Võlaõigus › Muud

2-07-12124

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.11.2004. a käenduseta väikelaenulepingu nr 04-564652-VL, mille alusel hageja andis kostjale laenu 20 000 krooni intressiga 18% aastas, tagastamise lõpptähtpäevaga 06.12.2008. a. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingust tulenevaid kohustusi ega pidanud kinni maksegraafikust, mistõttu hageja saatis kostjale 12.07.2006. a lepingu ülesütlemise teate. Seisuga 27.02.2007 on väikelaenulepingust tulenev võlgnevus kokku 19514,37 krooni, millest on laenuvõlgnevus 16005,49 krooni, intressivõlgnevus 2203,23 krooni, leppetrahv 300 krooni, viivis põhivõlalt 987,81 krooni ja viivis leppetrahvilt 17,84 krooni. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt kokku 19 514,37 krooni väljamõistmist. Peale selle nõuab hageja kostjalt alates 27.02.2007. a viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukoht Kostjale on hagiavaldus koos lisadega allkirja vastu kätte antud 21.06.2007 (tl 15) ja kohus on kohustanud teda kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest (tl 7). Kostja ei ole kohtule saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl 12).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja (hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest), ei ole tähtaegselt vastanud (19.07.2007. a) ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2 (3)

2-07-12124

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ega tasunud kokkulepitud summasid kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest; lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostja poolt kohustuste rikkumist ja hageja nõuet 19 514,37 krooni ulatuses, sellest laenuvõlgnevus 16005,49 krooni, intressivõlgnevus 2203,23 krooni, leppetrahv 300 krooni, seisuga 27.02.2007 viivis põhivõlalt 987,81 krooni ja viivis leppetrahvilt 17,84 krooni. Käesoleval hetkel on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määraks 11 (7 + 4) % aastas. TsMS § 173 lg 1 ja 3 sätestavad muu hulgas, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Lembit Käis Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.