Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud, hageja taotlus 27.06.2005.a. esitas AS Eesti Maapank (pankrotis) kohtule hagi G Gi vastu tekitatud kahju 942 219.65 krooni nõudes. Kostja hagi ei tunnistanud /t.l 47-49/. 14.09.2005.a. määrusega peatas kohus asjas menetluse kuni Tallinna Ringkonnakohtu

2-05-3715 menetluses oleva Lääne Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-121-04 läbivaatamiseni ja II astme kohtuotsuse jõustumiseni /t.l 57/. 23.11.2007.a. esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks /t.l 58-77/. Taotluse kohaselt rahuldati hagi Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-04-392 (endine Lääne Maakohtu tsiviilasi nr 2-121-04) ja määrati, et kinnistusraamatusse tuleb kanda hüpoteek hüpoteegisummaga 942 220 krooni (lisa 1). E Gi kassatsioonkaebust Riigikohus oma 29.08.2007.a. määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-357 menetlusse ei võtnud. Pärast eelviidatud kohtuotsuse jõustumist on hageja ja kostja sõlminud kohtuvälise kompromisslepingu (lisa 3), mille p. 2.3 kohaselt on hageja kohustunud esitama käesolevas asjas avalduse hagist loobumiseks. Kompromisslepingu p. 3.1 kohaselt ei nõua kostja käesolevas asjas hagist loobumise korral kantud menetluskulude hüvitamist. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432. Nimetatud taotluse on hageja saatnud ka kostja esindajale. Eeltoodu alusel palub hageja kohtult: 1) võtta hagist loobumise avaldus vastu; 2) vastavalt kompromisslepingu p. 3.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda; 3) lahendada käesolev avaldus kirjalikus menetluses. Kostja seisukoht Kostjal ei ole vastuväiteid hageja hagist loobumise avaldusele ja asjas menetluse lõpetamisele t.l 78, 79/. Hageja 21.11.2007.a. avaldus vastab poolte vahel 10.09.2007.a. sõlmitud kompromisslepingule. Kostja on nõus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja et avalduse läbivaatamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on kostjale teada. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kostjal ei ole vastuväiteid hageja avalduse osas ja menetluse lõpetamisele /t.l 78, 79/. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. Vastavalt poolte kokkuleppele jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.