lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-17513/5

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-17513/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1133
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TööK § 125 lg 2TööK § 128 lg 2TLS § 48 lg 1ValveaegTööK § 126TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.11.2007.a. kell 11.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-06-17513

Kohtuasi

AS A hagi OK väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Hageja: AS A (reg kood XXX asukoht XXX), esindaja MJ Kostja: OK(i k XXX, elukoht XXX), esindaja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing MP isikus

Kohtuistungi toimumise aeg Asja läbivaatamine

09.10.2007

vastu

17 078,28

krooni

Kohtuistungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OK AS A kasuks 17 078,28 (seitseteist tuhat seitsekümmend kaheksa krooni ja 28 senti) krooni.
3.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Vaidlustamata asjaolud.
1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
OK töötas töölepingu alusel AS-is A autojuhina alates 25.02.2004.a.
2.31.12.2004.a. sõlmisid pooled töötaja täieliku materiaalse vastutuse lepingu.
3.29.11.2005.a. osales OK liiklusavariis juhtides AS A poolt liisinglepingu alusel kasutatavat sõidukit XXX, riikliku registreerimisnumbriga XXX. Toimunud avariis said kahjustusi nii nimetatud sõiduk kui ka haagis. S AS hüvitas liiklusõnnetusega tekkinud kahju väljaarvatud omavastutuse summa 15.000.- krooni.
4.Lisaks nimetatule kandis hageja kahju seoses kraana tellimisega liiklusõnnetuse toimumise paigale, et sõiduk kraavist välja tõmmata. Kraana tellimine maksis 724,68 eurot ehk 11.338,77 krooni. Hageja soovib, et kostja tasuks nimetatud summast 5000.krooni. Hageja nõue ja selle põhjendused.
5.Arvestades asjaoluga, et kostja tasus hagejale 28.06.2006.a. 2921,72 krooni, s.o. summa, mille Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjon oma otsusega 30.maist 2006.a. OK välja mõistis, palub hageja Harju Maakohtusse esitatud hagis kostjalt välja mõista 17.078,28 krooni (15.000+5000-2921,72).
6.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et liiklusõnnetus toimus kostja süül, hageja sai toimunud liiklusõnnetusega kahju ning tulenevalt asjaolust, et kostjaga oli sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping, vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest TööK § 126 ja § 128 lg 1 ning TLS § 48 lg 1 p 3 ja VÕS §-de 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et TööK § 128 sätestatu kohaselt ei saa täieliku materiaalse vastutuse lepinguobjektiks olla töövahendid, vaid töötaja poolt hoitavad, müüdavad või veetavad asjad. Kuna tema poolt veetav koorem liiklusõnnetuses kahjustada ei saanud, ei vastuta ta ka hagejale tekkinud kahju eest.
8.Kostja ei välista oma vastutuse võimalikkust TööK § 126 alusel juhul kui tööandja tõendab, et töötaja oli kahju tekitamises süüdi. Kohtuotsuse põhjendused.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et : - kostja töötas hageja juures autojuhi ametikohal alates 25.02.2004.a. - 31.12.2004.a. sõlmisid pooled töötaja täieliku materiaalse vastutuse lepingu - 29.11.2005.a. osales OK avariis juhtides AS A poolt liisinglepingu alusel kasutatavat sõidukit XXX, riikliku registreerimisnumbriga XXX - toimunud avariis said kahjustusi nii sõiduk kui ka haagis - S AS hüvitas liiklusõnnetusega tekkinud kahju väljaarvatud omavastutuse summa 15.000.- krooni ja

- lisaks omavastutusele kandis hageja kahju toimunud liiklusõnnetusega seoses kraana tellimisega liiklusõnnetuse toimumise paigale, et sõiduk kraavist välja tõmmata. Kraana tellimine maksis 724,68 eurot ehk 11.338,77 krooni.

11.Pooled vaidlevad selle üle kas kostja vastutab hageja ees tekkinud kahju eest tulenevalt sellest, et poolte vahel oli sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping või ei vastuta kostja seetõttu, et sõiduk, mida kostja kasutas, oli tema töövahend, mitte talle hoiule antud hageja materiaalne väärtus. Veel vaidlevad pooled selle üle milline oleks kostja vastutuse ulatus juhul kui kostja hageja ees vastutama peaks.
12.Selleks et otsustada kas kostja vastutab hageja ees talle tekitatud varalise kahju eest tuleb kõigepealt kindlaks teha kas käesoleval juhul esinesid töötaja varalise vastutuse kohaldamise eeltingimused millisteks on: - otsene tegeliku kahju olemasolu tööandjal; - töötajapoolne töökohustuste rikkumine; - põhjuslik seos töötaja töökohustuste rikkumise ning tekitatud kahju vahel ja - töötaja süü kahju tekitamisel. Nimetatu sätestab TööK § 125. Otsene kahju on VÕS § 128 lg 3 kohaselt kaotsiläinud või hävinenud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et tööandjal tekkis otsene varaline kahju seoses kostja poolt juhitud sõidukiga toimunud liiklusõnnetusega. Kahju suuruseks oli 15.000.- krooni omavastutust, mida kindlustusandja ei korvanud + kraana kasutamise tasu sõiduki kraavist väljatõmbamiseks summas 724,68 eurot ehk 11.338,77 krooni.
13.Edasi võtab kohus seisukoha selles, kas töötaja tekitas tööandjale varalise kahju töökohustuste rikkumisega. Kohus leiab, et töötaja poolt tööandja vara kahjustamine on üldjuhul töötajapoolne töökohustuste rikkumine. Nimetatu tuleneb TLS § 48 lg 1 p 3 sätestatust, mille kohaselt peab töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad töötaja vara, v.a. TööK § 125 lg 2 sätestatud juhus. Eeltoodust saab teha järelduse, et töötaja rikkus oma töökohustusi kui ta tekitas tööandjale kahju.
14.Järgmisena kontrollib kohus kas töötajapoolne töökohustuste rikkumise ja tekitatud kahju vahel esines põhjuslik seos, sest VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama vaid siis, kui asjaolu millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul tekkis tööandjal kahju selle tagajärjel, et kostja põhjustas sõidukiga, millega ta oma tööülesandeid täitis, liiklusõnnetuse, on kostja töökohustuste rikkumine tööandjal kahju tekkimise otsene tagajärg.
15.Viimaseks töötaja varalise vastutuse kohaldamise eeltingimuseks on töötaja süü. Kohus on seisukohal, et reeglina lasub tööandjal kohustus tõendada, et töötaja tekitas kahju tööandjale süüliselt. Töötaja süüd aga eeldatakse, kui töötajaga on sõlmitud kirjalik leping varalise vastutuse kohta. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-57-00 ka Riigikohus.
16.Kuna käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli 31.12.2004.a. sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping, kuulub pooltevahelise vaidluse

lahendamisel kohaldamisele TööK § 128, mis reguleerib tööliste ja teenistujate täielikku varalist vastutust. Nimetatud seadusesätte lõike 1 punkti 1 kohaselt kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju eest täies ulatuses kui töötaja ning ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vahel on vastavalt sama paragrahvi lõikele . 2 sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest. TööK § 128 lg 2 kohaselt võib kirjalikke lepinguid täieliku materiaalse vastutuse kohta sõlmida 18 aasta vanuseks saanud töötajatega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga (väljaandmisega), veoga või tootmisprotsessis kasutamisega. Kohus on seisukohal, et kostja teeb meelvaldse järelduse TööK § 128 lõiget 2 tõlgendades kui ta leiab, et nimetatud seadusesäte ei laienenud talle, kuna sõiduk, mida ta liiklusõnnetuse toimumise ajal kasutas, oli tema töövahend. Osundatud seadusesäte märgib üheselt, et see laieneb töötajale kes töötab ametikohal mis on seotud tööandja vara hoidmise ja säilimisega. Kuna kostjale kui hageja töötajale oli seoses tema tööülesannete täitmisega antud kasutada hageja poolt liisinglepingu alusel kasutatav sõiduk ja kostjaga oli sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping, vastutab kostja hageja ees tekitatud kahju eest hagetavas ulatuses. Menetluskulud.

17.Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab hagi rahuldada, tuleb hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja