Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-114-07 Tartu, 17. detsember 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa AS OG Elektra Tootmine hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu 634 778 krooni saamiseks. Viru Ringkonnakohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-05688 AS OG Elektra Tootmine kassatsioonkaebus Hageja AS OG Elektra Tootmine, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kostja Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu), esindaja vandeadvokaat Mari-Ann Veiermann 19. november 2007. a
mahu muutumine ei oleks kostjat kahjustanud. Hageja pole lepinguid oluliselt rikkunud. Pakkumise kutse dokumentide p 29 järgi võis ta küll sõlmida allhankelepingu kostja kirjalikul nõusolekul, kuid hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutes sellist tingimust ei ole. Hankelepingud on üles öelnud selleks volitusnormi mitteomav isik ja ilma õigusliku aluseta. Selle tõttu on tekitatud hagejale varaline kahju saamata jäänud tulu ja otsese varalise kahju näol. Hageja, võites riigihanke ja asudes lepinguid täitma, planeeris oma tegevuse pikema aja peale. Eelnimetatust lähtuvalt sõlmis ta AS-ga OG Elektra hankelepingu, milles oli poolte vastutusena ette nähtud leppetrahv, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt. Kuna hageja oli sunnitud lepingu ennetähtaegselt lõpetama, esitas AS OG Elektra pretensiooni ja arve 240 000 krooni suuruse leppetrahvi tasumiseks, mille hageja tasus. Lisaks eeltoodule jäi hageja ilma tulust, mis on arvestuslikult 394 778 krooni.
arvutanud 2003. a keskmise netomüügikäibe summade järgi ega ole arvesse võtnud lepingute täitmise varasemat aega. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks ta on 2003. a netomüügikäibesse arvestanud ka kaitseväe ajateenijate 2003. a väljaõppeürituse "Kevadtorm" müügikäibe u 900 000 krooni, kuigi sel juhul ei olnud tegemist 2001. a hankelepingute kohase toiduainete tarnimisega, vaid Kaitsejõudude Peastaabi poolt eraldi suulise kokkuleppe alusel ajateenijate väljaõppeürituse tarbeks toiduainete tarnimisega.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
vormis tõenditega oma võimalust tulu teenida, mistõttu on kohus vääralt kohaldanud VÕS § 128 lgt 4. Väeosade ümberformeerimine ei pidanud tooma kaasa sõlmitud hankelepingute ülesütlemist, sest Suurtükiväegrupp kui struktuuriüksus jäi alles. Hankelepingute sisuks oli toidukaupade hankimine kaitseväelaste toitlustamiseks ja selline hankimine jätkus ning jätkub ka praegu. Seega oli võimalik lepinguid edasi täita. Poole enda põhjustatud asjaolusid ei saa lugeda vääramatu jõu asjaoludeks. Kostja jaoks ei saa tema enda antud korraldus olla vääramatuks jõuks. Seega on kohus vääralt kohaldanud VÕS § 103 lg-t 1. Hankelepingutes allhanget keelavat punkti ei ole. Pooltele saab siduvaks lugeda ainult nende vahel sõlmitud lepingut. Kostja teadis, et tegelik olukord nõudis allhankelepingu sõlmimist, kuid ei esitanud sellele vastuväiteid. Seega pidi kostja arvestama ka võimalusega, et lepingu rikkumisel võib allhankija hageja vastu esitada leppetrahvi nõude. Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste tõendite põhjal jõudis kohus järeldusele, et õppuse "Kevadtorm" jaoks hangiti kaupa eraldi raha eest ja see andis hagejale ka eraldi tulu ega ole seega saamata jäänud tulu kindlaksmääramisel arvestatav. Ka ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu hageja väitele, et maakohus ei ole viidanud tõenditele, mis maakohtu sellise järelduseni viisid. Kassatsiooniastmes olid hageja õigusabikulud koos käibemaksuga 10 620 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud.
ostja sama seaduse tähenduses muu hulgas riigiasutus. Sel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 järgi on täidesaatva riigivõimu asutused valitsusasutused ja valitsusasutuse hallatavad riigiasutused. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses. Avaliku teenistuse seaduse § 2 lg 2 p 8 järgi on riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, muu hulgas kaitsejõudude väeosad. Järelikult oli Suurtükiväegrupil riigihangete seaduse alusel õigus hankelepinguid sõlmida. See asjaolu ei muuda aga Suurtükiväegruppi sõlmitud hankelepingute pooleks. Tsiviilõigusi ja -kohustusi saab omada vaid füüsiline või juriidiline isik. Hankelepingute sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 lg 3 kohaselt oli juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis vastab samas seaduses sätestatud eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele. TsÜS § 6 lg 3 sätestas, et riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Riigiasutustel võib seaduse järgi olla küll õigus lepinguid sõlmida, aga lepingupooleks on ka sellisel juhul riik kui juriidiline isik. Seega oli vaidlusaluste lepingute pooleks Eesti Vabariik kui avalik-õiguslik juriidiline isik, mitte Suurtükiväegrupp. Eelnevast tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et kaitseväe struktuuriüksuste ümberformeerimise tulemusena üks lepingupool kadus ning see oli mõjuvaks põhjuseks, et vaidlusalused lepingud erakorraliselt üle öelda. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata tõendeid, poolte väiteid ja seda, kas kostjal oli vaidlusaluste hankelepingute erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus, s.t kas Eesti Vabariigilt ei võinud kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingute jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani.
õiguste ja kohustuste üleandmine Tapa Väljaõppekeskusele ning tuginemine VÕS §-le 179 ei ole asjakohane.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.