lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-142767/9

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-142767/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1378
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tellimus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2026-06-22
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-07-06
Arve nr 80032156
Tallinna Ringkonnakohus · Sissetulev kiri · 2013-03-11
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-22
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-09
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2023-02-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 442 lg 10Otsuse sisuTsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamineVÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS ÜHISTEENUSED11052490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Kohtuotsuse avalikult 8. aprill 2025 Tartu teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-24-142767

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED

väljamõistmiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

hagi

J.G

vastu

võlgnevuse

nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja: J.G (isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata väljamõistmiseks.

AS

ÜHISTEENUSED

hagi

J.G

vastu

võlgnevuse

2.Jätta kõik menetluskulud hageja AS ÜHISTEENUSED kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.AS Ühisteenused (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi J.G viivise väljamõistmiseks.

(kostja) vastu leppetrahvi ja

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 01.09.2020 oma sõiduauto registreerimisnumbriga xxxxx AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas eraparklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja koostas kostjale leppetrahvi nõude nr 0190012642 suurusega 40 eurot. Leppetrahv paigutati auto esiklaasile kojamehe vahele, seega on kostja poolt kätte saadud. 05.05.2022 on kostja leppetrahvi katteks tasunud 20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata jäänud põhivõlg 20 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras 11,19 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 01.02.2025 kuni põhinõude (20 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista ka leppetrahvi sissenõudekulud 30 eurot. Hageja on saatnud kostjale kolm teatist (01.04.2022 võlateatise maksumusega 15 eurot; 09.04.2022 võlateatise maksumusega 5 eurot; 26.04.2022 võlateatise maksumusega 5 eurot) ning kandnud muid makseviivitusega tekkinud kulusid maksumusega 5 eurot.

2.Hageja leiab, et kostja sõiduk oli pargitud peatumise ja parkimise keelumärgi mõjupiirkonda, kus parkimine on keelatud. Parkimistingimuste punkti 2 kohaselt tohib parkida ja liigelda ainult vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus, liiklusmärgid) ja/või parklaoperaatori juhistele. Keelatud on peatuda või parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Hageja ei nõustu kostja väitega, et nõue on aegunud.
3.Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja selgitas, et ta ei kasutanud autot rikkumise toimumise ajal ning ei olnud teadlik trahvi määramisest. Kostja leiab, et kohas, kuhu auto pargitud oli, ei ole näha, et seal ei tohi autot parkida. Esitatud piltidelt pole näha, et trahv tehti, sest puudub trahvikviitung. Hageja ei ole kostjat trahvist informeerinud mõistliku aja jooksul. Kostja leiab, et rikkumine on toimunud 2020. aastal ehk rohkem kui kolm aastat tagasi, mistõttu on parkimistrahv aegunud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxxx omanik/vastutav kasutaja. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Kostja on väitnud, et ta ei kasutanud autot rikkumise toimumise ajal. Üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkla haldaja, autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto vastutava kasutaja kontrolli all ja teisel poolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada (RKTKo 3-2-1-82-16 p 24). Seetõttu tuleb tõendamiskoormis hea usu põhimõttest

tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt RKTKo 3-2-1-68-16 p 31). Kostja ei ole tõendanud, et autot kasutas keegi teine rikkumise toimumise ajal.

6.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjat leppetrahvinõuetest õigeaegselt teavitanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole teda trahvist mõistliku aja jooksul teavitanud ning piltidelt pole näha, et trahvi oleks tehtud. Hageja väidab, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki klaasipuhastaja vahele.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja õigus leppetrahvi nõuda tuleneb parkimistingimuste punktist 6, mille kohaselt lepingu rikkumisel kohustub sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi kuni 57 eurot.
8.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduv mõiste mõistlik aeg tähistab määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt RKTKo 3-2-1-28-08 p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt RKTKo 3-2-1-142-11 p 16; RKTKo 2-16-18005 p 13). Riigikohus on 05.06.2019 tsiviilasja nr 2-17-117146 otsuse punktis 12 leidnud, et: „selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohus on seisukohal, et hageja poolt väidetavalt kasutatud viis on küll Riigikohtu otsuse valguses mõistlik, kuid oluline on tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavalduse ka edastanud s.o paigaldanud leppetrahvinõude kostja sõiduki esiklaasile klaasipuhastaja vahele. Kohus leiab, et seda hageja tõendanud ei ole. Hageja on kohtule esitanud pildid sõiduautost ning eraldi pildi leppetrahvist, kuid on tõendamata jätnud selle, et vaidlusalune leppetrahv pandi kostja sõiduki kojamehe vahele. Sellele on viidanud kostja oma vastuväites, kuid hageja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja ei valinud leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistlikku viisi ning hageja pole teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul, mistõttu tuleb jätta hageja leppetrahvinõue kostja vastu rahuldamata.

Kuivõrd hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi, siis on alusetud ka hageja viiviste ja võla sissenõudekulude nõuded.

10.Kohus selgitab täiendavalt, et hageja hagiavalduses toodud viide, et kostja on tunnustanud nõuet sellega, et on tasunud hagejale 20 eurot ei ole samuti tõendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks teinud hagejale ülekande, milles oleks viidatud vaidlusalusele leppetrahvile.
11.Võttes arvesse eeltoodut jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja