lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-8974/4

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 23.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-8974/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1496
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-08
Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-03-05
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusVÕS § 76 lg 1, 3Kohustuse täitmineVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)OÜ Julianuse Õigusbüroo11930038(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 23. augustil 2017

Tsiviilasja number

2-16-8974

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Xxxxvastu 16.08.2013.a. laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 250 euro, viivise 164,18 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks

Hagihind

434,26 eurot Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn, 10150) Hageja lepinguline esindaja: OÜ Julianus Õigusbüroo (registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn, 10150, e-post [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht teadmata) Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi Xxxxvastu võla nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Xxxxpõhivõlgnevus 250 (kakssada viiskümmend) eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 55,60 eurot (viiskümmend viis eurot ja 60 senti), kokku 305,60 (kolmsada viis eurot ja 60 senti) osaühingu Aktiva Finants kasuks.
3.Välja mõista Xxxxosaühingu Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 250 eurot alates 08.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 35Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
1.Menetluskulud jätta 75% ulatuses Xxxxkanda ja 25% ulatuses osaühingu Aktiva Finants kanda.
2.Mõista Xxxxvälja osaühingu Aktiva Finants kasuks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 75 eurot, kokku 150 (ükssada viiskümmend) eurot.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxxtasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1.xxxxOÜ (registrikood xxxx) ja kostja sõlmisid 16.08.2013 laenulepingu/laenutaotluse/eritingimused, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 250 eurot. Kostja isikusamasus on tuvastatud Eesti Posti postkontoris (üldtingimuste punkt 2.2 ja 2.3), kus kostja on täitnud isikuandmete ankeedi ja esitanud isikut tõendava dokumendi, millest postitöötaja on teinud koopia. xxxx OÜ loovutas 30.07.2015 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
2.Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama xxxx OÜ-le vastavalt laenulepingu punktile 2 (tagasimakse summa). Laenulepingu üldtingimuste punkti 5.1 ja 8.2 kohaselt laenusaaja maksab laenu tagasi lõpptähtpäeval laenuandja arveldusarvele. Kostja ei ole laenusummat vastavalt kokkulepitud laenulepingu tagastamise tähtpäevale (laenulepingu punkt 2) tasunud. Tulenevalt laenulepingu punktist 2 ja üldtingimuste punktist 8.3 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist vastavalt lepingujärgsele viivisemäärale 0,166% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenusumma tagastamise tähtpäevale järgnevast kalendripäevast 16.09.2013 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.06.2016 vähendatud lepingujärgse viivisemääraga 0,066% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva ees põhisummalt.
3.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 164,18 eurot ja viivised alates hagi esitamisele järgnevast kalendripäevast 08.06.2016 kuni põhinõude summas 250 täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga 0,022% kalendripäevas tasumata põhivõla summalt. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 100 eurot, õigusabikulud 475 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
4.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 20.10.2016 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
6.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud xxxx OÜ-ga laenulepingu, mida tõendavad 16.08.2013 laenutaotlus/eritingimused ja xxxx OÜ laenulepingute

üldtingimused. Laenulepingu alusel anti kostjale laenu 250 eurot, mis tuli tagastada 15.09.2013. Laenutaotluse/eritingimuste punkti 2 kohaselt on laenu intress 0%.

7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenutaotluse/eritingimuste punktist 2 ja üldtingimuste punktist 3 on pooled leppinud kokku viivise määras 0,166% päevas. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivised arvestanud vähendatud viivisemääras 0,066% kalendripäevas ning alates hagiavalduse esitamisest palunud viivised välja mõista seadusjärgses viivisemääras 0,022% kalendripäevas.
8.Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)
9.Lepingus kokkulepitud viivise päevamäära 0,166% korral oli viivise suurus aastas 60,59%. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,5% aastas.
10.Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära üle seitsme korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.
11.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 250 eurot on perioodi 16.09.2013 kuni 07.06.2016 eest kokku 55,60 eurot: Võlaperiood % aastas Viivitatud päevade arv viivise summa 16.09.2013-31.12.2013 8,5

01.01.2014-30.06.2014 8,25

01.07.2014-31.12.2014 8,15

01.01.2015-30.06.2015 8,05

01.07.2015-31.12.2015 8,05

01.01.2016-07.06.2016 8,05

6,23 10,23 10,27 9,98 10,15 8,74

12.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 250 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 55,60 eurot, kokku 305,60 eurot ning alates 08.06.2016 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (250 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 75% ja hageja kanda 25% ulatuses.
14.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 475 eurot, kokku 575 eurot. Arvestades, et hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 100 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 75 eurot (100*75%) ja õigusabikuludest 75 eurot (100*75%), kokku 150 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja