Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

kaubamärgiomanikult ainuõiguse kaubamärgiga VALIDOL tähistatud kaupade maaletoomiseks ning selliste kaupade müümiseks, turustamiseks ja ladustamiseks müügi eesmärgil. Kostja Rafarm Grupp OÜ kasutab kaubamärgiga VALIDOL-LUGAL tähistatud farmatseutilise preparaadi turustamiseks Eesti Vabariigis. Hageja on korduvalt pöördunud Rafarm Grupp OÜ poole nõudega lõpetada kaubamärgi VALIDOL omaniku ja litsentsisaaja õiguste rikkumine Eesti Vabariigi territooriumil, kuid sellest hoolimata ei ole Rafarm Grupp OÜ seda teinud. Kaubamärki VALIDOLLUGAL Eestis registreeritud ei ole. Kostja poolt tähisega VALIDOL-LUGAL tähistatud kaupade laialdane turustamine Eestis on oluliselt vähendanud kaubamärgiga VALIDOL tähistatud meditsiiniliste preparaatide müümist, mis on tekitanud hagejale varalist kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja tugines kaubamärgiseaduse (KMS) § 14 lg 1 p-le 2, § 57 lg-tele 1 ja 3 ning palus kohtul kohustada Rafarm Grupp OÜ-d lõpetama kaubamärgi VALIDOL omaniku Joint-Stock Company „Farmak“ ainuõiguste rikkumine, lõpetades Eesti Vabariigi territooriumil tähisega VALIDOL-LUGAL tähistatud kaupade pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine müügi eesmärgil, antud tähisega tähistatud kaupade sisse- ja väljavedu, tähise ja reklaammaterjalide ja kaupade kasutamisjuhendile trükkimine ning välja mõista hageja saamata jäänud tulu kostja poolt tekitatud kahju näol. Rafarm Grupp OÜ vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja toob Eestisse kaupa, milline on tähistatud kaubamärgiga ΒΑЛИДОЛ-ЛУГАЛ, millel on eestikeelne kiri VALIDOOL-LUGAL. Pakendil eestikeelse nimetuse äratoomiseks kohustab kostjat toiduseaduse alusel kehtestatud toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe esitamise kord. Samuti on Validool endise Nõukogude Liidu riikide territooriumil ja seega ka eesti keeles üldkasutatav termin. Tootenimi ΒΑЛИДОЛ-ЛУГАЛ on registreeritud kaubamärgina klassis 5 registreerimisnumbri 46017 all päritoluriigis Ukrainas äriühingu „Luganskyi khimiko-farmatsvtychnyi zavod“ nimele, mille õiguskaitse kehtib kuni 21.04.2014. Samuti on ΒΑЛИДОЛ-ЛУГАЛ nõuetekohaselt registreeritud Ukraina ravimiametis nr Л.12.01704136 all sama tehase nimele ja registreering kehtis kuni 27.12.2006. Ravimi tootja on registreerinud kaubamärgi ΒΑЛИДОЛ-ЛУГАЛ kuju rahvusvaheliselt Madriidi kokkuleppe alusel reg nr 848 054 all, esitades rahvusvahelise taotluse märgi registreerimiseks mitmes riigis. Seega on tehasel olemas kõik õigused toota preparaati ja tähistada seda kaubamärgiga ΒΑЛИДОЛ-ЛУГАЛ. Kaubamärgid VALIDOL ja ΒΑЛИДОЛ-ЛУГАЛ+ kuju ei ole identsed või sarnased määral, mille puhul võiks lugeda tõenäoliseks nende äravahetamise tarbija poolt. Rafarm Grupp OÜ hagiavalduse asjaolud ja nõue Rafarm Grupp OÜ esitas hagi Vitopharma OÜ ja Joint-Stock Company „Farmak” vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks. Nimetatud hagi liitis kohus 12.10.2006 määrusega ühte menetlusse Vitofarma OÜ hagiga. Rafarm Grupp OÜ palus tunnistada tühiseks Joint-Stock Company „Farmak“ ainuõigus tähisele VALIDOL ja lugeda kaubamärgi registreeringud nr 40926 ja nr 41636 õigustühiseks algusest peale. Hageja on vaidlustanud kaubamärgiomaniku ainuõiguse, kuna leidis, et kaubamärgi VALIDOL registreerimise otsus oli Patendiameti poolt vastu võetud ekslikult. Vaidlusalune kaubamärk VALIDOL on sellisel kujul üksnes kauba liiki ja omadusi näitav tähis (KMS § 9 lg 1 p 3) ning antud tähis on laialdaselt kasutatud erinevate tootjate poolt samaliigiliste toodete kirjeldamisel, mistõttu on see muutunud tavapäraseks tähiseks keelekasutuses ja heauskses äripraktikas (KMS § 9 lg 1 p 4). Eelnimetatu põhjal on kaubamärgi VALIDOL registreering vastuolus KMS § 9 lg 1 p-idega 3 ja 4 ning sellega piiratakse Rafarm Grupp OÜ õigusi ja vabadusi kasutada tuntud toimeaine nimetust validool preparaadi pakendil, sellega markeeritud kaupade müümisel, turustamisel ja ladustamisel Eestis ning nende kaupade sissetoomisel Eestisse.

Joint-Stock Company „Farmak” vastuväited ning vastuhagi põhjendus Joint-Stock Company „Farmak“ hagi ei tunnistanud. Patendiamet on kontrollinud ekspertiisi käigus kõiki absoluutseid ja suhtelisi õiguskaitset välistavaid asjaolusid kaubamärgi VALIDOL registreeringu andmisel, kuivõrd ekspertiisi käigus ei ilmnenud ühtegi KMS § 9 lg-s 1 ja §-s 10 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu. Samuti ei ole Rafarm Grupp OÜ vaidlustanud Joint-Stock Compani „Farmak“ õigust kaubamärgi registreeringutele nr 40926 ja nr 41636, mis tähendab aktsepteerimist tähise VALIDOL, kui eristusvõimelise kaubamärgi registreerimist Joint-Stock Company „Farmak“ nimele klassis 5 toodud kaupade tähistamiseks. Kaubamärk VALIDOL on registrisse kantud kaubamärgina ja asjaolu, et tähis VALIDOL on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas, ei ole tõendatud. Joint-Stock Company „Farmak“ esitas vastuhagi, milles palus KMS § 7 lg 1 alusel tunnistada üldtuntuks kaubamärk VALIDOL. Sõnaga „validol” seostatakse teatud komponentidest koosnevaid raviomadustega tooteid. Nimetatud ravimit on perioodil 1937 kuni 1993 tootnud ainult „Farmak” (ja tema õiguseellane M.V Lomanossovi nimeline Kiievi keemia-farmaatsiatehas). Hageja sai aktiivselt alustada oma õiguste kaitset pärast NSV Liidu lagunemist, sest eelnevalt oli NSV Liidus pädev eksportima ravimeid vaid Medeksport. Hageja on alates 1993.a registreerinud oma kaubamärki erinevates riikides. Hageja tootmine ja ravimi läbimüük Venemaal ja Eestis on olnud märkimisväärne, ravimit on Eestis pidevalt ja kauaaegselt tarvitatud. Hageja kaubamärk on üldtuntud ka teistes riikides. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas Rafarm Grupp OÜ hagi ning tunnistas tühiseks Join-Stock Company „Farmak“ ainuõiguse tähisele „VALIDOL“ ja luges kaubamärgi registreeringud õigustühiseks. Vitopharma OÜ ja Joint-Stock Company „Farmak“ nõuded jättis kohus rahuldamata. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et sõnaga „validool” tähistatakse teatud kindla toimega (veresooni laiendavat) ravimit, millel on kindel koostis. Kohtule esitatud sõnaraamatute ja erialakirjanduse väljavõtetest nähtub, et „validool” ja vene keeles „валидол” tähendab kindla koostisega rahustavat ja veresooni laiendavat ravimit. Samuti kinnitavad nii ravimiameti kui ka Eesti Apteekrite Liidu poolt koostatud dokumendid, et validooli sisaldavad ravimid/toidulisandid on kõik sarnase koostisega. Kohtule esitatud kvaliteedi passidest nähtub, et nimetuse „validool” või „validol” ja vene keeles „валидол” all toodavad erinevad Venemaa ja Ukraina äriühingud ravimeid, mis sisaldavad toimeainet „validool”. Kohtule esitatud tarbijauuringust nähtub, et ka Eesti tarbija tunnetab tähist „VALIDOL” ja „ΒΑЛИДОЛ-ЛУГАЛ” pigem toote omadusi kui tootjat märgistavana. KMS § 9 lg 1 p 3 sätestab, et kaubamärgina ei registreerita tähiseid, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. KMS § 9 lg 1 p 4 sätestab, et kaubamärgina ei registreerita tähiseid, mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas. Kohus asus seisukohale, et tähis „VALIDOL” ei täida kaubamärgi ülesannet, s.t selle abil ei ole võimalik eristada ühe tootja kaupa teise tootja kaubast. Tähise „VALIDOL” näol on tegemist vaid toote omadusi- toimeainet- kirjeldava tähisega ning seda kasutatakse tavakäibes teatud omadustega ravimi tähistamiseks. Kohus leidis, et Rafarm Grupp OÜ hagi kaubamärgi tühiseks tunnistamiseks on põhjendatud ja seega puudub Vitopharma OÜ-l ja Joint-Stock Company „Farmak“ ainuõigus, mida kaitsta ning seetõttu ei analüüsinud kohus Vitopharma OÜ ja Joint-Stock Company „Farmak“ väiteid nende ainuõiguse rikkumise, kahju tekkimise ja kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise osas.

Vitopharma OÜ ja Joint-Stock Company „Farmak”apellatsioonkaebuse põhjendus Apellandid paluvad Harju Maakohtu otsuse tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa sisult ebaõige ja ebaseadusliku otsuse. Joint-Stock Company „Farmak" poolt Harju Maakohtule esitatud hagis kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks ei teinud kohus menetlusse võtmise määrust, nagu nõuab TsMS § 372 lg 1, vaid luges selle 14.02.2007 toimunud istungil vastuhagiks. Ehkki Joint-Stock Company „Farmak“ oli saatnud hagi vahetult teistele menetlusosalistele teadmiseks, puudus kuni kohtuistungini nii temal kui teistel menetlusosalistel mistahes informatsioon selle kohta, kas nimetatud hagi on menetlusse võetud ja liidetud käesoleva tsiviilasjaga. Vitopharma OÜ kui menetlusosalise staatus selle hagi suhtes jäi määratlemata ning talle ei antud võimalust sellekohase taotluse esitamiseks. Vitopharma OÜ esindaja teatas kohtule 13.02.2007 õhtul e-kirjaga, et 07.02.2007 sai ta kätte Rafarm Grupp OÜ seisukohad hagile (3-l lehel), vastuse kostja 20.11.2006 seisukohtadele (10-l lehel) ja täiendavad tõendid (15 nimetust), ning soovis aega oma kirjaliku seisukoha esitamiseks. Täiendavat aega oma seiskoha kujundamiseks palus ka Joint-Stock Comapny „Farmak“ esindaja, kes sai dokumendid kohtust kätte alles 09.02.2007. Vitopharma OÜ esindaja palus korraldav istung 14.02.2007 pidada ilma tema osavõtuta, kuid asja sisulisest arutelust soovis kindlasti osa võtta. Sel päeval toimunud kohtuistungil jättis kohus rahuldamata Vitopharma OÜ ja Joint-Stock Company „Farmak" taotlused täiendava aja saamiseks Rafarm Grupp OÜ poolt esitatud sisuliste vastuväidetega tutvumiseks, tuginedes asjaolule, et kohus ei pea vajalikuks kirjalike seisukohtade saamist. Seega ei andnud kohus menetlusosalistele võimalust 14.02.2007 kohtuistungil ja määruseta menetlusse võetud uue hagi osas esitada seletusi, põhjendada oma seisukohti ja esitada omapoolseid väiteid teiste menetlusosaliste vastuväidetele. Harju Maakohus on sellega oluliselt rikkunud TsMS § 199 lg-t 1. Kohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Formaalselt ning vaid matemaatiliselt kokkuvõetuna võib öelda, et asjas on menetlusosalised esitanud sisulisi seisukohti kokku vähemalt 46-l leheküljel ja dokumentaalseid tõendeid kokku 87 nimetust. Kohus oli määranud ka ekspertiisi uuringu teostamiseks, selgitamaks tarbijaküsitluse abil kaubamärgi VALIDOL ja tähise VALIDOL-LUGAL vahel äravahetamiseni sarnasuse tõenäosust või selle puudumist. Kohtuotsuse kirjeldavas osas tuleb märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid. Käesolevaga vaidlustatavas kohtuotsuses on kohus nimetatud nõuet peaaegu täielikult eiranud, rikkudes sellega oluliselt TsMS § 442 lg-t 7. Kohus on oluliselt rikkunud ka TsMS § 442 lg-t 8, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab oma otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab oma otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kohus ei ole otsuses praktiliselt ühtegi tõendit analüüsinud, tehes vaid üldsõnalise viite sõnaraamatutele, erialakirjandusele ja kvaliteedi passidele. Ehkki viide on üldsõnalisena tehtud ka tarbijauuringule, ei ole sisuliselt nimetatud tõendit analüüsitud. Otsuse põhjendavas osas on kohtu tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused ja tõendid mahutatud kokku 21-le reale. On ilmne, et praktiliselt ei ole kohus ühegi sõnaga põhjendanud, miks ta apellantide seisukohtadega ei nõustu ja esitatud tõendeid ei arvesta. Seetõttu ei ole apellantidel ka võimalik esitada otsusele sisulisi vastuväiteid. Apellandid leiavad, tuginedes Pariisi konventsioonile ja kaubamärgiseadusele, et maakohus oleks esmalt pidanud võtma seisukoha kaubamärgiomaniku nõudes kaubamärkide Eesti Vabariigis üldtuntuks tunnistamiseks. Pariisi konventsiooni art 6 bis lg-ga 1 nähakse ette spetsiifiline kaitse kaubamärgile, mille tunnistab üldtuntuks liikmesriigi pädev organ, kus kaubamärk registreeriti või kus seda kasutatakse. Tööstusomandi Pariisi konventsiooni põhimõtteid tuleb Eesti õigusruumis kohaldada arvates Eesti Vabariigi taasühinemisest konventsiooniga 24.08.1994. KMS § 7 lg 1

kohaselt tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel kohus, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi menetlusega. Kui kohus oleks asunud seisukohale, et kaubamärk VALIDOL on Eesti Vabariigis üldtuntud kaubamärk, oleks see olnud aluseks Vitopharma OÜ hagi rahuldamisele, eeldusel, et oleks tuvastatud kaubamärgi ja tähise VALIDOL-LUGAL äravahetamiseni sarnasuse tõenäosus. See oleks välistanud Rafarm Grupp OÜ hagi rahuldamise. Rafarm Grupp OÜ vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt on eelmenetluse esmaseks ülesandeks poolte seisukohtade väljaselgitamine, seda nii hageja nõuete kui nende nõuete suhtes vastaspoole seisukoha osas. Antud juhul on kohus oluliselt rikkunud eelnimetatud sätet ega võimaldanud menetlusosalistel oma õigusi seadusele vastavalt teostada. Kohus ei ole Joint-Stock Company „Farmak“ hagiavaldust kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks nõuetekohaselt menetlusse võtnud ega teavitanud sellest menetlusosalisi (TsMS § 393 lg 1). 14.02.2007 kohtuistungi protokollist nähtuvalt käsitas kohus nimetatud hagiavaldust vastuhagina ja otsustas selle läbi vaadata samal istungil. Kuna sellele hagiavaldusele esitas Rafarm Grupp OÜ 08.02.2007 kirjaliku vastuse koos vastusega Vitopharma OÜ 20.11.2006 seisukohtade kohta ning lisas vastuväidete tõendamiseks rea tõendeid, taotles Joint-Stock Company „Farmak“ esindaja istungi edasilükkamist: vastaspoole dokumentidega tutvumiseks ja oma seisukoha kirjalikuks väljendamiseks jäänud aeg oli ebapiisav. Kohus seda taotlust ei rahuldanud, sest ei pidanud kirjaliku seisukoha esitamist vajalikuks. Kohus ei rahuldanud ka Vitopharma OÜ esindaja e-kirja teel esitatud taotlust pidada eelistung tema osavõtuta (seoses tõsiste ootamatute perekondlike sündmustega) koos sooviga saada täiendavat aega materjali analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks. Kohus vaatas samal istungil asja sisuliselt läbi. Kolleegium, arvestades eelnimetatud asjaolusid, ei pea õigeks asja sisulist arutamist 14.02.2007 kohtuistungil. Kuigi seadus ei pane kohtule kohustust nõuda hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust, tuleneb TsMS §-st 396, et kohus seda teeb, andes selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides. Kuna antud juhul esitati kirjalikud vastused koos lisadega 68-l lehel, oleks kirjaliku seisukoha esitamine nende dokumentide suhtes vaieldamatult otstarbekas. Veelgi enam, kui kohus ei pidanudki seda vajakuks, oli menetlusosalisel seadusest tulenev õigus mõistlikule ajale vastaspoole esitatud materjaliga tutvumiseks. Analoogiliselt hagile vastamise tähtajaga oleks aega pidanud olema vähemalt 14 päeva (TsMS § 394 lg 5), materjali mahukust silmas pidades ilmselt enamgi. Kohtupidamise eemärgiks ei ole vaid asja kiire läbivaatamine. Eeltoodud menetlusõiguslikud rikkumised viisid selleni, et kohus ei hinnanud Joint-Stock Company „FARMAK“ väiteid kaubamärgi üldtuntuse kohta, vaid leidis, et esmalt tuleb lahendada Rafarm Grupp OÜ hagi kaubamärgi omaniku õiguste tühiseks tunnistamiseks. Kohus, tuginedes KMS § 9 lg 1 p-dele 3 ja 4, leidis, et tähis VALIDOL ei täida kaubamärgi ülesannet, kuna tegemist on vaid toote omadusi ja toimeainet kirjeldava tähisega, mida kasutatakse tavakäibes teatud omadustega ravimi tähistamiseks, ning jättis sellest tulenevalt ülejäänud nõuded rahuldamata. Maakohus ei arvestanud KMS § 9 lg-t 2, mille kohaselt ei kohaldata eelnimetatud punktides sätestatut (õiguskaitset välistavaid asjaolusid) eristusvõime omandanud ja üldtuntud kaubamärgi puhul. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda arvestada ning analüüsida ja hinnata kohtule esitatud tõendeid.

Maakohus rahuldas Rafarm Grupp OÜ hagi kaubamärgi tühiseks tunnistamiseks, sest asus seisukohale, et tähis „VALIDOL“ ei täida kaubamärgi ülesannet: selle abil ei ole võimalik eristada ühe tootja kaupa teise tootja kaubast. Kohtu põhjendusel on nimetatud tähise näol tegemist vaid toote omadusi ja toimeainet kirjeldava tähisega ning seda kasutatakse tavakäibes teatud omadustega ravimi tähistamiseks. Kohus tugines oma järelduse tegemisel sõnaraamatute ja erialakirjanduse andmetele ning Ravimiameti ja Eesti Apteekrite Liidu seisukohale, samuti vastavale tarbijauuringule, millest nähtuvalt tunneb Eesti tarbija tähiseid VALIDOL ja VALIDOL-LUGAL pigem toote omadusi kui tootjat märgistavana. Seejuures jättis kohus igasuguse tähelepanuta ja hinnanguta Vitofarma OÜ ja Joint-Stock Company „Farmak“ menetlusdokumentides sisalduvad väited ja lisatud tõendid kaubamärkide VALIDOL registreeringute õiguspärasuse kohta. Nii jättis kohus tähelepanuta väite selle kohta, et kaubamärgi VALIDOL puhul on tegemist Joint-Stock Company „Farmak“ õiguseellase M.V.Lomonossovi nimelise Kiievi keemia-farmaatsiatehase poolt välja töötatud ja aastaid kasutusel olnud ravimiga ning et pärast ravimi tööstusliku saamismeetodi väljatöötamist tootis seda ravimit endises NSV Liidus ajavahemikus 1937-1993 ainult kõnealune tehas ning et just see tehas viis ravimi 1937.a turule nimetuse VALIDOL all ning et sellekohaseid kaubamärke on aktiivselt ja katkematult kasutatud seni ajani. Siinjuures jättis kohus hinnanguta tõendid selle kohta, et vaidlusalune kaubamärk on päritoluriigis ja paljudes välisriikides registreeritud (läbides vastavad ekspertiisid), samuti seisukoha, et kaubamärgi funktsiooni täidavad ka mitmed teised teatmeteostes lihtsustatud viisil käsitletud ravimite nimetused (ANALGIN, ASPIRIN). Maakohus ei ole sisulist hinnangut andnud enamusele esitatud tõenditest, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik käesolevat vaidlust lõplikult lahendada. Apellantide sellekohane seisukoht on õige. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus tuvastanud ega hinnanud pole. Juba üksnes sel põhjusel tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

M. Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.