagejale võlatunnistuse, milles kinnitab üheselt, et võlgneb hagejale 15 650 krooni ning kinnitab muuhulgas, et eelpool nimetatud võlgnevus hageja ees tekkis kostja poolt juhitud lintekskavaatori kokkupõrkel sõiduautoga, mille põhjustas kostja raske hooletus ja süüline ning ohutusjuhendite täitmata jätmine. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu VÕS §§-des 30 lg1, § 76 lg1, § 100, § 101 lg 1, § 101 lg1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 sätestatule. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja eitab täielikult oma süüd 2005.a. oktoobris toimunus. Kostja töötas firmas OÜ K ekskavaatorijuhina. Kostja väitel rikkus kõiki ohutustehnika eeskirju firma töötaja VB, kes sõitis oma isikliku autoga ehitustööde tsooni ja parkis oma auto parklasse otse kostja ekskavaatori taha. Kostja oli sel ajal ekskavaatori kabiinis ja ei näinud ega kuulnud kui VBi auto seisis juba parklas ekskavaatori taga. Kostja juhuslikult ja väga kergelt riivas ekskavaatoriga VB’i auto esituld. VB ignoreeris liikluspolitsei väljakutsumist ja määras ise kostjale trahvi 18 340 krooni ulatuses. Ekspertiisi kahjude tuvastamiseks ei tehtud. Väljapressimise ja ähvarduste abil sundis VB kostjat paberitele alla kirjutama ja pidevalt nõuab raha. Kostjat sunniti väljapressimise ja ähvarduste teel alla kirjutama paberitele, millega kostja tunnistab oma võlga. Samuti sunniti kostjat kirjutama lahkumisavaldus. Maakohtu põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 15 650 krooni, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 422,50 krooni ja viivis kooskõlas TsMS § 367. Hagi põhjenduste kohaselt kostja sõitis 24.11.2005.a. lintekskavaatoriga otsa tee kõrvale pargitud sõiduautole, tekitades sellega hagejale kahju 15 650 krooni. 27.12.2005.a. andis kostja hagejale võlatunnistuse, milles kinnitab, et võlgneb hagejale 15 650 krooni. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 30 lg. 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja oma 27.12.2005.a. võlatunnistuses kinnitab, et võlgneb hagejale 15 650 krooni (tlk. 9). Samas võlatunnistuses muuhulgas palub kostja pidada täies ulatuses kinni lõpparve OÜ-s K ning arvestada see täies ulatuses võlgnevuse katteks. Kostja oma kirjalikus vastuväites hagile väidab, et teda sunniti väljapressimise ja ähvarduste teel alla kirjutama paberitele, millega kostja tunnistab oma võlga, samuti sunniti kostjat kirjutama lahkumisavaldus. Kostja ei ole tõendanud, et teda ähvardati ja sunniti tema tahte vastaselt alla kirjutama dokumentidele, sealhulgas 27.12.2005.a. võlatunnistusle 15 650 krooni võlgnemises hagejale. Kostja on 27.12.2005.a. võlatunnistuses andnud hagejale nõusoleku kinni pidada täies ulatuses kostja lõpparvest võlgnevus summas 15 650 krooni. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja 27.12.2005.a. võlatunnistuse alusel kostja nõusolekul tema lõpparvest kinnipidamisel ei jätkunud rahalisi vahendeid võlgnevuse kustutamiseks. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja töösuhe hageja juures kestab edasi, mistõttu kostjale lõpparvet ei ole makstud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja võlgnevus summas 15 650 krooni on hageja poolt kinni peetud kostja 27.12.2005.a. võlatunnistuse alusel kostja lõpparvest. Seega kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldama, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.