Tsiviilasi nr.2-07-47795
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.detsember 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-47795
Tsiviilasi
AS X hagi J. T. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas 9 717.73 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x) Hageja lepinguline esindaja : Madis Lindegron Kostja : J. T. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x)
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses ning pooled ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluses.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §396 ja §397 ning TsMS §162, §174, §403, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi J. T. vastu täies ulatuses. Välja mõista J. T. (is.kood xxxxxxxxxxx) krediidilepingu järgi võlguolevad summad : krediidivõlgnevus summas kaheksa tuhat üheksasada kümme (8 910) krooni, intressivõlgnevus summas viissada kuusteist (516) krooni 61 senti ja viivis summas kakssada üheksakümmend üks (291) krooni 12 senti; AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (20.12.2007.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 10.11.2001.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „M“ krediitkaardi kasutamise leping nr.Axxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 10 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja teostama hagejale iga kuu 10.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse ning tagama selle summa debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas). Hageja avaldab, et kostja küll tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 9 717.73 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 8 910 krooni, intressivõlgnevus summas 516.61 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 291.12 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja seisukoht hageja nõuete osas Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades kohustuse rikkumist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust ning nõustudes menetluskulude kandmisega. Kostja on teatanud, et ei soovi osaleda kohtuistungil asja sisulisel arutamisel ja palunud asja lahendada kirjalikus menetluses. Samas on kostja avaldanud, et on suuteline maksma võlgnevuse hiljemalt 30.04.2008.a. /tl.18/. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §403 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuigi kostja on taotlenud talle võimaluse andmist võlgnevuse tasumiseks pikema aja vältel, on kohus seisukohal, et kostja poolt pakutav tingimus on hageja jaoks ebamõistlikult koormav ning ei ole kooskõlas kahju kohese ja õiglase hüvitamise printsiibiga. Seega on välistunud asja kompromissiga lahendamise võimalikkus. Kohus märgib, et kostjal on võimalik taotleda maksegraafiku koostamist ja võlgnevuse tasumise ajatamist ka kohtutäiturilt otsuse sundtäitmise käigus. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses (TsMS §440 lg.3)
ning pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-5/ on tõendatud, et 10.11.2001.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „M“ krediitkaardi kasutamise leping nr.Axxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 10 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja teostama hagejale iga kuu 10.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse ning tagama selle summa debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas) /tl.4/. Asja materjalidega /tl.6/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema ning nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.6/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 8 910 krooni. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 10.kuupäevaks /tl.4/), saades intressivõla suuruseks 516.61 krooni /tl.6/. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 7.4.2.) /tl.5/ on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega sätestatud viivisemäära (seadusjärgne intressimäär + 7% aastas). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 291.12 krooni /tl.6/. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja
kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 9 717.73 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 750 krooni /tl.12/, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
A.Kaldma kohtunik 20.12.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.