2-04-871/7 - Intellektuaalse omandi kaitse - Intellektuaalse omandi kaitse - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.15. juulil 2004.a kohtule esitatud hagis palus hageja Hollandi äriühing xxx kohustada kostjat AS xxx lõpetama hageja kaubamärgiõigusi "pudeli kujutis" rikkuv tegevus ning hävitada kostja omandis ja valduses olevad hageja kaubamärkidega "pudeli kujutis" sarnaselt tähistatud tooted – puhastusvahendid DOSIA Lemon 750 ml ja DOSIA Pine 750 ml (edaspidi ka DOSIA puhastusvahendid). Menetluse käigus on hageja haginõudeid täiendanud ning täpsustanud. Viimases (28.11.2007.a kohtule esitatud) avalduses on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: 1.1.Kohustada äriühingut AS xxx lõpetama xxx kaubamärgiõigusi "pudeli kujutis" kaubamärgiregistreeringutele nr 24474, 31614, 798868, 810208, 41604, 41605, 41606, 41607, 41608 ja 41609 rikkuv tegevus, s.t keelata äriühingul AS xxx importida, müügiks pakkuda ja müüa puhastusvahendeid, mille pakendi (fotod hagiavaldusele lisatud) kirjeldus vastab alljärgnevale: ovaalse ristlõikega plastpudel värvilahendustes rohelinepunane ja/või kollane-punane, mille keskosa silti ümbritsevad ülevalt ja alt sissepressitud sälgud, pudelikork asub umbes 45o nurga all pudeli pikitelje suhtes, korgi mõlemal küljel on poolringikujulised pressitud kontuurid ja selle alla on pressitud ümardatud otstega kontuurid. 1.2.Kohustada äriühingut AS xxx hoiduma kaubamärgiregistreeringute nr 24474, 31614, 798868, 810208, 41604, 41605, 41606, 41607, 41608 ja 41609 omaniku õigusi rikkuvast tegevusest tulevikus, s.h hoiduma tulevikus puhastusvahendite, mille pakendi (fotod hagiavaldusele lisatud) kirjeldus vastab alljärgnevale: ovaalse ristlõikega plastpudel värvilahendustes roheline-punane ja/või kollane-punane, mille keskosa silti ümbritsevad ülevalt ja alt sissepressitud sälgud, pudelikork asub umbes 45o nurga all pudeli pikitelje suhtes, korgi mõlemal küljel on poolringikujulised pressitud kontuurid ja selle alla on pressitud ümardatud otstega kontuurid; importimisest, müügiks pakkumisest ja müügist. 1.3.Hävitada AS xxx omandis ja valduses olevad hageja kaubamärkidega "pudeli kujutis" sarnaselt tähistatud tooted – puhastusvahendid DOSIA Lemon 750 ml ning DOSIA Pine 750 ml.

6) PUDELI KUJUTIS (värviline ruumiline kaubamärk), rahvuslikud registreeringud nr 41607 (klass 3), 41608 (klass 5), 41609 (klass 21), taotluse esitamise kuupäevaga 21.05.2004.a ja registreerimise kuupäevaga 08.09.2005.a. Eelnimetatud hageja kaubamärke (edaspidi ka DOMESTOS kaubamärgid) iseloomustab spetsiifiline ja tervikuna eristusvõimeline pakendi kuju – ovaalne põhjakuju, kõver kael, sälgud pakendi ülaservas, reljeefsed jooned pakendi üla- ja alaservas, korgi kuju ja värvilahendus (roheline-punane või kollane-punane). Hageja turustab Eestis oma kohaliku esinduse, xxx OÜ, kaudu kaubamärgiga DOMESTOS tähistatud ning ülaltoodud kaubamärgiregistreeringutel kujutatud pakenditesse pakendatud puhastusvahendeid alates juuli-august 1998, mida tõendab ACNielsen 25. augusti 2003.a teatis. Hageja märgib seejuures, et hageja kaubamärgiga DOMESTOS tähistatud puhastusvahendite reklaamides (telereklaam, trükireklaam) kujutatakse alati ka vastavat tootepakendit. Kaubamärgiga DOSIA tähistatud, kuid äärmiselt sarnasesse pakendisse pakendatud puhastusvahendid jõudsid Eesti turule jaanuar-veebruar 2003, mida tõendab ACNielsen 25. augusti 2003.a teatis. Pakendil leiduva informatsiooni kohaselt on eeltoodud kauba maaletoojaks ehk siinseks levitajaks Eestis äriühing AS xxx (kostja). Kostja poolt turustatava pakendi kirjeldus on alljärgnev: ovaalse ristlõikega plastpudel värvilahendustes roheline-punane ja/või kollanepunane, mille keskosa silti ümbritsevad ülevalt ja alt sissepressitud sälgud, pudelikork asub umbes 45o nurga all pudeli pikitelje suhtes, korgi mõlemal küljel on poolringikujulised pressitud kontuurid ja selle alla on pressitud ümardatud otstega kontuurid. Hageja leiab, et kostja poolt Eestis levitava puhastusvahendi pakend rikub tema ainuõigust registreeritud DOMESTOS kaubamärkidele. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 5 lg 1 p 2 kohaselt saab õiguskaitse kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris (edaspidi registreeritud kaubamärk) ning punkti 3 kohaselt õiguskaitse saab kaubamärk, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel. KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Hagejal leiab, et tema poolt registreeritud DOMESTOS kaubamärgid on sarnased kostja poolt kasutatava tähisega, kaubad identsed ning esineb hageja registreeritud kaubamärkide ning kostja poolt turustatava puhastusvahendi äravahetamise tõenäosus. Kaupade identsus põhineb vaadeldavate kaupade (desinfitseerivad puhastusvahendid) identsel funktsionaalsusel ning asjaolul, et nad on teineteise suhtes asendatavad. Toodete keemiline koostis ei ole kaupade identsuse määramisel kaubamärgiõiguse seisukohast oluline. Hageja märgib seejuures, et vastavalt KaMS § 14 lg 1 p 2 on kaupade identsus ning samaliigilisus määratletud võrrelduna kaupadega, mille osas kaubamärk on registreeritud, mitte aga võrrelduna kaupadega, mille osas kaubamärki reaalselt kasutatakse. Rahvuslikud kaubamärgiregistreeringud sisaldavad kauba "desinfektsioonivahendid; sanitaarpreparaadid" (nr 31614) ja "puhastusvahendid" (nr 24474). Rahvuslikud registreeringud nr 41604 ja 41607 sisaldavad kauba "puhastusvahendid" klassis 3, nr 41605 ja 41608 "desinfektsioonivahendid; sanitaarpreparaadid" (klass 5) ning nr 41606 ja 41609 "jaoturid" ehk pakendid (klass 21). Rahvusvahelised registreeringud nr 798868 ning 810208 sisaldavad kauba

“puhastusvahendid (klassis 3), desinfiktsioonivahendid (kassis 5) ning puhastusvahendite jaoturid ehk pakendid (kassis 21)”. Arvestades hageja registreeritud kaubamärkide reproduktsiooniga, kostja poolt turustatava puhastusvahendi üldmuljega ning KaMS § 14 lg 1 p 2 õigusnormiga, eelkõige kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse sidumisega hinnanguga "äravahetamise (otsese või kaudse) tõenäosusele", leiab hageja, et kaubamärgiomaniku ainuõigusekaitse normi rakendamiseks ei ole oluline tuvastada kindel hulk tarbijaid, kes selle kaubamärgi ja tähise on segamini ajanud või kes seda võivad teha tulevikus. Oluline on üksnes kas kaubamärgi ja tähise äravahetamine on tõenäoline. Kõnealuse normi (KaMS § 14 lg 1 p 2) kohaldamiseks ei ole seadusandja poolt seatud tingimust tuvastada juba toimunud kaubamärgi ja tähise äravahetamine või kindel äravahetamise määr. Seadusandja poolt kehtestatud (võttes üle Eesti siseriiklikusse õigusesse Esimese Nõukogu direktiivi 89/104/EEC 21. detsembrist 1988 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse põhineb eelkõige subjektiivsel hinnangul "kaubamärgi ja tähise äravahetamise tõenäosusesse tarbija poolt" ("likelihood of confusion" inglise keeles). Euroopa Kohus on 11. novembri 1997 otsuses (C-251/95 Sabèl BV v Puma AG, Rudolf Dassler Sport) leidnud, et äravahetamise tõenäosust peab hindama globaalselt, arvesse võttes kõiki tegureid, mis on asjakohased juhtumi asjaoludega. Globaalne hinnang kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse üle peab tuginema kaubamärkide üldmuljele, arvestades nende eristavaid ja domineerivaid komponente. Domineeriva elemendi tuvastamine põhineb märgi visuaalselt silmatorkavate elementide tuvastamises ning sellele järgnevalt õiguslikult eristusvõimeliste elementide tuvastamises. Hageja DOMESTOS kaubamärkide üheks domineerivaks ja eristavaks elemendiks on pakendi kuju, mis põhineb pakendi silmatorkaval visuaalsel tähendusel, kuid ka pakendi kuju ja värvilahenduse eristaval iseloomul. DOMESTOS kaubamärkide pakendi kuju eristavat iseloomu tõendab hageja hinnangul ainuüksi asjaolu, et sellisele pakendi kujule, kui teatavate tunnuste kogumile, on Eestis antud õiguskaitse. Eristusvõimetu pakendi kuju osutuks kaubamärgi registreerimismenetluse jooksul mitteregistreeritavaks. Samamoodi on üheks domineerivaks elemendiks kostja poolt turustatava puhastusvahendi juures pakendi kuju, kuid ka tema silt, eelkõige nimetuse DOSIA kaudu. Hageja leiab, et kuigi tarbija nimetab tooteid nende nimetusi (kaubamärke) kasutades, toimivad ka vaadeldavate puhastusvahendite pakendid vastavaid tooteid eristavate elementidena ning on võimalik, et tarbija valib puhastusvahendi üksnes pakendi kuju järgi. Samuti arvestab tarbija hageja väitel nii pakendi kujuga, kui ka sõnalise kaubamärgiga, kuid pakendite sarnasuse alusel, eeldab, et tegemist võib olla seotud ettevõtete toodetega. Seega on vaadeldavate pakendite kujutised sarnased ning kaubad, mille tähistamiseks vaadeldavaid kaubamärke kasutatakse, identsed. Hageja leiab, et esineb ka kaubamärgi DOMESTOS pudeli kuju ning tähise DOSIA pudeli kuju assotsieerumise tõenäosus. Sellest annab tunnistust "Kaubamärgi DOMESTOS uuringu aruanne", mille on koostanud uuringufirma Saar Poll 2004. aasta kevadel. Uuringu tulemuste kohaselt pidas ilma tähistuseta pakendeid sarnasteks 73% tarbijatest ning tähistusega pakendite puhul pidas neid sarnasteks 51% tarbijaist (sarnasus). Seejuures ajaks 49% tarbijatest ilma tähisteta pakendid segamini, tähistega pakendite puhul on vastav tõenäosus 24% (otsese äravahetamise tõenäosus). 44% tarbijaist pidas ilma tähistuseta pakendeid omavahel seotuks ning 32% tarbijaist ka tähistusega pakendeid omavahel seotuks (kaudne äravahetamise tõenäosus). Kostja poolt teostatud TNS Emor uuringu (jaanuar 2005) tulemustest nähtub samuti, et 28% sihtrühmast pudelid ei erista ja segi võivad ajada 24%.

Nendest kes eristavad, teevad seda sildi tõttu 68%, pakendi tõttu 27% ja muid jooni peavad eristavaks 7%. Seega isegi pakendite võrdlemisel koos siltidega on märkimisväärne hulk tarbijaid leidnud, et ta ajaks tooted segamini (24%) ja seda nii kostja kui hageja uuringu kohaselt või seostaks toodetega seotud ettevõtted (32%). Hageja märgib, et Euroopa Kohus (s.h Esimese Astme kohus kohtuasjas T-393/02: Henkel KgaA vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Kaubamärgid ja Disainid) (OHIM)) on oma otsustes selgitanud, et seoses suure konkurentsiga puhastusvahendite turul otsivad turuosalised võimalusi oma tooteid eristada ning tarbijale meeldejäävaks muuta, mistõttu pakendite disaini osatähtsus on selles turusegmendis oluline. Hageja leiab, et tema kaubamärgid omavad õiguskaitset, kui teatavate elementide eristav tunnuste kogum. Isegi, kui mõni element eraldi võetuna võib osutuda funktsionaalseks, tuleb siiski arvesse võtta ka seda, kas funktsionaalsus on ühendatud teatava disainiga (näiteks erinevad võimalused kujundada pudeli kõver kael) või tuleneb eristusvõime hoopis teatavate tunnuste kogumist (näiteks värvikombinatsioonid "kollane-punane" ning "roheline-punane"). Kui võrrelda DOMESTOS puhastusvahendi ning DOSIA puhastusvahendi pakendeid, siis hageja hinnangul on nendel identsed värvilahendused (roheline-punane ning kollane-punane) ning pudelite ovaalne kuju. Lisaks on pakenditel järgmised sarnased tunnused: pudelite kõrgused; pudelite laiused; pudeli kaelade kaldenurk; randid üleval ja all; sälgud pudeli ülaosas ning pudeli ülaosa kaldenurk. Kui võrrelda neid identseid ja sarnaseid elemente teistel turul olevate pakendite kujutistega, siis mitte ükski teine pakend ei evi nii palju identseid ning sarnaseid ühiseid elemente hageja pakendi kujutisega, kui kostja poolt turustatav. Arvestades, et kaubamärkide assotsieerumise seisukohast oluline on märkide üldmulje, siis tuleb tõdeda, et sellist detailset analüüsi pudeli täpse kõrguse, laiuse, ülaosa kaldenurga jm osas tarbija ostuotsust tehes ei teosta. Kaubamärgikaitse on hageja pakenditel, kui teatavate tunnuste kogumil ja kombinatsioonil, mille eristusvõimet on tunnustanud Patendiamet otsustades antud kaubamärgid registrisse kanda. Juhul, kui kostja leiab hageja pakendid olevat üksnes funktsionaalsed ning mitte-eristavad on tal võimalus need registreeringud vaidlustada, kuid sellistele argumentidele ei ole võimalik tugineda otseselt kaubamärgi ainuõiguse rikkumise vaidluses. KaMS § 14 lg 2 p-de 2 ja 4 kohaselt on keelatud muu hulgas tähisega tähistatud kaupade pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine müügi eesmärgil; ning tähisega tähistatud kaupade sisse- ja väljavedu. Käesoleval juhul tegeleb kostja kõnealuste kaupade pakkumisega müügiks, turustamisega, ladustamisega ning sisseveoga. KaMS § 57 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu õigusrikkumise lõpetamiseks; ja tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. Hageja leiab, et kostja AS xxx on DOSIA puhastusvahendit turustades, mis on sarnane hageja eeltoodud registreeritud kaubamärkidele, rikkunud hageja kaubamärgiõigusi kaubamärgiregistreeringutele nr 24474, 31614, 41604, 41605, 41606, 41607, 41608, 41609, 798868 ning 810208. KaMS § 58 lg 1 kohaselt, kui kaubamärgiomanik on esitanud sama seaduse §-s 57 nimetatud ainuõiguse kaitse hagi, võib ta nõuda õigusrikkuja valduses või omandis olevate õigusvastaselt tähistatud kaupade ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendite hävitamist juhul, kui kaupade või vahendite õigusvastast iseloomu ei ole võimalik ja otstarbekam muul viisil kõrvaldada.

3.Kostja on kohtule esitatud kirjalikes vastustes asunud seisukohale, et tema tegevus DOSIA puhastusvahendi kasutamisel (sissevedu, ladustamine ja levitamine) ei riku hageja ainuõigust registreeritud DOMESTOS kaubamärkidele. Kostja märgib esmalt, et hagejal oleks teoreetiline alus tugineda vaid tema poolt viidatutest neile kaubamärkidele, mis on saanud õiguskaitse klassis 3 ja ainult seonduvalt klassiga 3. Puudub otstarve ja vajadus võrrelda DOSIA pakendit eraldi hageja registreeringutega klassides 5 ja 21, sest puhastusvahendid, mis on antud vaidluse aluseks olevate tähistega tähistatud tooted, kuuluvad klassi 3. Seetõttu tuleb antud asjas võrdlemisel aluseks võtta hageja klassi 3 katvad kaubamärgid ja DOSIA puhastusvahendi pakend nagu seda turustatakse. Kostja ei vaidle vastu, et kauba liiki silmas pidades on antud juhul tegemist identsete kaupadega, kuivõrd nii tema kui ka hageja tooted on puhastusvahendid. Vaidluse esemeks on õiguskaitse saanud pudeli kujutise kasutamine või mittekasutamine kostja poolt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kõnealused pudelid ei ole oma kujult identsed. Hageja on seisukohal, et pudelid on oma kujult sarnased. Kostja on seisukohal, et tema poolt turustatava kaubamärgiga DOSIA tähistatud pakend ei ole äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärgiga "pudeli kujutis" (olenemata sellest, kas kaubamärgi reproduktsioonil on kaubamärk näidatud kahe- või kolmemõõtmelisena). Kostja nõustub hagejaga selles, et kaubamärgi äravahetamiseni sarnasuse tõenäosuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki tegureid, millised on konkreetse juhtumi korral asjakohased. Kostja vaidleb vastu hageja seisukohale, et toote pakendi (kuju + silt) puhul on domineerivaks ja eristavaks elemendiks pakendi kuju. Tsiviilasja võetud erinevate uuringute tulemustest ja ekspertarvamusest tulenevalt saab vaieldamatult asuda seisukohale, et eelkõige on võrreldavate toodete puhul domineerivaks ja eristavaks silt. Kui kostja on tõlgendanud hageja käsitletud väidet ekslikult, siis sellele vaatamata ei ole kostja arvates alust asuda seisukohale, et tarbijale turustatava toote üldmuljes on domineerivaks pudeli kuju ja mitte silt (DOSIA või

(vaieldamatult on puhastusvahendid mass- ja mitte eksklusiivtooted). Asjaolu, et ekspert Ivi Proos on väljendanud, et pakendi kuju võib omada tähtsust "oma toote äratundmisel", ei tõenda ega põhista kõnealuste objektide äravahetamiseni sarnasust. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hageja kaubamärgid omavad õiguskaitset, kui teatavate elementide eristav tunnuste kogum (seejuures on hageja möönnud, et üksikud elemendid võivad olla funktsionaalsed). Käesoleval ajal turustatakse Eestis erinevate tootjate erinevaid kaubamärke kandvaid puhastusvahendeid. Enamust nendest pakenditest iseloomustab analoogiline suurus ja kõrgus; pudelikuju kõver kael; erikujulised sisselõiked; pudeli lame kuju. Samas on käsitletavad tooted müügil ka kõrvuti paigutatuna. Kõiki pakendeid iseloomustab lisaks nende erinevustele detailides pakendil asuv erinev kaubamärk. Mis puutub pudelite ühesugusesse kõrgusesse ja mahutavusse (750 ml), siis on ka nimetatu tingitud funktsionaalsusest ning kujunenud aja jooksul lähtudes turustrateegiast ja tarbijate nõudmistest. Sama kehtib ka pakendite kõverakujulise kaela osas. Puhtpraktilistel kaalutlustel ja arvestades puhastusvahendite sihtotstarvet, on valdava enamuse puhastusvahendite pakendite suud kõverajoonelised. Pakendid on lamedad ja nendes on erikujulised sisselõiked, millised asjaolud tulenevad tarbijate vajadustest ja ootustest, et puhastusvahendite kasutamine oleks neile võimalikult käepärane. Kostja leiab, et võrreldavad pakendid (pudelite kujutised) on ilmselgelt omavahel eristatavad. Erinevad on pakendite kõrgus (vt eriti kaldjoone asetust), pikkus (DOSIA pakend on pikem), laius (DOSIA on kitsam), korgikuju, sisselõiked (DOSIA - pikad kaldtriibud, DOMESTOS väikesed tilgakujulised) ja nende paigutus. Lisaks eeltoodule on ka tähiste paigutus pakenditel oluliselt erinev. Isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja on hageja ainuõigust rikkunud, ei oleks hageja nõue kostja valduses olevate puhastusvahendite DOSIA Lemon 750 ml ja DOSIA Pine 750 ml hävitamises proportsionaalne. Mitteturustamine ei pea veel tähendama hävitamist. Tulenevalt asjaolust, et kostja on vaid vaidlusaluse toote maaletooja ja turustaja puuduvad tal ka seadmed, vahendid ja mis tahes võimalused ümberpakendamiseks.

harjunud tegema järeldusi kaupade päritolu kohta tuginedes pakendi kujule, millel puudub igasugune graafiline või sõnaline element (otsus asjas nr C-218/01: Henkel, p 52). Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja arvates esitatud tõendeid, et tarbija suudaks tuvastada hageja toote üksnes etiketita ja sõnata DOMESTOS pakendi (millised on kõik DOMESTOS kaubamärgid välja arvatud registreeringu nr 798868) järgi. Niisiis ei saa segiajamise tõenäosuse hindamisel hageja pakendit (registreeringuid) pidada tavalisest suurema eristusvõimega tähiseks. Kostja on samuti seisukohal, et hageja asjakohaseid kaubamärke ei saa pidada tavalist eristusvõimet omavateks märkideks. Pigem on selline pakend, nii must-valgena (reg nr 24474) kui kollase-punasena või rohelise-punasena (nr 810208, 41604 jt, 41607 jt), oma olemuselt väga nõrga eristusvõimega, kuna sel puuduvad eristusvõime mõttes sellised tugevad, iseloomulikud ja silmatorkavad jooned, mille abil tarbija suudaks seda pakendit meelde jätta, ära tunda ning seeläbi üheselt seostada hagejaga. Teisisõnu, hageja pakendi võime identifitseerida kaupa hagejalt pärinevana on väga väike. Nõrk eristusvõime tuleneb pakendi enamiku elementide funktsionaalsusest, tavapärasusest ja kirjeldavusest, mistõttu selle õiguskaitse maht ei ulatu kaugemale kaubamärgi reproduktsioonil kujutatust. See tähendab, et reaalselt on hageja võimalused sarnaste pakendite kasutamise keelamisel (KaMS § 14 lg 2 sätestatud ainuõiguse rakendamisel) piiratud ning õiguskaitse maht võimaldab tal edukas olla eelkõige identsete pakendite kasutamise keelamisel. Kostja märgib, et ka Lätis ja Leedus on analoogne vaidlus lõppenud hagi rahuldamata jätmisega. Leedu kassatsioonikohus leidis, et pakendeid ei saa pidada eksitavalt sarnasteks, kui pakendite sarnasus on põhjustatud tavalistest ja funktsionaalsetest tunnustest. Hageja leiab ekslikult, et tema pakendi eristusvõime võib tuleneda värvikombinatsioonidest (punane-roheline, punane-kollane). Värvilahendused punane kork kombinatsioonis kollase või rohelise pudeliga on puhastusvahendite suhtes tavapärased värvid nii eraldi võetuna kui ka kombinatsioonis, mida kasutavad Eestis mitmed erinevad ettevõtjad teineteisest sõltumata. Punane kork on puhastusvahendite korgi värvina kasutusel valdaval enamusel toodetest, olles seega tavapärane. Roheline (mänd) ja kollane (sidrun) värv on aga toote omadusi (lõhna) kirjeldavad elemendid. Niisiis ei anna tavapärase punase korgi ja kirjeldava kollase-rohelise värvi liitmine summaks eristusvõimelist kombinatsiooni. Seda kinnitab ka asjaolu, et lisaks DOMESTOS ja DOSIA pakenditele on värvikombinatsioonid punane kork ja roheline või kollane pudel kasutusel puhastusvahendite AJAX (tootja Colgate-Palmolive) ja TOILET DUCK (tootja SC Johnson) pakenditel. Kokkuvõttes ei ole “kollase-punase” ega “rohelise-punase” näol tegemist puhastusvahendite puhul eristusvõimeliste värvikombinatsioonidega ning värvilisena registreeritud märgid ei anna hagejale tema pakendi õiguskaitse seisukohalt midagi juurde võrreldes kõige varasema must-valge registreeringuga (nr 24474). Hageja poolt välja toodud pakendite elementide võrdluses on funktsionaalsed ja tavapärased elemendid nii pudelite ovaalne kuju, laius, kaela kaldenurk. Vaadeldes hageja pakendit ja selle elemente teiste Eesti turul pakutavate puhastusvahendite pakenditega, saab ainukeseks hageja pakendi iseloomulikuks jooneks, tänu millele on tähisel registreerimiseks minimaalselt vajalik eristusvõime, pidada selle ülaosas asuvaid sisselõike ning nende kohal olevat kaarjat kallet. Muud elemendid on funktsionaalsed, tavapärased ja kirjeldavad ning nende eristusvõimetute elementide liitmine ei anna tulemuseks elementide summast enamat. Nagu ka hageja õigesti viitab, peab viis, kuidas (pakendi) erinevad eristusvõimetud elemendid on kombineeritud, viitama sellele, et see tähis on enamat kui tema komponentide summa (ehk sisuliselt 1+1=3). Võrreldavate DOSIA ja DOMESTOS pakendite ülaosad on selgelt erinevad. DOSIA pakendil on teistsugused nii sisselõiked kui ka pudeli kere ülaosa ja kaela vaheline kalle. Pudelite ülaosa erinevus, s.t erinevus mõlema pakendi eristusvõimelistes elementides, annab võrreldavatele pakenditele erineva üldmulje. Kokkulangevus tavapärastes, kirjeldavates ja funktsionaalsetes elementides ei oma tähtsust. Võrreldes hageja registreeringuid (õiguskaitse aluseks on

reproduktsioon) ja DOSIA pakendit koos sildiga (nagu seda kasutatakse) on erinevus tänu silmatorkavale DOSIA etiketile veelgi suurem. Arvestades eelöeldut olukorras, kus turul reaalses olukorras on pakenditel silmatorkavad ja erinevad etiketid ning hageja kaubamärkidel (pakenditel) on väike eristusvõime ning pakendite erinevused seisnevad just elementides, mis üldse annavad hageja pakendile minimaalse eristusvõime, siis puudub hageja kaubamärgi (pakendi) ja kostja poolt turustatava pakendi vahel segiajamise tõenäosus. Kostja hinnangul ei saa ka sotsioloogilistest uuringutest teha lõplikke järeldusi märkide segiajamise tõenäosuse kohta. KaMS § 12 lg 1 p 2 sätestab, et kaubamärgi õiguskaitse aluseks on reproduktsioon. Seega tuleb eelkõige võrrelda hageja kaubamärgi reproduktsiooni (registreeringut), arvestades sealjuures selle väga nõrka eristusvõimet, ja kostja poolt turustavat toodet, nagu see on tervikuna müügil. Kostja ei kasuta oma tegevuses ilma tähistuseta pakendit ning vaid tähistusega pakend saab olla äravahetamise tõenäosuse hindamisel aluseks. Samas ei ole asja materjalide hulgas olevates uuringutes võrreldud tegelikult hageja kaubamärkide reproduktsioone kostja poolt kasutusel oleva tähisega. Ainuüksi seetõttu ei asenda uuringud kostja arvates õiguslikku hinnangut ja neist ei saa õiguslikult korrektseid järeldusi teha. Lisaks juhib kostja tähelepanu sellele, et Euroopa kaubamärgiõiguse teooria ja praktika kohaselt on äravahetamiseni sarnasuse tõenäosus õiguslik küsimus, mitte faktiküsimus. Uuringud saavad toetada õiguslikku hinnangut, kuid ei saa olla ainukeseks aluseks märkide äravahetamiseni sarnasuse tuvastamisel. Uuring kui selline tegelikult ei tõenda reaalselt segiajamist, see võib üksnes näidata teatud tendentse ja tarbija arvamist, kuid ei kinnita, et tegelikult selline olukord kauplustes on. See tähendab, et uuringud ei tõenda, et 24% tarbijatest ajab kaupluses segamini DOMESTOS ja DOSIA puhastusvahendid.

10.1. mail 2004.a jõustunud KaMS § 72 kohaselt kohaldatakse nimetatud seadust varasematele kaubamärkidega seonduvatele õigustele ja kohustustele, kui samas seaduses ei sätestata teisiti. Vastavalt KaMS §-s 3 sisalduvale määratlusele loetakse kaubamärgiks tähist, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb siseriikliku õiguse tõlgendamisel ning kohaldamisel arvestada ka Euroopa Liidu tööstusomandi kaitset reguleerivate normidega (vt nt: Riigikohtu 30. märtsi 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 22). 1. mail 2004.a jõustunud kaubamärgiseadusega on Eesti õigusesse üle võetud muu hulgas Euroopa Liidu direktiivi nr 89/104/EMÜ (Euroopa Ühenduste Nõukogu 21. detsembri 1988. a direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; EÜT L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) nõuded. Ka nimetatud direktiivi artiklist 2 tuleneb, et kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Kõnealuses artiklis mainitakse võimaliku kaubamärgina kaitstava tähisena otseselt ka kaupade pakendi kuju. KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgiomanikul muu hulgas õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. KaMS § 14 lg-st 2 tulenevalt on sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatu alusel keelatud muu hulgas järgmised toimingud: tähisega tähistatud kaupade pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine müügi eesmärgil; tähisega tähistatud kaupade sisse- ja väljavedu; tähise kandmine äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutamisjuhendile. Kaubamärgiomaniku ainuõiguse piirangud on sätestatud KaMS §-s 16. KaMS § 14 lg 1 p 2 ja § 14 lg 2 regulatsioon on kohtu hinnangul kooskõlas Euroopa Liidu asjakohase direktiivi nr 89/104/EMÜ sätetega. Nii on nimetatud direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma omaniku loata kõiki tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline nende segiajamine üldsuse poolt (inglise k. likelihood of confusion on the part of the public), sealhulgas kaubamärgi ja tähise omavaheline seostamine (inglise k. likelihood of association between the sign and the trade mark). KaMS § 14 lg 2 sisu langeb üldjoontes kokku direktiivi art 5 lg-st 3 tulenevate põhimõtetega. Vastavalt KaMS § 57 lg 1 p-le 1 võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu õigusrikkumise lõpetamiseks. Juhul kui kaubamärgiomanik taolise hagi esitab, võib ta KaMS § 58 lg 1 kohaselt nõuda õigusrikkuja valduses või omandis olevate õigusvastaselt tähistatud kaupade ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendite hävitamist juhul, kui kaupade või vahendite õigusvastast

12.Kostja poolt Eestis turustav kaup (DOSIA puhastusvahend) on identne kaubaga, mille suhtes hageja kaubamärgid on kaitstud (puhastusvahendid). Teiste sõnadega on vaidlusalustesse pakenditesse pakendatud kaubad omavahel asendatavad. Nimetatud küsimustes pooltel ka vaidlus puudub. Kohus nõustub samas kostjaga selles, et äravahetamise tõenäosuse hindamisel on asjakohane võrdlus üksnes hageja 3. klassi hõlmavate registreeritud kaubamärkidega, s.t rahvuslike registreeringutega nr 24474, nr 41604 ja nr 41607 ning rahvusvaheliste registreeringutega nr 798868 ja nr 810208. Hageja poolt osundatud klassid 5 ja 21 ei ole õiguslikult asjakohased, kuna vaidlusaluse tähisega DOSIA kostja puhastusvahendid kui kaubad kuuluvad olemuslikult klassi 3. KaMS § 12 lg 2 p-st 2 tulenevalt määratakse kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes Patendiameti kauba- ja teenindusmärkide registrisse või Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo rahvusvahelisse registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga. Vastavalt KaMS § 12 lg-le 2 liigitatakse kaubad ja teenused märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi. Nimetatud klassifikatsiooni järgi kuuluvad 3. klassi pleegitusained ja muud pesuained; puhastus-, poleer-, küürimisained, abrasiivtöötlusvahendid; seebid, parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, kosmeetikavahendid, juukseveed; hambapastad. Viiendasse klassi kuuluvad seevastu farmaatsia-, veterinaaria- ja hügieenitarbed; meditsiinilised dieetained, lastetoidud; plaastrid, sidemematerjalid; hambaplommimaterjalid; hambajäljendivaha; desinfektsioonivahendid; kahjuritõrjevahendid; fungitsiidid, herbitsiidid. 21. klass hõlmab järgmisi kaupu: maja- ja köögitarbed ning nõud; kammid ja käsnad; harjad (v.a pintslid); harjamaterjalid; puhastus- ja koristustarbed; põrandakaabitsad; töötlemata või pooltöödeldud klaas (v.a ehitusklaas); klaas-, portselan- ja fajansstooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse. Vastavalt KaMS § 12 lg-le 4 ei oma kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel, kuid nimetatud küsimuses pooltel ka vaidlus puudub.

13.1.Euroopa Kohtu kohtupraktikas on segiajamise tõenäosuse (likelihood of confusion) ja seostamise tõenäosuse (likelihood of association) mõisteid käsitletud nii direktiivi nr 89/104/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti b kui artikli 5 lõike 1 punkti b kohaldamisega seonduvalt. Nimetatud kohtupraktikat tuleb KaMS § 14 lg 1 p 2 sisustamisel arvestada (vt ka otsuse p 10). Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast seisneb segiajamise tõenäosus ohus, et avalikkus võib arvata, et asjaomased kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (vt: Euroopa Kohtu 29. septembri 1998.a otsus kohtuasjas C-39/97: Canon, EKL 1998, lk I-5507, p 29, ja 22. juuni 1999.a otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I-3819, p 17). Segiajamise tõenäosust tuleb avalikkuse seisukohalt hinnata igakülgselt (inglise k. globally), arvestades kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid tegureid (vt: Euroopa Kohtu 11. novembri 1997.a otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, p 22, ning eespool viidatud kohtuotsus Canon, p 16). Eeltoodu viitab teatavale vastastikuse sõltuvusele arvesse võetavate tegurite vahel, täpsemalt sarnasusele kaubamärkide ja tähistatud kaupade või teenuste vahel. Seega võib vähest sarnasust tähistatud kaupade või teenuste vahel kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus, ja vastupidi (vt eespool viidatud kohtuotsused Canon, p 17, ning Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 9). Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab kõnealuste kaubamärkide visuaalse, kõlalise või kontseptuaalse sarnasuse osas põhinema kaubamärkidest tekkival tervikmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi, aga ka seda, et keskmine tarbija tajub tavaliselt kaubamärki kui tervikut, ega lasku selle erinevate üksikasjade uurimisse (vt eespool viidatud kohtuotsused SABEL, p 23, ja Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 25). Nimetatud igakülgse hindamise puhul peetakse keskmist tarbijat tavapäraselt informeerituks, piisavalt tähelepanelikuks ja arukaks, kuid tema tähelepanu määr võib sõltuvalt kaupade või teenuste liigist olla erinev. Seejuures on keskmisel tarbijal harva võimalik erinevaid kaubamärke otseselt võrrelda ning ta peab usaldama oma mälus püsivat kaubamärgi ebatäiuslikku kujutist (vt eespool viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 26). Viimatinimetatud asjaolu võib tõsta kaubamärkide eriti nähtaval olevate ja lihtsasti silmatorkavate visuaalsete osade kaalu (vt nt: Esimese Astme Kohtu 18. veebruari 2004.a otsus kohtuasjas T-10/03: Koubi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Flabesa (CONFORFLEX), EKL 2004, lk II-719, p 45).

13.4.Segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb aga Euroopa Kohtu ülalosundatud lahenditest lähtudes arvestada ka hageja DOMESTOS kaubamärkide eristusvõimet (mida eristusvõimelisem on märk, seda suurem on äravahetamise tõenäosus ning märgid, milledel on kõrge eristusvõime, omavad laiemat kaitset kui väiksema eristusvõimega märgid). Kohus jagab hageja arvamust selles, et DOMESTOS kaubamärkide registreerimine Eesti Patendiameti poolt ja õiguskaitse saamine annab tunnistust nende piisavast eristusvõimest ning vastavusest kaubamärkidele esitatavatele teistele üldistele nõuetele (KaMS § 9 lg 1). Juhul kui keegi soovib väita vastupidist, peaks see isik hageja kaubamärgiregistreeringud esmalt vaidlustama (KaMS § 52). Samuti tuleb nõustuda väitega, et pesu- ja puhastustoodete turul tegutsevad isikud seisavad suure konkurentsi tõttu silmitsi tehnilise vajadusega toodete pakendamiseks ja märgistamiseks nende turustamise eesmärgil. Sellises olukorras esineb turuosalistel märkimisväärne vajadus muuta oma tooted eristatavaks konkurentide omadest, seda eriti nende väljanägemise ja pakendi kujunduse poolest selleks, et püüda tarbija tähelepanu (vt ka hageja viide Esimese Astme Kohtu 3. detsembri 2003.a otsusele kohtuasjas T-305/02: Nestlé Waters France vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, (European Court reports 2003 Page II-05207), p 34). Samas tuleb põhimõtteliselt nõustuda kostja väitega, et küsimus ei ole käesolevas asjas niivõrd eristusvõime (miinimum-) nõude täitmises, mis on vajalik, et kaubamärki saaks registreerida (ka vähese eristusvõimega kaubamärgid on registreeritavad), vaid selles, millise õiguskaitse selline registreering annab. Käesolevas asjas saab vaidlus õiguslikult olla eeskätt küsimuses, kuivõrd rikuvad kostja poolt Eestis turustatava puhastusvahendi pakendid (pakendite kasutamine) hageja ainuõigust registreeritud DOMESTOS kaubamärkidele (s.t DOSIA pakendite äravahetamise tõenäosus DOMESTOS-e pakenditega). Hageja eristusvõimeliste kaubamärkide olemasolu ja õiguskaitse saamine Eestis on ainult sisuliseks eelduseks hagi esitamiseks KaMS § 14 sätete alusel (hageja ei ole tuginenud enda kaubamärkide üldtuntusele), s.t juhul kui hageja ei oleks registreeritud kaubamärgi (või –märkide) omanikuks Eestis, puuduks hagejal hagi esitamisel seadusega kaitstud õigus või huvi. Kostja poolt osundatud kaubamärkide liigitus nõrga, keskmise (ehk tavalise) ja tugeva (ehk kõrge) eristusvõimega märkideks on iseenesest tinglik. Kohtu hinnangul ei saa siiski hageja DOMESTOS kaubamärkide eristusvõimet lugeda tugevaks. Esiteks tuleb Euroopa Kohtu praktika pinnalt lugeda põhjendatuks väidet, et keskmine tarbija ei ole harjunud tegema järeldusi kaupade päritolu kohta tuginedes pakendi kujule, millel puudub igasugune graafiline või sõnaline element (vt ka otsuse p 13.2). Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et keskmine tarbija suudaks tuvastada hageja kauba (toote) üksnes pakendi kuju ja värvi järgi, s.t ilma pakendile oleva etiketita ja sõnata DOMESTOS (hageja DOMESTOS kaubamärkidel puudub sõnaline element, välja arvatud reg nr 798868). Igal juhul ei ole hageja toote pakendi (pudeli kuju koos etiketiga) puhul pakendi kuju domineerivaks ja eristavaks elemendiks. Sellisele järelduse võib teha eelnimetatud asjaolust, et ainuüksi pakendi kuju põhjal tarbija eelduslikult kaupade vahel valikuotsustust ei tee. Järeldust toetab ka eksperdi Ivi Proos arvamus (vt toimik, II k, lk 205). Samuti võib märkida, et asja materjalide hulgas olevast AS Emor uuringust nähtub, et 68% küsitletud tarbijatest pidas DOSIA ja DOMESTOS-e pudeleid eristavaks jooneks silti ning 15% silti ja pakendit koos, 27% pidas eristavaks pakendit ja silti koos ning 7% pidas eristavaks muid jooni (vastajatel oli võimalik nimetada mitu eristavat joont). Lisaks võib eksperdi arvamusest lähtudes väita, et igapäevases majapidamises kasutatavate puhastusvahendite puhul ei ole pakend üldse tarbija poolt ostuotsuse

tegemisel primaarne tegur. Otsuse tegemisel omavad taoliste kaupade puhul tarbija jaoks reeglina esmast tähtsust puhastusvahendi omadused (s.t kvaliteet) ning hind, samuti toote ja tootja tuntus ja usaldusväärsus (vt toimik, II k, lk 203). Samuti tuleb arvestada, et vedela puhastusaine (tualetigeeli) pakendamise võimalused on kauba olemusest (s.h keemiline koostis) tulenevalt piiratud. Taolise puhastusavahendi pakendamine pudelisse on kauba tarvitamise mugavust silmas pidades ilmselt ainuvõimalik pakendamise viis. Samuti on pudel pakendina üldjuhul ovaalse kujuga. Ühelt poolt on pudeli kujundamisel küll võimalik erinevate disainivõtete ja -elementide kasutamine. Teiselt poolt seab pudeli võimalikule kujule ja kujundusele piirid pakendi funktsionaalsus, s.t pakend peaks olema tarbijale kasutamiseks võimalikult käepärane. Võrreldes vaidlusaluste pakendite elemente, asub kohus seisukohale, et pakenditel on märkimisväärsel hulgal tunnuseid, mille poolest need üksteisest eristuvad. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja DOMESTOS-e pakendi puhul pidanud spetsiifiliseks ja eristusvõimeliseks (kõrvutades mistahes teise puhastusvahendi pakendiga) eeskätt järgmiste pakendi kujus kajastuvate tunnuste kogumit – ovaalne põhjakuju, kõver kael, sälgud pakendi ülaservas, reljeefsed jooned pakendi üla- ja alaservas, korgi kuju ja värvilahendus (roheline-punane või kollane-punane). DOSIA pakend on samuti ovaalse põhjakujuga, samas on pakend DOMESTOS-e omast mistahes vaatenurgast märgatavalt laiem. DOSIA pakend omab sarnaselt DOMESTOS-e pakendiga sälke pakendi ülaservas, kuid nende kuju ja asetus on kohtu hinnangul selgelt erinev. Samuti on nii hageja kui kostja poolt turustatavatel puhastusvahendite pakenditel reljeefsed jooned üla- ja alaservas. Samas asuvad reljeefsed jooned pakenditel erinevatel kõrgustel ning on erineva sügavusega. Lisaks on nimetatud joonte vahel asuv süvistatud osa funktsionaalne – võimaldab pudelit selle kasutamisel paremini käes hoida. Korgi kuju on DOMESTOS-e ja DOSIA pakenditel erinev. Ühiseks tunnuseks saab lugeda üksnes korgis olevaid sälke, kuid nimetatu näol on kohtu hinnangul tegemist funktsionaalse tunnusega (eesmärk pudeli võimalikult käepärane avamine). Värvilahendused roheline pudel punase korgiga ning kollane pudel punase korgiga on võrreldavate pakendite puhul tõepoolest identsed. Samas saab punast korgi värvi Eesti turul olevate puhastusvahendite lõikes lugeda tavapäraseks (KaMS § 16 lg 1 p 3) – asja materjalide hulgas olevate fotode põhjal otsustades on kõigil Eestis pakutavatel WC-puhastusvahenditel punast värvi kork. Puhastusvahendite turul on sagedane ka erinevate värvide kasutamine puhastusvahendi lõhna tähistamiseks. Vastavalt tähistab roheline sageli männi (või metsa) lõhna, kollane sidruni (või muu tsitrusvilja) lõhna. Taolist puhastusvahendi lõhnade tähistamist pakendi rohelise ja kollase värvusega ei saa kohtu arvates pidada siiski tavapäraseks kaubamärgiseaduse ülalosundatud sätte mõttes. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et tegemist on puhastusvahendite turul üldiselt teadaoleva asjaoluga (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 231 lg 1). Kohtu hinnangul ei saa nõustuda hageja väitega, et hageja DOMESTOS kaubamärkide (üheks) domineerivaks ja eristavaks elemendiks on pakendi kuju (mis põhineb pakendi silmatorkaval visuaalsel tähendusel ning ka pakendi kuju ja värvilahenduse eristaval iseloomul). Segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb küll lähtuda kaubamärgi kui terviku poolt loodavast üldmuljest, kuid seejuures on võimalik eeskätt arvesse võtta asjaomase kaubamärgi eristatavaid ja domineerivaid osi. Puhastusvahendi (tualetigeeli) pakendi kuju ise ei saa seega olla domineerivaks ja eristavaks elemendiks.