lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-8918/11

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 11.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-8918/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2830
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 6 lg 1Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudelTLS § 86 lg 1Töölepingu ülesütlemine katseajalTsMS § 162 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTLS § 107 lg 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 109 lg 2Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 15 lg 2Töötaja kohustusedTLS § 88Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8918

Tsiviilasi

Xxxx(Xxxx) hagi XxxxOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 956,58 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), seaduslik esindaja xxxx

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Xxxx hagi XxxxOÜ vastu.
2.Jätta menetluskulud Xxxx kanda. Välja mõista Xxxxilt XxxxOÜ kasuks menetluskulud summas 360 eurot (õigusabikulud). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (11.09.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Hageja nõue ja põhjendused

1.Xxxx (hageja) esitas 17.03.2017 avalduse töövaidluskomisjonile (TVK), milles palus tuvastada tema ja XxxxOÜ (kostja) vahel 19.10.2016 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepinguseaduse seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja välja mõista hüvitis seoses töölepingu lõpetamisega kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 109 lg 2 alusel. TVK rahuldas 09.05.2017 otsusega avalduse osaliselt. TVK tuvastas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.03.2017. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 456,58 eurot. Kostja esitas 08.06.2017 avalduse vaadata läbi hageja poolt TVK-le esitatud avaldus hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas 03.07.2017 hagiavalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise 456,58 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.10.2016 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle teenindaja ametikohale osalise tööajaga ja töötasuga 2,54 eurot/tund (bruto). Töölepingus leppisid pooled kokku katseaja kohaldamises neli kuud. Kostja ütles töölepingu üles 17.02.2017, sest hageja ei ole nelja kuu jooksul väidetavalt piisavalt hästi omandanud oskusi, mis on vajalikud kostja juures töötamiseks. Puudu jäi kiirusest, et tulla toime kiirel ajal tööga. Hageja leiab, et kostja väited on alusetud. Kostja ei ole põhjendanud ja tõendanud, miks ta pidas hageja katseaja tulemusi ebarahuldavaks. Hageja märgib, et katseajal on loomulik teha väiksemaid vigu ning hageja tunnistab, et ta on teinud ühekordseid vigu. Peale kahe märkuse, ei ole hagejani jõudnud ühtegi teist pretensiooni teenindusjuhilt ega ka kolleegidelt. Hageja on alati reageerinud suulistele märkustele ja püüdnud anda endast parima. Hagejaga ei peetud ühtegi vestlust peale lühikeste märkuste vigade kohta Kostja tugineb xxxxväidetele, kuid kirjalikku märkust kostja hageja töökohustuste mittetäitmise kohta esitanud ei ole. Lisaks on xxxxütlused umbmäärased ja tema ütlusi ei saa arvestada. xxxxselgituses sisaldub ka ebatõene teave, nt et hageja kasutas tööajal telefoni jne. Hageja märgib, et kassatööks puudusid kostja selged ja arusaadavad juhised. Kostja ei tuvastanud põhjusi, miks tellimused korraga kassast läbi ei läinud. Hageja leiab, et tema on teavitanud kostjat töölt puudumisest ootamatu haigestumise tõttu ning kostja nõustus hageja puudumisega, leides asendajad. Kostja väide, et hagejale on puudumiste kohta tehtud suuline hoiatus selles, et rikkumise kordumisel võib kostja töösuhte lõpetada, on paljasõnaline. Hageja palub tuvastada, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt 17.02.2017 on tühine, hageja palub lõpetada töölepingu alates 04.03.2017 ja välja mõista kostjalt hüvitis ühe kuu keskmise töötasu summas 456,58 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 19.10.2016 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle teenindaja ametikohale osalise tööajaga. Hageja suhtes rakendati 4-kuulist katseaega, mis algas tööle asumise päevast. Katseaja viimane päev oli

19.02.2017. Hageja töötas kiirtoidurestoranis ja hageja töö põhikohustuseks oli eelkõige klientide kiire teenindamine õhtusel ja öisel ajal ning korra tagamine toidukäitlemisettevõttes. Tööle asumisel kinnitas hageja, et ta omab piisavalt kogemusi kiirtoitlustusettevõttes töötamiseks. Katseaja lõppemisel hindas kostja hageja töökohustuste täitmist ja tuvastas, et hageja ei ole katseajal töötamise käigus korduvalt tööülesandeid täitnud töö iseloomust tuleneva kiirusega ja vajaliku hoolsusega. Hageja ei tulnud toime kostja juures töötamise kiire tööajaga. Hagejal jäi puudu kiirusest kiirtoitlustuskohas töötamiseks. Klientide teenindamisel toidu serveerimise ooteaeg korduvalt ületas hageja poolt klientidele lubatud ooteajast. Hageja korduvalt rikkus kokkulepitud töökohustusi. Seda kinnitas hageja TVK-s ja kohtumenetluses esitatud dokumentides. Pärast katseaja eesmärgi sobivuse hindamise ebarahuldava tulemi saamist edastas kostja 17.02.2017 hagejale töölepingu ülesütlemise teatise, mille kohaselt tööleping lõppes 04.03.2017. Kostja leiab, et hageja on rikkunud lojaalsuskohustust, kuna tegi oma tööd katseajal hooletult. Töökohustuste rikkumiste ajal ei arvestanud hageja tööandja seaduslike ja õigustatud ärihuvidega. Kostja on teavitanud hagejat puudustest töös. Hoiatus ei pea olema kirjalikus vormist. Hageja ei ole teatanud kostjale haigestumisest aegsasti enne töövahetuse algust. Kostja palus esitada hagejal haiguslehed kahel korral töölt puudumise kohta. Hageja ei ole haiguslehti esitanud. Kohtu põhjendused

4.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - hageja ja kostja sõlmisid 19.10.2016 tähtajatu töölepingu (lk 6), mille alusel asus hageja kostja juurde tööle teenindaja ametikohale osalise tööajaga; - 19.10.2016 töölepingu p-s 1.3 leppisid pooled kokku katseajas 4 kuud; - kostja ütles töölepingu üles 17.02.2017 teatega TLS § 86 lg 1 alusel (lk 8). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli alus öelda tööleping üles TLS § 86 lg 1 alusel põhjusel, et hageja ei tulnud katseajal toime tööülesannete täitmisega.
6.Pooled leppisid 19.10.2016 töölepingu p-s 1.3 kokku katseajas 4 kuud alates hageja tööle asumise päevast. Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavast tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks. Töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisolekut konkreetsel töökohal töötada. Katseaja sätestab TLS § 6 lg 1, millest nähtub, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Hageja tööülesanded sätestab 19.10.2016 töölepingu p 2.2, mille järgi on töö sisuks klientide professionaalne ja sõbralik teenindamine; mustade nõude pesemine; jookide valmistamine vastavalt retseptidele; köögi, laoruumide ja kliendiala korrashoid; kauba vastuvõtt ja ladustamine; abistamine inventuuride läbiviimisel. Hageja tööle esitatavad nõuded sätestavad järgmised sätted:

töölepingu p 2.7 kohaselt kohustub töötaja täitma oma tööülesandeid vastavalt tööandja poolt kindlaks määratud töösisekorra eeskirjadele, ametijuhendile ja muudele töökorralduslikele dokumentidele ning kehtivatele õigusaktidele. Töölepingu p 2.10 järgi peab töötaja täitma tööandja ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustub hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada tööandja head nime, ühiskondlikke sidemeid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada tööandjale, teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või mittevaralist kahju. Töölepingu p 2.12 sätestab, et töötaja on kohustatud töötama kohusetundlikult, näidates üles vajalikul määral algatusvõimet ja initsiatiivi. Töötaja kohustused sätestab ka TLS § 15 lg 2. Kohus leiab, et tööandajal on õigus hinnata töötaja katseaja tulemusi. Juhul, kui tööandja ütleb töölepingu üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ja töötaja vaidlustab töölepingu ülesütlemise, peab tööandja tõendama, miks ta pidas ebarahuldavaks katseaja tulemusi. Lisaks on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-52-14 p-s 12 avaldanud seisukohta, et tulenevalt TLS § 86 lg-st 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda.

7.Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et hageja katseaja tulemused olid ebarahuldavad ja hageja ei tulnud katseajal tööülesannete täitmisega toime selliselt, nagu kostja hagejalt ootas. Seetõttu oli kostjal õigus öelda tööleping üles katseaja ebarahuldatavate tulemuste tõttu TLS § 86 lg 1 alusel. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. Kostja esitas N. Rüütsalu, kes töötas vaidlusalusel perioodil kostja teenindusjuhina, kirjaliku seletuse (lk 43 – 44). xxxxseletusest nähtub, et tema vestles korduvalt hagejaga tööülesannete lohaka täitmise- või töökohustuste täitmata jätmise tõttu 2016. a novembris ja detsembris ning 2017. a jaanuaris. xxxxväitel oli tema hageja tööga rahul esimestel nädalatel ja oktoobris 2016. a, kui probleemid algasid 2016. a novembri alguses. xxxxpoole pöördusid teised kaastöötajad, sest nad olid vihased, sest hageja aeglase töömeetodi tõttu pidid nemad taluma hageja poolt teenindavate klientide pretensioone. Samuti esitati N. Rüütsalule, kui teenindusjuhile, korduvalt küsimused, et miks hageja ei anna töövahetusi nõuetekohaselt üle (nt teised klienditeenindajad pidid alustama tööpäeva koristamata ruumides ja pesemata nõudega või kauba ja müügitarvikute tagavara vedamisega laost teenindusbaari või et teised klienditeenindajad pidid lahendama klientide pretensioone, sest hageja ei jõua kööki tellimusi edastada ning seetõttu on klientide ooteaeg ebamõislikult pikk). 2016. a novembri lõpus rääkis xxxxhagejaga kassasüsteemist ja kuidas kiirelt ning korrektselt tellimusi sisestada, sest kaastöötajate pretensioonid osutusid õigeks. xxxxväitel ei ole hageja suutnud 3,5 kuu jooksul ära õppida kassaprogrammis olevat kaupade alagruppide jaotust ja seega võttis tal õige toote tellimuste sisestamine kauem aega, kui teistel klienditeenindajatel. Tänu sellele tekkisid hageja kassas pidevalt pikad ja aeglased järjekorrad, mis tekitasid jällegi klientides pahameelt. Kui hagejal oli nö nõudepesuvahetus, siis sageli ei jaksanud ta vajalikus tempos tööd teha. Teenindussaalis rääkis hageja pidevalt telefoniga või kirjutas sõnumeid, kuigi samal ajal olid kliendid saalis ja ootasid teenindamist. Need olid xxxxsõnul novembris ja detsembris korduvad juhtumid. xxxxmärgib, et pärast ülalnimetatud asjaolude kohta märkuse tegemist järgmise või ülejärgmise töövahetuse ajal hageja tööle ei soovinud tulla, kuigi tal oli töögraafikujärgne tööpäev. Hageja väitis, et on haige, kuid ei ole selle kohta haiguslehte esitanud. 2016. a detsembris jõulude ajal ja 2017. a jaanuari lõpus kordusid samalaadsed vestlused. xxxxpöördus kostja juhatuse liikme xxxxe poole 2017. a veebruari alguses, kui järjekordselt pärast xxxxpoolt hagejale märkuste tegemist viimane ootamatult „haigestus“ ning xxxxpidi üks tund enne hageja töövahetust otsima asendustöötajat. xxxxvestles hagejaga rohkem kui 4 korda tema töökohustuste lohaka täitmise tõttu.

xxxxselgitusega loeb kohus tõendatuks, et hageja ei tulnud katseajal toime töölepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja töös esines puuduseid. Teised kaastöötajad esitasid teenindusjuhile pretensioone seoses hageja tööga. Hageja suutmatus täita korrektselt tööülesandeid on tekitanud konflikte klientidega. xxxxon vähemalt 4 korral juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja ei täida töökohustusi korrektselt ja õpetanud viimasele, kuidas tuleb korrektselt täita tööülesandeid (nt korrektne tellimuste sisestamine). Lisaks puudus hageja mitmel korral töölt haigestumise tõttu, kuid vaatamata xxxxnõudmisele ei ole hageja esitanud haigestumist kinnitavaid haiguslehte. Kohus ei nõustu hageja väitega, et xxxxseletus on umbkaudne. xxxxon esitanud põhjaliku kirjelduse hageja töös esinevatest puudustest ja sellest, et xxxxon korduvalt vestelnud hagejaga ja juhtinud viimase tähelepanu puudustele töös ja vajadusele täita tööülesandeid korrektsemalt. Asjaolu, et xxxxei mäleta vestluste kuupäevi ei tee tema väiteid ebausaldusväärseks. Usutav on, et xxxxei pruugi mäletada vestluste täpseid kuupäevi, millised toimusid ca 10 kuud tagasi.

8.Hageja poolt TVK 02.05.2017 istungil märgitust (lk 16 – 17) ja kohtumenetluses esitatud 03.07.2017 ja 24.08.2017 menetlusdokumentidest nähtub, et hageja ise tunnistab, et tema töös esines puuduseid, mistõttu tegi kostja talle suuliseid märkusi. Hageja ei ole tõendanud, et tema on täitnud tööülesandeid korrektselt. Tõendamata on hageja väide, et kostja ei ole andnud juhiseid. xxxxseletusega on tõendanud, et viimane selgitas hagejale tööülesandeid, sh kuidas toimub tellimuste sisestamine ja kassasüsteemi töö (lk 43). Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on alati reageerinud kostja märkustele. xxxxseletusega on tõendatud, et hageja ei ole katseaja jooksul suutnud parandada tööülesannete täitmist ja seda vaatamata korduvatele vestlustele teenindusjuhiga (lk 43). Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja pidi tegema talle kirjaliku hoiatuse, et rikkumise kordumisel võib kostja lõpetada töölepingu. Kohus leiab, et erinevalt TLS § 88 lg-st 3 ei pea tööandja katseajal hoiatama töötajat, et töökohustuste rikkumise korral võib tööandja lõpetada töölepingu. Katseajal on tööandjal võimalus hinnata kuidas töötaja tuleb tööga toime ja kui tööandja hinnangul ei sobi töötaja oma oskuste, võimete ja isikuomaduste poolest tööd tegema, võib töötaja öelda lepingu üles ilma eelneva kirjaliku hoiatamiseta. Lisaks on xxxxseletusega tõendanud, et kostja teenindusjuht on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu tema töös esinevale puudustele (lk 43). Hageja ei ole tõendanud, et ta puudus kahel korral töölt haigestumise tõttu ja et hageja teavitas sellest kostjat. Katseajal on tööandjal õigus hinnata töötaja sobivust töökohale. Käesoleval juhul on kostja katseaja lõppemisel hinnanud hageja mittesobivaks klienditeenindaja ametikohale. Kostja järeldus, et hageja ei sobinud töökohale on tõendatud xxxxkirjaliku seletusega.
9.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt 17.02.2017 ei ole tühine. Kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping üles TLS § 86 lg 1 alusel, sest hageja ei ole katseajal tulnud tööülesannete täitmisega toime, ja kostja hindas hageja ametikohale mittesobivaks. Kostja on teatanud töölepingu ülesütlemisest TLS §-s 96 sätestatud 15-kalendripäevase tähtaega järgides. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine kostja poolt 17.02.2017 ei ole tühine, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
10.Kohus ei arvesta otsuse tegemisel järgmiseid dokumente: avaldus TVK-le (lk 5), kostja vastus TVK menetluses (lk 9 – 10), puhkusetasu kompensatsiooni arvutuskäik (lk 11), hageja CV (lk 18, lk 41 - 42), sest need ei oma asjas tähtsust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot (lk 26) ja lepingulise esindaja kulud 864 eurot (käibemaksuga) (lk 45 – 46). TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohtulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Toimikust nähtuvalt on kostja tasunud 08.06.2017 avalduse esitamisel riigilõivu summas 100 eurot (lk 26). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 sätestab, et riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Seega ei pidanud kostja tasuma 08.06.2017 avalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kostjal on õigus taotleda ekslikult tasutud riigilõivu tagastamist. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks mõista hagejalt kostja kasuks välja 100 eurot riigilõivu katteks.
13.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosalise esindaja ja nõustajate kulud. Sama sätte p 4 on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud päras kohtueelse menetluse lõppu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 60 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Töövaidluskomisjoni toimikust nähtuvalt esindas kostjat töövaidluskomisjonis jurist Liia Gussev (TVK toimiku lk 7 – 10, lk 20 – 24). Töövaidluskomisjoni menetlus on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus TsMS § 144 p 4 tähenduses, milles kantud kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt menetlusosaliselt nõuda kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-177-15, p 12). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks TVK menetluses tuleb pidada 6 tundi, mis arvestades esindaja tunnitasu teeb kokku 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja taotlus välja mõista hagejalt kostja lepingulise esindajale kantud kulud kohtumenetluses tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus asus asjas nr 3-2-1-112-11 seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Menetlusosalise poolt kantud menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel peab tuvastama, kas menetlustoiminguid on teinud lepinguline esindaja, kelle kulutuste hüvitamist soovitakse, st toimikust peab näha olema, et menetlusdokumendid allkirjastas esindaja. Menetlusosalisele peab olema teada, et vastaspoolt esindab lepinguline esindaja ja menetlusosalisele peab olema ettenähtav, et vaidluse kaotamise korral võivad jääda tema kanda vastaspoole lepingulise esindaja kulud. Käesolevas tsiviilasjas esitas kostja nimel kõik dokumendid kostja seaduslik esindaja. Toimikus puuduvad kostja võimaliku lepingulise esindaja poolt koostatud ja allkirjastatud dokumendid.

Seega ei olnud hageja teadlik, et kostjat esindab menetluses lepinguline esindaja ja hageja ei saanud arvestada sellega, et vaidluse kaotamise korral võivad jääda tema kanda kostja lepingulise esindaja kulud. Seetõttu ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks välja kostja lepingulisele esindajale kohtumenetluses kantud kulud. Kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja ei ole kinnitanud TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud seoses TVK-s toimunud menetlusega summas 360 eurot ilma käibemaksuta.

14.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium