Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht
04. juuli 2007, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-22953
Tsiviilasi
L.P hagi V.P vastu pooltevahelise kokkuleppe täitmiseks kohustamiseks
Esimese astme lahend
Harju Maakohtu 18.06.2007 menetlusabi andmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.P määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L.P (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Heikki Ojamaa Kostja V. P (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x)
määrus
riigipoolse
L.P esitas hagi V.P vastu 22.07.2004 poolte vahel sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. Hageja palus kohustada kostjat ostma talle võrdväärne korter, mille hageja võõrandas 22.07.2004 vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele. Juhul, kui kostja kokkulepet ei täida, soovib hageja kostjalt 450 000 krooni väljamõistmist. Teise nõudena on hageja palunud kostjalt välja mõista 192 354, 20 krooni. Hageja esitas ka taotluse hagi tagamiseks paludes seada käsutamise keelumärge registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandile hageja kasuks. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetlusabi saamiseks, paludes ta vabastada täielikult kautsjoni ja riigilõivu tasumisest. Taotluse kohaselt on hageja mittetöötav pensionär. Hagejal on poeg, kes ongi käesolevas menetluses kostjaks. Hageja igakuine sissetulek moodustub pensionist 2845 krooni. Hagejal on arvelduskonto Hansapangas, kus sääste ei ole. Hageja ei saa muud tulu ning talle ei kuulu kinnistuid ega muud registrisse kantavat vara ega väärtpabereid. Hageja väljaminekud moodustavad 2470 krooni kuus.
Kohus rahuldas menetlusabi taotluse osaliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1 alusel ja vabastas L.P täielikult kautsjoni tasumisest ning riigilõivu tasumisest 192 354, 20 krooni väljamõistmise nõudes. Kohus jättis riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata korteri omandamise või samaväärse rahasumma väljamõistmise nõudelt. Kohus, tuginedes TsMS § 181 lg 1 p-le 2, leidis, et ei ole võimalik kohustada kostjat omandama hagejale korterit ning seega ei saa eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
Määruskaebuses palub L.P maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest. Hageja on seisukohal, et kohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 181 ja jätnud arvestamata TsMS §-ga 182. TsMS § 181 lg 1 p-des 1-3 sätestatud tingimusi tuleb vaadelda koos ja ka koosmõjus §-ga 182, mis sätestab piirangud menetlusabi andmiseks füüsilisele isikule. Hageja poolt on esitatud ühe sisulise vaidluse raames mitu nõuet, millest ühe puhul on kohus jõudnud järeldusele, et on alust anda menetlusabi. Seega asus kohus asja menetlema ja tuvastas, et on täidetud TsMS § 181 1g l p 2 ja 3 tingimused. Seega ei toimu kohtu alusetut koormamist, kuna üks nõuetest on sisuliselt menetlusse võetud. Kõik hageja poolt esitatud nõuded tulenevad ühest õigusvaidlusest. Hageja leiab, et esitatud hagi on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja ka faktiliselt põhistatud. Kohus ei ole arvestanud TsMS § 181 lg-s 2 sisalduva nõudega, et menetluse osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust hagejale. Esitatud hagist nähtub, et hagejale on vaidluse lahendamine äärmiselt oluline, kuna sellest sõltub tema elukoht. Hagejal ei ole raha uue elamispinna hankimiseks ega üürimiseks ega ka võimalust kolida mõne sugulase juurde. Isiku elukohaga seotud vaidluse tuleb igal juhul vaadelda kui olulisi, kuna sellega võidakse rikkuda ka isiku põhiõigusi. Hageja on seisukohal, et TsMS § 181 lg 2 ei anna alust lahendada hagi põhjendatuse küsimusi sellises mahus ja põhjalikkusega, nagu seda saab teha kohtuotsuses. Kohus, lugedes põhjendatuks menetlusabi andmise ühes nõudes, on andnud oma otsustuse selles, et pooltevahelisest õigussuhtest tulenev vaidlus ei ole alusetu. Vastava õigussuhte olemasolu ja üksikasju saab aga lahendada vaid asja sisulise arutamise kaudu ja kohtuotsusega. Tulenevalt TsMS §-st 463 kohtumäärusega lahendab kohus vaid menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seega ei saa lahendada vaidluse sisulisi küsimusi sellise põhjalikkusega, nagu seda on tehtud määrusega. Hageja palub arvestada ka sellega, et ta on eakas haige inimene, kelle materiaalne olukord on siiani väga raske.
Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt ja rahuldada täielikult L.P taotlus menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel. Maakohus leidis ekslikult 18.06.2007 määruses, et hagiavalduses esitas hageja kaks eraldiseisvat nõuet. Hagiavaldusest nähtub, et tegemist on alternatiivsete nõuetega ning tulenevalt TsMS § 134 lg 1 teisest lausest, kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Seega pidi hageja riigilõivu maksma vaid ühe nõude pealt. Maakohus on selles osas seisukoha võtnud ning rahuldanud osaliselt L.P taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastanud ta riigilõivu tasumisest. Samas kohustas maakohus hagejat tasuma riigilõivu 21 250 krooni, mis vastab riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt hagihinnale 450 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus. 2(3)
Kohtule on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et hagejal puuduvad tulud, mis võimaldaksid tal nõutavat riigilõivu riigituludesse tasuda. Menetlusabi taotluse vormikohase andmestiku järgi on L.P tuluks pension 2845 krooni kuus ning kogu tema sissetulek kulub igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks. Kohus asub seisukohale, et L.P on TsMS § 181 lg 1 p 1 alusel õigustatud saama menetlusabi, kuna oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ta menetluskulusid ettenähtud ulatuses tasuda. TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel tuleb L.P vabastada riigilõivu tasumisest täielikult.
Gaida Kivinurm kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.