lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-37364/13

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-37364/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1993
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 188 lg 1, 2Taganemise avaldus ja tagajärjedVÕS § 270 lg 1Taganemise piirangudTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 267Kinkelepingust taganemine enne selle täitmistVÕS § 268 lg 1Kinkelepingust taganemine pärast täitmist

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-37364/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja25.04.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

Vaidlustatud kohtulahend

2-06-37364 Annes Saare hagi Valeri Hmelenko vastu kinkelepingute lõppenuks tunnistamiseks Pärnu Maakohtu 25.04.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Annes Saare apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18.septembril 2007, avalik kohtuistung Hageja Annes Saar, lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja Valeri Hmelenko, lepinguline esindaja Raul Rähni

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 25.04.2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud kannab hageja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.Hageja palus tunnistada kinnistu nr xxxxxx ja kinnistu nr xxxxxx kohta 20.10.2004 sõlmitud kinkelepingud lõppenuks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kuni 20.10.2004 kinnistu nr xxxxxx, mis asub x, ja kinnistu nr xxxxxx, mis asub Koeru vallas x külas, ainuke omanik. Kostja on hageja onupoeg. Hageja kinkis 20.10.2004 kostjale pool mõttelist osa kinnistust nr xxxxxx ja kogu kinnistu nr xxxxxx. Selleks sõlmisid pooled 20.10.2004 kinnisasjade kinkelepingud ja asjaõiguslepingud. Hageja elab endiselt x asuvas majas. Kuni 2006. a kevadeni olid pooltevahelised suhted sõbralikud. Kevadel pakkus kostja hagejale x maja ümberehitamist. Kui hageja sellega ei nõustunud, hakkas kostja hagejat solvama ning vägivallaga ja majast väljatõstmisega ähvardama. Vaatamata asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 1, lg-s 5 ja § 75 lg-s 1 sätestatule tahtis kostja kasutada tervet x asuvat kinnisasja ainult enda äranägemise järgi. Kostja käitus hageja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on kingisaajana näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1 mõttes. Kostja ei

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20263-26-2924/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 23.09.20262-24-18108/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20263-26-2924/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

tõestanud oma käitumisega, et ta oli saadud kingi vääriline. Hageja taganes 17.05.2006 ühepoolse avaldusega kinkelepingust. Avalduse ärakirja edastas notar kostjale. Kostja ei ilmunud lepingust taganemise avalduses pakutud ajal asjaõiguslepinguid sõlmima. Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hagejat solvanud ega ähvardanud majast välja tõsta. Kinkeobjektiks olnud maja ehitati edasi kostja vahenditega. Maja ehitati mõlema poole nõusolekul ümber 2005. a kevadel. Seega ei vasta tegelikkusele hageja väide konflikti tekkimisest 2006. a. Pooled arutasid 28.04.2006 omavahelisi lahkhelisid kinnistu kasutamisel ja allkirjastasid protokolli. Selleks ajaks oli hageja vahetanud ustel lukusüdamed ega lasknud kostjat majja. Tulenevalt VÕS § 270 lg-st 1 ja kinkelepingu p-st 8.8 saab kinkija lepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada oma taganemise õiguse tekkimisest, so solvangust ja ähvardusest ettepaneku tegemisel maja ümberehitamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hageja poolt esile toodud tüli tekkimise põhjused (garaažikatuse ehitamine, saunaahju aluse väljaarvestamine, erimeelsused selles osas, kes on tööline, kes on peremees, ähvardus lüüa „vastu tatti“) on seotud elamu ehitamisega. Kuid samas andis kostja hagejale maja ehitamiseks 300 000 krooni ning seetõttu sai hageja 2004. a jõuludeks kõrvalhoonest majja kolida. 2005. a sai maja värvitud, voodrilauad löödi seina. Kostja andis hagejale 2005. a kütte ostmiseks 7000 krooni. Kostja maksis hagejale siseuksed kinni, andes hagejale 25 000 krooni laenu tagasimaksmiseks. Tunnistaja Koit Kivisaare ütlustest nähtub, et kostja lahendas ära linnavalitsusega tee probleemi, kuna poolte krundile avalik läbipääs puudus. Kõik pahandused poolte vahel on seotud elamu ehitamisega, so valdkond, milles ikka on erimeelsused ja viimaste lahendamisel öeldakse ka halvasti, samas reaalselt ähvardusi täide kunagi ei viida. Kostja ei ole hageja kallal füüsilist vägivalda kunagi kasutanud. Maja müümise idee tekkis siis, kui hageja vahetas elamu ukseluku ära ja ütles kostjale, et viimasel sinna enam asja ei ole. Samas on elamut ehitatud kostja rahaliste vahendite eest, tänu millele hageja sai elamusse kolida. Kostja ise töötas 2005. a krundil, andes sellega oma tööpanuse elamu ehitamisel. Kostja aitas lahendada tee küsimuse. Vaidlused ja vägivallaga ähvardamine toimusid töö tegemise ajal, so ehitati ja parendati pooltele kuuluvat vara. Erimeelsusi elamu ehitamisel ja vaidluste käigus öeldud ähvardusi ei pidanud kohus jämedaks tänamatuks hageja suhtes. Kohus ei lugenud 20.10.2004 sõlmitud kinkelepinguid lõppenuks, kuna kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et oleksid täidetud kinkelepingust taganemise eeldused VÕS § 267 p 1 järgi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
4.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ning jätnud osad tõendid üldse hindamata. Hageja ehitas aastatel 1983-2000 suure maja. Hiljem kinkis kostjale kinnistust 1⁄2 ning ühe terve metsamaatüki, viimane aga andis hagejale 300 000 krooni. Kostjalt saadud raha kasutas hageja siseviimistluse lõpetamiseks. Hiljem andis kostja veel 32 000 krooni maja jaoks. Sel ajal ei sekkunud kostja eriti hageja tegevusse ning poolte suhted olid normaalsed. Kostja hakkas 2006. a tegelema garaaži katuse ja sauna ehitamisega. Siis hakkasid pooltel tekkima tõsised erimeelsused. Kostja tegutses oma äranägemise järgi, arvestamata hageja arvamust. Kostja jaoks oli hageja tööjõud ning

hageja pidi talle alluma. Kostja ei pidanud hagejast kui inimesest lugu. Hageja ei suutnud sellist suhtumist kannatada ja oli sunnitud lepingust taganema. Jäme tänamatus väljendus selles, et kostja oli järjepidevalt suhtunud hagejasse tänamatult ja lugupidamiseta. See oli vastuolus poolte kokkuleppega ega vastanud hageja soovidele ja kinkelepingu sõlmimisel tekkinud õiguspärastele ootustele. Siinkohal on äärmiselt oluline silmas pidada, et kinkelepingu objektiks oli hageja kodu. Kostja rikkus oma käitumisega nii hageja kinkelepinguga seotud ootusi, moraali- ja eetikanorme, kui ka kaasomaniku seaduslikke õigusi. Kostja tegutses vastuolus hea usuga ega olnud nõus asja kokkuleppe alusel valdama ja kasutama. Kõige selle tagajärjel oli hageja emotsionaalne ja hingeline seisund tõsiselt rikutud.

5.Kostja poolt hagejale antud 300 000 krooni tagatiseks oli metsamaa. Lepiti kokku, et kostja vahetab metsamaa teise maatüki vastu ja saadud maatükk müüakse ära. Müümisel saadav raha jagatakse nii, et kostja saab oma 300 000 krooni tagasi, ülejäänu aga jagatakse poolte vahel võrdselt. Kostja kinnitas istungil, et metsamaad oli võimalik müüa 800 000 krooni eest. Seega juhul, kui poolte plaanid oleksid realiseerunud, oleks hageja tagastanud kostjale võlguolevad 300 000 krooni ja veel vähemalt 500 000 krooni oleksid pooled omavahel jaganud. Vaatamata kokkuleppele mõtles kostja ümber ning teatas hagejale, et jätab metsamaa endale ja oma lastele. Sellega rikkus kostja kinkelepingute eelduseks olevat kokkulepet. Juba see on kostja jäme tänamatus ja hageja petmine omakasu saamise eesmärgil, mis annab hagejale õiguse lepingust taganeda. Hageja jäi ilma metsamaast ja rahast. Kuna kostja jättis kokkuleppe täitmata, jäi hageja kostjale ikkagi võlgu, rääkimata raha juurdesaamisest. Lähtudes eeltoodust leidis hageja hinnangul tõendamist asjaolu, et kostja pettis hagejat ja omastas 10,7 ha metsamaad.
6.Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et elamut on ehitatud kostja rahaliste vahendite eest. Hinnatud ei ole, mis alusel andis kostja hagejale raha. Kui tegemist oli laenuga, siis ei ole selge kohtu seisukoht, et maja ehitati kostja raha eest. Selgusetu on, mis tähtsust omab raha andmise asjaolu antud vaidluses, kuidas seda hinnatakse ja kuidas see mõjutab kohtuotsust. Hageja arvates on tekkinud olukorra ainuke õige ja õiglane lahendusviis vaidlusalusele õigussuhtele eelneva olukorra taastamine. See tähendab aga kinkelepingute lõppenuks tunnistamist, kinnistute hageja omandisse tagastamist, kostjalt alusetult saadud vahendite tagastamist ning viimase kulutuste hüvitamist hageja poolt. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
9.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et 20.10.2004 sõlmisid pooled kaks kinnisasja kinke- ja asjaõiguslepingut, millega hageja kinkis kostjale pool mõttelist osa kinnistust nr xxxxxx ja kogu kinnistu nr xxxxxx ning andis omandi kostjale üle. 17.05.2006 tegi hageja avalduse, millega taganes 20.10.2004 sõlmitud kinkelepingutest ning tegi ettepaneku omandi tagasikandmiseks. Kinkelepingust taganemise põhjusena avaldas

hageja, et kostja on oma käitumisega hagejat jämedalt solvanud - ta ähvardas hagejat majast välja tõsta.

10.Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 järgi lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel, mh siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. Jäme tänamatus kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut.
11.Ringkonnakohtus ei ole enam vaidluse all, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on antud juhul täidetud. Hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus, so et esines mõni VÕS §-s 267 nimetatud alustest.
12.Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt kinkelepingust taganemise kehtivuse üle, so kas kostja on käitunud viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Hageja on tuginenud hagi esitades VÕS § 267 p-le 1 ja toonud sellel alusel lepingust taganemise põhjendusena esile järgmised asjaolud: 2006.a kevadel pakkus kostja hagejale x maja ümberehitamist ja kui hageja sellega ei nõustunud, hakkas kostja hagejat solvama ning ähvardama vägivallaga ja väljatõstmisega. Samuti nõudis kostja hagejalt korduvalt raha. Hageja leiab, et kostja on näidanud oma käitumisega üles jämedat tänamatust hageja vastu, mistõttu ta palus tuvastada, et pooltevahelised kinkelepingud on hagejapoolse lepingutest taganemisega lõppenud.
13.Maakohus tuvastas, et pooltel olid erimeelsused ja halvasti ütlemised erimeelsuste tõttu garaaži ja sauna ehitamisel, kuid leidis, et VÕS § 267 p-s 1 toodud eelduste olemasolu ei leidnud antud juhul tõendamist. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.
14.Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus hinnanud, miks kostja hagejale raha andis. Maakohus tuvastas, et kostja andis hagejale ehitustöödega seotud kulutuste katteks vähemalt 325 000 krooni. Hageja võttis maakohtu istungil omaks asjaolu, et kostja andis talle maja ehitamiseks raha 300 000 krooni ringis (t/lk 46), apellatsioonkaebuse kohaselt sai hageja kostjalt maja jaoks 332 000 krooni. Kumbki pool ei ole tuginenud väitele, et tegemist oli laenuga. Pooled avaldasid ringkonnakohtu istungil, et kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks oli asjaolu, et hagejal puudus raha

maja valmisehitamiseks, samuti puudus tema kinnistule juurdepääsutee ja ta soovis nende probleemide lahendamiseks kostja abi. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kostja andis hagejale maja valmisehitamiseks raha, tegi ka ise ehitustöid ning lahendas juurdepääsutee küsimuse. Sellega on kinkelepingu eesmärk täidetud.

15.Kahtlemata on kostja väljendusviis „panen vastu tatti“ (tunnistaja M. T ütlused – t/lk 49) ebaviisakas, kuid ainuüksi seda asjaolu ei saa lugeda kostja jämedaks tänamatuseks hageja suhtes, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks. Tunnistaja O. R ütluste kohaselt oli mõlema poole poolt ebasõbralikku käitumist (t/lk 48). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks nõudnud temalt raha või ähvardanud teda majast välja tõsta. Tunnistajate ütlustest seda ei järeldu. Kuna kinnistu ja sellel asuv elamu on poolte kaasomandis, ei oleks see ka usutav. Asjaolu, et kostja tegi hagejale ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks (pakkumus hagejale kinnistu poole mõttelise osa ostmiseks - t/lk 15) pärast seda, kui hageja oli vahetanud ukselukud ega lubanud kostjat enam majja, ei ole tõlgendatav raha nõudmisena.
16.Hageja kui kaasomaniku õiguste võimalikule rikkumisele hageja hagiavalduses ei tuginenud. Samuti ei olnud hagi aluseks VÕS § 267 p-s 3 nimetatud asjaolud, so nagu oleks kostja jätnud õigustamata täitmata kinkega seotud tingimuse – müümata kingiks saadud metsamaaga kinnistu, millega pettis hagejat ja omastas 10,7 ha metsamaad. Apellatsioonkaebuse sellekohastele väidetele ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt hinnangut ei anna.
17.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul hageja.

T. Kollom

I.Nõmm

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-19712/2Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.09.20262-26-15257/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja