lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-19310/73

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19310/73
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1488
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 149 lg 5, 8Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 403 lg 2Kirjalik menetlus poolte nõusolekulTsMS § 417 lg 2, 4Kaja lahendamineTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungiltTsMS § 413 lg 3Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-19310/83Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja29.11.20172-15-19310/93Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.05.20182-15-19310/94Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.08.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eksklusiivehitus OÜ11530623(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19310

Tsiviilasi

Eksklusiivehitus OÜ hagi RIITO Ehituse AS vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. juuli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RIITO Ehituse AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308), seaduslik esindaja juhatuse liige Toomas Tromp Vastustaja (hageja): Eksklusiivehitus OÜ (registrikood 11530623), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 12. juuli 2017 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada RIITO Ehituse AS kaja Harju Maakohtu 26. juuni 2017 tagaseljaotsuse peale ja taastada menetlus Eksklusiivehitus OÜ hagis RIITO Ehituse AS vastu. Saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.Eksklusiivehitus OÜ (hageja) esitas 22. detsembril 2015 Harju Maakohtule hagi RIITO Ehituse AS (kostja) vastu põhivõla 24 344,08 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2 166,90 euro ja jooksva viivise nõudes. Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 414 lg 1Asja sisuline lahendamine poole osavõtuta
TsMS § 415 lg 1Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
TsMS § 418Taastatud menetluse jätkamine
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
4.
jaanuaril 2016 ja määras kostjale vastuse esitamiseks tähtaja.
2.Kohus määras 13. juuniks 2017 kohtuistungi (eelistung). Kostja teatas 12. juunil 2017 kohtule, et ei saa eelnimetatud kohtuistungil osaleda ja alternatiivselt on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3.Kohus rahuldas 26. juuni 2017 tagaseljaotsusega (edaspidi „tagaseljaotsus“) hageja hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes, sest kostja ei ilmunud 13. juuni 2017 istungile.
4.Kostja esitas 26. juunil 2017 tagaseljaotsuse peale kaja ning taotluse tagaseljaotsuse alusel täitemenetluse alustamise keelamiseks või alternatiivselt selle peatamiseks ja täitetoimingute

tühistamiseks. Kostja tugineb kajas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lgle 1, leides, et tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Lisaks tugineb kostja sama sätte teisele punktile, väites, et teadmatusest istungi toimumise aja osas, ei olnud kostja valmis istungil osalemiseks ja kolmandale punktile, mille kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Mõjuva põhjusena toob kostja esile lepingulise esindaja poolt ootamatult ja hilinemisega esinduslepingu lõpetamise, mis ajaliselt ei võimaldanud uut esindajat leida ega ka ise tema asemele asuda. Kostja teatas ilmnenud asjaolust viivitamata kohtule ja taotles uue esindaja leidmiseks tähtaja määramist või alternatiivselt viia kohtuasi lõpuni kirjalikus menetluses.

5.Maakohus jättis 28. juuni 2017 määrusega kostja kajas esitatud täitemenetlusega seonduvad taotlused rahuldamata.
6.Kostja esitas 3. juulil 2017 kohtule teistkordselt taotluse tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluse peatamiseks kuni esitatud kaja suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni ja täitmisteate täitemenetluse alustamise kohta. Maakohus peatas 11. juuli 2017 määrusega kaja lahendamise ajaks tagaseljaotsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7.Maakohus jättis 12. juuli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja kaja rahuldamata, asjas menetluse taastamata ja arvas kaja esitamisel tasutud kautsjoni (750 eurot) riigituludesse. Samas määruses esitas maakohus hagi rahuldamise õigusliku põhjenduse.
8.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tuvastas maakohus, et asjas puuduvad tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Olukorras, kus nii kostja lepinguline esindaja kui ka seaduslik esindaja olid 13. juunil 2017 toimuvast kohtuistungist teadlikud, ei ole kostja tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis põhistaks istungile ilmumata jätmist. Kohtusse mitteilmumiseks objektiivseid põhjuseid kostja esile ei toonud. Kostja on 12. juuni 2016 taotluses üksnes märkinud, et ei pidanud mõistlikult võimalikuks osaleda järgmisel päeval toimuval kohtuistungil, kuna istungini jäänud vähese aja tõttu ei olnud tal võimalik uut esindajat valida. Öeldu ei vabanda kostja mitteilmumist istungile. Kohus märkis, et lepingulise esindaja vahendusel menetluses osalemine on seadusest tulenev õigus, mitte kohustus.
9.Kostja 12. juuni 2017 taotlus, milles kostja nõustus alternatiivselt asja menetlemisega kirjalikult, on hilinenud ja kostjal polnud alust eeldada, et kohus taotluse rahuldab. Lisaks puudus asjas hageja nõusolek asja edasiseks lahendamiseks kirjalikus menetluses. Seadusandja tahteks ei saa olla, et juhul kui kohus on asjas otsustanud suulise menetluse kasuks, et siis saaks esitada nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja on varem, 7. oktoobri 2016 menetlusdokumendis avaldanud soovi asja arutamiseks kohtuistungil.

MÄÄRUSKAEBUS

10.Kostja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaja rahuldada ja menetlus taastada.
11.Maakohus hindas kaja läbivaatamisel ebapiisavalt TsMS § 415 lg 1 ps 3 sätestatud aluste olemasolu. Kaja oleks maakohtul tulnud rahuldada ainuüksi põhjusel, et tagaseljaotsust ei võinud teha, kuna pikk ja mahukas menetlus jäi sellega põhjendamatult pooleli ning hageja ja kostja esitatud asjaolud on lõplikult kohtu poolt hindamata.
12.Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et ta ei toonud esile objektiivseid põhjuseid kohtusse mitteilmumiseks. Samuti ei ole õige maakohtu väide, et kostja esitas taotluse üle minna kirjalikku menetlusse vahetult enne istungit peale kohtu tööpäeva lõppu. Kostja kordas 2 (4)
28.aprillil 2017 kohtule esitatud menetlusdokumendi ps 9 esitatud taotlust. Kohus jättis kostja taotluse tähelepanuta ega käsitlenud seda istungil isegi mitte ühe alternatiivse võimalusena.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lgga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 2 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 659 näeb ette, et ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. ptkst ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 656 lg 1 ple 1 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud mh õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Tulenevalt käesoleva lõigu esimeses lauses märgitust kohaldub sama reegel ka määruskaebuse lahendamisel ja ringkonnakohus ei ole kostja määruskaebuse lahendamisel seotud määruskaebuse väidetega.
15.TsMS § 413 lg 3 p 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Toimiku materjalide kohaselt esitas kostja nõusoleku kirjalikuks menetluseks nii 28. aprilli 2017 menetlusdokumendis (IV kd, tl 98) kui ka 12. juuni 2017 taotluses (IV kd, tl 152). Kostja on seega selgesõnaliselt väljendanud nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kuigi kostja on
12.juunil 2017 põhjendanud taotlust lepingulise esindaja puudumisega, ei olnud eeltoodud põhjenduse analüüsimine vajalik, sest kirjaliku menetluse taotlust ei pea põhjendama. Samuti ei tulene TsMSst tähtaega kirjaliku menetlusega nõusoleku kohta avalduse esitamiseks ega ka keeldu muuta oma seisukohta kirjaliku menetluse kasuks. TsMS § 403 lg 2 näeb üksnes ette piirangud kirjaliku menetluse kohta antud nõusoleku tagasivõtmisele. Seega on maakohtu põhjendused kohtuistungile ilmumata jätmise põhjuse põhistamatuse kohta asjakohatud.
16.Eelnevast tuleneb, et maakohus eiras TsMS § 413 lg 3 ps 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise keeldu asja kirjalikus menetluses lahendamise kostja nõusoleku olemasolu korral. Maakohus pidanuks kaaluma, kas asjas oli võimalik teha sisuline otsus (TsMS § 414 lg 1) või lükata asja arutamine edasi (TsMS § 410). Kui sisulist otsust ei saanud teha või kohus ei pidanud seda vajalikuks, siis võinuks hageja nõusolekul jätkata asja menetlust ka kirjalikult TsMS § 403 järgi. Kaja on põhjendatud ja selle alusel tuleb menetlus TsMS § 415 lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 teise lause järgi taastada. Määruskaebuse ega kaja muid väiteid ei ole vaja analüüsida.
17.Kostja määruskaebus on põhjendatud ja kaja tuleb rahuldada, mistõttu saab ringkonnakohus teha TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel kaja lahendamise kohta ise uue määruse. TsMS § 417 lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Vastavalt TsMS § 418 lgle 1 menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. 3 (4)
18.Vaidlustatud määrusega arvas maakohus kautsjoni riigituludesse. Selles osas tuleb määrus samuti tühistada TsMS § 149 lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja. TsMS § 149 lgs 51 sätestatud eeldusi ei esine ja seega puudub alus arvata kautsjon riigituludesse. Kautsjoni tagastamiseks saab kostja esitada taotluse maakohtule, kusjuures taotluses tuleb märkida kautsjoni tagastamiseks vajalikud andmed (TsMS § 149 lg 8 kolmas lause).
19.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
20.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
21.Maakohus tagas kaja 11. juuli 2017 määrusega, milles määras peatada tagaseljaotsuse täitmiseks algatatud täitemenetlus kaja lahendamise ajaks. Kuna maakohus piiras tagamisabinõu kehtivust kaja lahendamise ajaga ja vastavalt eelmises punktis märgitud põhjustele lahendab ringkonnakohus kaja lõplikult, siis ei ole vajadust kaja tagamise abinõu tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja