lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-10031/11

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-10031/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2114
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITVS § 6 lg 1, 2TLS § 27 lg 2TeatamiskohustusTLS § 77 lg 1Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumiselITVS § 7 lg 1ITVS § 8 lg 2PalS § 2 lg 1PalS § 27TLS § 1Töölepingu mõisteTLS § 49Alaealise tööle rakendamise piirangTLS § 51 lg 1Igapäevane puhkeaegTLS § 74 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasi

2-06-10031 Tallinna Ringkonnakohus 29.11.2007, Tallinn Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Raissa Zarudnaja hagi AS Cueks vastu töölepingu määramata ajaks sõlmituks tunnustamiseks ning osaliselt saamata jäänud päevaraha 343 375 krooni ja hüvitise 4985 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.07.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Cueks apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Hageja Raissa Zarudnaja, esindaja Alik Karajev esindajad Kostja AS Cueks, esindajad Aleksei Gretšiškin ja Marina Bezrukova

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 23.07.2007 otsus 600 krooni väljamõistmise osas ja lugeda kohtuotsuse resolutsioon järgmiseks: Välja mõista OÜ-lt Cueks Raissa Zarudnaja kasuks 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu menetluskulud jätta poolte kanda ja apellatsioonimenetluse kulud kostja AS Cueks kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Esitatud asjaolud ja hageja nõue

1.26.04.2006 esitas Raissa Zarudnaja hagi AS Cueks vastu, milles palus lugeda temaga 19.01.2001 sõlmitud tähtajaline tööleping TL 6/2001F sõlmituks määramata ajaks, lugeda tema töökohaks Tallinn ja töötamine Kogalõmis töötamiseks töölähetuses. Hageja palus välja mõista kostjalt osaliselt tasumata päevarahad 343 375 krooni ja hüvitise lõpparve tasumisega viivitamise eest 4985 krooni.
2.Hagi põhjendustel töötas hageja AS-s Cueks raamatupidaja ametikohal alates 19.01.2001 kuni 31.12.2005. Töösuhe lõppes 31.12.2005 poolte kokkuleppel. Hageja palub tunnistada 19.01.2001 sõlmitud tööleping nr TL 6/2001 F sõlmituks määramata ajaks, kuna tähtajaliste töölepingute sõlmimine aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 oli ebaõige. Hageja leiab, et tema tööandja AS Cueks asukohaks ja tema töökohaks on Tallinn ning kuna tööülesannete täitmine toimus Venemaal Tjumeni oblastis Kogalõmi linnas, oli töölepingute p 2.3 kohaselt tegemist töölähetusega. Hageja oli ajavahemikul 19.01.2001 kuni 31.12.2005 välistöölähetuses ja kostja on tasunud talle alates 19.01.2001 kuni 2005 päevarahasid, kuid vähem 343 375 krooni. Hageja palub vähemtasutud summa välja mõista kostjalt. Palgaseaduse (PalS) § 32 ja lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kahju hüvitamise erisus
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 200 lg 1Menetlusosalise kohustused
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TLS § 74

lõpparve töötamise viimasel tööpäeval. Kostja maksis lõpparve 18 päeva hiljem ja seetõttu võlgneb ta hagejale viivitamise eest 4984,56 krooni. Kostja kirjalikud vastuväited

3.Kostja tunnistab hageja nõuet lõpparve tasumisega viivitamise eest 4984,56 krooni. Ülejäänud nõuete osas palub kostja kohaldada aegumist.
4.Hagejal ei ole õigust nõuda 19.01.2001 sõlmitud töölepingu nr 6/2001 F tunnistamist määramata ajaks sõlmitud töölepinguks seoses nõude aegumisega. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 ja 7 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg neli kuud päevast, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Hagejal on õigus päevaraha nõuda perioodil 25.12.2005 kuni 25.04.2006. Tööleping sõlmiti 19.01.2001 tähtajaga kuni 31.12.2001 ja selle p 2.1 nägi ette hageja töötamise kostja filiaalis Venemaal Tjumeni oblasti Kogalõmi linnas. Lepingu p 6.3 nägi ette töötajale erisoodustuse, millega tööandja kohustus töötajat mitte koondama töölepingu kehtivuse ajal, mistõttu oli kostjal õigus sõlmida hagejaga määratud ajaks tööleping TLS § 27 lg 2 p 5 kohaselt. Kõikide hageja ja kostja vahel määratud tähtajaks sõlmitud töölepingute puhul on kostja järginud TLS § 77 lg 1 nõudeid. Töölepingutes on töö tegemise kohaks märgitud AS Cueks filiaal. AS-l Cueks on ainult üks filiaal, mis asub Venemaal Tjumeni oblasti Kogalõmis. Tegemist ei olnud töölähetusega, vaid töötamisega välisriigis ning kostjal puudub kohustus maksta päevarahasid. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AS-lt Cueks Raissa Zarudnaja kasuks välja 1800 krooni päevaraha 26.12.–31.12.2005 eest. Ülejäänud hageja nõuded jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda. Kostja rahuldas hageja nõude 4984,56 krooni saamiseks lõpparve tasumisega viivitamise eest ja kandis raha 17.01.2007 hageja kontole.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töötamist kostja juures igaks aastaks tähtajaliselt sõlmitud töölepingute alusel raamatupidaja ametikohal 19.01.2001 kuni 31.12.2005 tuleb käsitleda määratud või määramata ajaks sõlmitud töölepinguna. Kostja sõlmis hagejaga 19.01.2001, 07.01.2002, 06.01.2003, 02.01.2004 ja 12.01.2005 määratud tähtajaga töölepingud ning kõik töölepingud on lõpetatud antud aasta viimasel kuupäeval TLS § 77 alusel. Töölepingu lõpetamine TLS § 77 alusel on ebaseaduslik ka siis, kui lõpetatakse teatud töö tegemise ajaks (TLS § 27 lg 2 p 1) või tööde mahu suurenemise (TLS § 27 lg 2 p 3) sõlmitud tähtajaline tööleping, mis on sõlmitud sama töö tegemiseks rohkem kui kaks korda järjest, sest vastavalt TLS § 27 lg -le 4 loetakse selline tööleping määramata tähtajaga töölepinguks. Kostja väide, et ta sõlmis hagejaga igal aastal määratud tähtajaks töölepingu, sest ta TLS § 27 lg 2 p 5 kohaselt nägi ette töötajale erisoodustusena tööandja loobumise töölepingu lõpetamisest töötaja koondamise tõttu, ei ole antud juhul asjakohane. Seega on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise tunnistamist TLS § 77 alusel ebaõigeks. ITVS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. ITVS § 7 lg 1 alusel algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja pöördus kohtusse 26.04.2006 ja kostja taotles aegumise kohaldamist. Kohus leidis, et hageja nõue on aegunud.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töötamist Venemaal Tjumeni oblasti Kogalõmi linnas saab käsitleda töötamisena välislähetuses. Hageja on seisukohal, et tema töökohaks oli Tallinn ning töötamine Kogalõmis oli töötamine eritingimustes ehk töölähetus. Hageja on ajavahemikul 19.01.2001 kuni 31.12.2005 olnud välistöölähetuses. Kostja väitel on hagejaga sõlmitud töölepingutes töö tegemise kohaks märgitud AS Cueks filiaal. AS-l Cueks on ainult üks filiaal, mis asub Venemaal, mistõttu tegemist ei olnud töölähetusega, vaid töötamisega

välisriigis ning kostjal puudub kohustus maksta päevarahasid. Töölähetuse mõiste on sätestatud TLS § 51 lg-s 1, mille kohaselt on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta. Avaldaja elukoht on Tallinn ja kostja filiaal asub tuhandete kilomeetrite kaugusel välisriigis, mistõttu ei ole mõeldav ega praktiliselt teostatav sellise vahemaa igapäevane läbimine. Samuti on ka kostja enda asukoht Tallinnas. Nii 2001, 2002, 2003, 2004, kui ka 12.01.2005 sõlmitud töölepingu nr. 64/05F p 2.1 kohaselt töötas avaldaja toitlustuse raamatupidaja ametikohal filiaalis, kuid töölepingusse ei ole märgitud töötamise kohta. Pooltevahelise töölepingu p 2.3 sätestab töötamise eritingimuseks töö lähetustega. Kohus leiab, et asjas on tuvastamist leidnud, et töötamise ajal vaidlusalusel perioodil viibis hageja välislähetuses. Tööandjal on kohustus maksta päevaraha, lähtudes miinimumpäevarahast 350 krooni päevas. Tööandja on kuni lepingu lõpetamiseni töötajale tegelikult ka päevaraha maksnud.

8.Pooled vaidlevad nõude aegumise üle tulenevalt asjaolust, kas hageja poolt nõutav päevaraha on käsitletav palgana või mitte. TLS § 1 alusel on tööleping töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle ettenähtud töötingimused. TLS § 49 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töötajale töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. PalS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu töölepingu alusel tehtud töö eest. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS määrab kindlaks ka hüvituste maksmise korra IV peatükis „Tagatised ja hüvitused“. PalS § 27 kohaselt tagatakse töölähetusse saadetud töötajale keskmine palk ning makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Töölepingu nr. 64/05F, 12.01.2005 järgi hageja põhipalk on 6000 krooni kuus (t.lk. 19). Maksu- ja Tolliameti teatise nr 7.1-4/9480-1, 19.03.2007 järgi sai hageja esialgselt deklareeritud andmete kohaselt näiteks 2005. jaanuaris 16 114 krooni palka ja 13.10.2006 parandatud andmete alusel 20 456 krooni palka (t.lk. 98-99), väljamakse, mis on enam kui kolm korda enam kui põhipalk. 2005 september ja november on väljamakse 6000 krooni, peale 13.10.2006 parandatud deklaratsiooni 12 118 krooni jne. Hageja palub välja mõista seadusega ettenähtust vähemmakstud päevaraha, kuna kostja on kogu aeg maksnud päevarahasid alla miinimummäära. Nii palub hageja 2005 töölähetuses oldud 249 päeva eest täiendavalt tema kasuks kostjalt välja mõista 49 800 krooni, st iga päeva kohta 200 krooni vähemmakstud päevaraha. Kostja päevarahade maksmise kohustust hagejale ei tunnista.
9.Kohus on seisukohal, et päevarahadel on kompensatsiooniline iseloom. Päevarahasid ei võeta arvesse keskmise palga ja puhkusetasu arvestamisel Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et päevaraha ei ole käsitletav palgana palgaseaduse mõttes. ITVS § 6 lg 1 alusel on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg neli kuud. Seadus teeb erandi töölepingu lõpetamise õigsuse ja palga maksmise nõude aegumistähtaja osas. Kuivõrd kohus leiab, et hageja nõude puhul ei ole tegemist palganõudega, millele kohaldatakse tulenevalt ITVS § 6 lg 2 tulenevat 3-aastast aegumistähtaega, kuulub hageja nõude puhul kohaldamisel 4-kuuline aegumistähtaeg. ITVS § 7 lg 1 alusel algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja pöördus kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks hagiavaldusega 26.04.2006. Seega on hagejal õigus nõuda saamata jäänud päevarahasid alates 26.12.2005. ITVS § 8 lg 2 alusel kohaldab kohus aegumist ainult huvitatud poole nõudmisel. Kostja on palunud aegumist kohaldada kirjalikes vastuväidetes hagile ja enne asja arutamist kohtus. Seetõttu kohaldab kohus aegumist hageja nõudele, mis ületab nelja kuud. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja viibis Kogalõmi linnas tööülesannete täitmisel perioodil 26.-31.12.2005. Hageja on taotlenud täiendavat päevaraha 200 krooni iga päeva eest, kuna 150 krooni on talle eelnevalt makstud ja selle üle vaidlust ei ole. Seega kohus leiab, et tulenevalt töötajal tegelikult saada olnud päevarahast

arvestusega 350 krooni päevas, kuulub hagejale väljamõistmisele 26.12.2005 kuni 31.12.2005 lähetuses viibitud 6 päeva eest täiendav päevaraha 1800 krooni. Hagi osalisel rahuldamisel jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja apellatsioonkaebus

10.Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Hageja ei olnud lähetuses ja päevaraha 1800 krooni väljamõistmine oli vale. Kohus on ebaõigesti tuvastanud asjaolud ja jätnud hindamata menetlusosaliste väited ning hindamata osa tõendeid. Hageja oli Kogalõmis tööl, tegemist ei olnud lähetuse, vaid hageja töökohaga. Kohus on märkinud, et töölepingu p 2.3 sätestab töötamise eritingimuseks töö lähetusega. Kostja selgitas, et selle all oli mõeldud tüüptingimust, sest kostja võis hageja vajaduse korral saata lähetusse Tjumeni oblasti teistesse linnadesse. Kuna kostja filiaal oli Venemaal registreeritud, oli hageja töökoht mitte juriidilise isiku asukohas, s.t Tallinnas, vaid tegevuskohas Venemaa territooriumil Lääne-Siberis. Päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel. Töölähetust ei olnud vormistatud kirjalikult. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid lähetuse vormistamise kohta ega lähetuskulude aruannet. Järelikult ei olnud tegemist lähetusega. Hageja kirjalik vastus apellatsioonkaebusele.
11.Hageja peab kohtuotsust osas, milles tema nõue rahuldati, õigeks. Samas palub ta kohtuotsus tühistada ja rahuldada tema nõuded täielikult. Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused
12.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded seoses aegumise kohaldamisega nõuetele. Seega vaatab ringkonnakohus otsuses läbi üksnes päevaraha 1800 krooni väljamõistmise seaduslikkuse osas.
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus tuvastas, et hageja töö oli seotud lähetustega ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas kohtuotsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kuna kohtuotsuses on arvutusviga, tuleb see kaebuse põhjendustest olenemata parandada, mis omakorda toob kaasa otsuse osalise tühistamise väljamõistetud rahasumma osas.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega töölähetuse osas ja leiab, et kostjal oli kohustus maksta hagejale päevaraha seoses töötamisega välislähetuses. Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrusega nr. 453 kinnitatud „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ja nende maksmise tingimused ja kord” sätestab päevarahade määra 350 krooni päevas. Asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et tööandjal oleks olnud õigus päevaraha mitte maksta või päevaraha määra vähendada. Seega oli tööandjal kohustus maksta päevaraha, lähtudes miinimumpäevarahast 350 krooni päevas. Kostja on tegelikult hagejale päevarahasid alates 19.01.2001 kuni töölepingu lõpetamiseni 31.12.2005 tasunud, kuid maksnud seaduses ettenähtust vähem. Maakohus on õigesti kostja taotlusel kohaldanud aegumist hageja päevarahade nõudele alates 19.01.2001 kuni 25.12.2005. Kuna hagi esitati 26.04.2006, rahuldas kohus õigesti hageja nõude päevarahade saamiseks ajavahemiku eest 26.12.2005 kuni töölepingu lõpetamiseni 31.12.2005. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud väidet ja kohtu

poolt tuvastatud asjaolu, et kostja on tegelikult hageja töötamise ajal vaidlustatud perioodil talle päevaraha maksnud. Arvestusi ei ole vaidlustatud. Asjaolu, et kostja ei ole vormistanud töölähetust kirjalikult, ei anna alust jätta hagejale seaduses ettenähtud tasu maksmata.

15.Ringkonnakohus ei arvesta vastustaja poolt vastuses esitatud taotlustega. Vastustaja ei esitanud oma seisukohti apellatsioonitähtaja jooksul, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust lugeda vastuses avaldatut vastuapellatsioonkaebuseks. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning lõige kaks kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses on arvutusviga, mis tuleb parandada. Kohus on otsustanud kostjalt välja mõista päevaraha 6 päeva eest ja 200 krooni päevas, kuid resolutsioonis teinud vea ja mõistnud välja kostjalt 1800 krooni, kuigi pidi välja mõistma 1200 krooni.
17.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda.

U.Loonurm

A.Tänav

I.Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja