Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

11.01.2017 menetlusdokumendis märkis kostja, et saamata jäänud tulu moodustab 4328,25 eurot ja veoauto rendikulu 1175 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

ajal oli hagejal kostja vastu töölepingust tulenev nõue, siis tekkis kostja õigus oma nõuet tasaarvestada enne nõude aegumist ning VÕS § 200 lg 2 järgi on kostjal õigus kohtumenetluses oma nõue hageja nõudega tasaarvestada. Kohus leidis aga, et kostja tasaarvestav nõue (kahju hüvitamise nõue) hageja vastu tuleb jätta tunnustamata. Kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahju. TLS § 74 lg 1 ja VÕS § 104 lg 1; § 127 lg 4 järgi peab tööandja töötaja vastu kahju hüvitamise nõuet esitades tõendama lepingu rikkumist ning töötaja süüd tahtluse vormis. Hageja töötas pikamaa-autojuhina Skandinaavia liinidel. Hageja ütluste ja veolehtedega on tõendatud, et hageja töötas intensiivsemalt märtsi lõpus ja aprillis (22.03.–17.04.2015; 20.-24.04.2015; 26.–29.04.2015) ning seejärel võttis tööjärje üle vahepeal haige olnud töötaja. Seega kasutas veokit ja haagist mais–juunis teine töötaja. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit hageja poolt töölepinguliste kohustuste rikkumise kohta. Tööandja ei ole täitnud TLS § 28 lg 2 p-s 4 sätestatud kohustust tagada töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. Selle tõttu jääb paljasõnaliseks tööandja väide hageja töölt puudumise kohta ajal, mil hageja oli enda arvates kas puhkusel või kasutas vabu päevi. Colnord OÜ arved veoki rendi kohta 2015. a maikuus ei tõenda kahju tekkimist, kuna vastavalt hageja seletustele ja veolehtedele töötas sellel ajal teine töötaja, sest hageja oli töötanud terve aprillikuu. Freeco OY müügiarve puudutab perioodi 16.–30.04.2015 ehk aega, mil hageja töötas, mistõttu tõend ei ole asjakohane. Samuti ei tõenda kahju tekkimist kostja logistiku 10.01.2017 selgitus ega ka hageja e-kiri tööandjale (tl 148), kuna töösuhe jätkus ning hageja töötas edasi juuli algusest augusti lõpuni. Seega ei ole kostja tõendanud hageja töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist ega hageja süüd või rasket hooletust. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab isik muuhulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (3-2-1-26-14, p 14; 3-2-1-55-11, p 12). Kostja ei ole tõendanud oma võimaliku tulu suurust, kui hageja oleks oma töökohustusi piisava hoolsusega täitnud. Kostjal puudub kahju hüvitamise nõue töötaja vastu, mida töötaja nõudega tasaarvestada. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda, kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja sarnases ulatuses, mida hageja pakkus kostjale kohtumenetluses kompromissi sõlmimise eesmärgil. Kohtuistungil tegi hageja ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja maksab hagejale 2400 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

viibis ta puhkusel ega pidanudki tööl olema, jääb arusaamatuks, miks on hageja 19.06.2015 meilisõnumis rikkumise omaks võtnud. Kostja ei esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõuet kohtusse põhjusel, et kostja luges hagejale tasumata töötasu 857,68 eurot kaetuks hageja tekitatud kahju summaga, olles nõus ülejäänud kahju hüvitamise nõudest loobuma. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja kahju ei tõenda Colnord OÜ arved ega Freeco OY müügiarve. Tulu, mida kostja oleks kahe nädala jooksul teeninud, on võimalik tõendada lepingupartneriga (Freeco OY) sõlmitud lepingu ja varasemalt lepingu alusel osutatud transporditeenuste eest esitatud arvega. Eelnevaga on tõendatud, et hageja töölt puudumise tõttu jäi kostjal saamata tulu minimaalselt 4328,25 eurot. Kohus jättis kostja ja Freeco OY vahelise transporditeenuste osutamise lepingu menetlusõiguse norme rikkudes hindamata. Asudes seisukohale, et kostja kahju suurus ei ole tõendatud, ei ole kohus arvestanud VÕS § 127 lg-t 6, mille kohaselt juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kostja viitas nimetatud sättele ja asjakohasele Riigikohtu lahendile (3-2-1-97-07) kohtuistungil; 2) tuvastas kohus ebaõigesti hagejale tasumata jäänud netotöötasu suuruse ja mõistis ebaõigesti töötasult välja viivise. Hageja väitis, et talle on tasumata töötasu 26.04.–31.08.2015 eest. Kostja esitatud maksekorraldused tõendavad, et hagejale on viidatud perioodi osas tasumata 857,68 eurot. Hageja väide, et kostja esitatud maksekorralduste alusel on tasutud mingite muude tööde eest, on paljasõnaline. Samuti ei ole hagejal võimalik oma nõuet laiendada varasematele perioodidele, mida ei ole hagis esile toodud; 3) pidanuks kohus menetluskulud jaotama TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt arvestades rahuldatud nõude suurust. Tsiviilasja hinnaks oli 6344,40 eurot, kohus rahuldas hagi summas 2546,64 eurot, s.o ca 40% ulatuses.

puudus pooltel vastav kokkulepe. Kui vastaks tõele, et hageja pani 2015. a juunis toime niivõrd tõsise rikkumise, oleks tööandja teinud töötajale hoiatuse. Kostja ei ole tõendanud ka kahju tekkimise ja suuruse asjaolusid. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et 2015. a juunis telliti kostjalt transporditeenust ja veokit ei olnud võimalik kasutada. Kostja ei ole selgitanud, mille alusel ta nõuab kahju summas 7000 eurot. Kostja tõendid ja seisukohad on vastuolulised. U. Ansipi seletused puudutavad hageja töölt puudumist 2015. a juunis, kostja juhatuse liikme A. Ansipi seletuste järgi tekkis kahju 2015. a mais. Freeco OY müügiarvest ei nähtu, millise osa arve summast moodustab väidetav saamata jäänud tulu. VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb võimaliku saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutada arve summast transporditeenuse osutamise kulu. Kuna Freeco OY müügiarve ja transporditeenuste osutamise leping ei ole eesti keeles, tuleb need jätta tähelepanuta. Kohus ei saanud kahju suurust VÕS § 127 lg 6 alusel ise kindlaks teha. Kohus ei ole kostjal kahju tekkimist tuvastanud. Samuti ei ole kostja tuginenud väitele, et kahju suurust ei saa kindlaks teha. VÕS § 127 lg 6 eesmärk on kahjustatud isiku olukorra lihtsustamine juhtudel, mil kahju täpset suurust on raske tõendada (3-2-1-97-07, p 12). Antud juhul nõuab kostja saamata jäänud tulu hüvitamist, mida ei saa olla raske tõendada; 2) rahuldas maakohus põhjendatult hageja töötasu ja viivise nõude. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolusid, et tööandja ei pidanud tööaja ega töötasu arvestust ning et tööandja ülekannetest ei ole võimalik aru saada, millise perioodi eest on makse tehtud. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus tööandja enda töölepingu seadusest tuleneva kohustuse rikkumise abil muudab töötaja poolt hagi esitamise oluliseks raskemaks; 3) jättis maakohus põhjendatult menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Kostja keeldus kõikidest hageja kompromissipakkumistest (enne kohtumenetlust 2500 eurot, esimeses vastuses kostja hagivastusele 2600 eurot, istungil 2400 eurot). Kohus rahuldas otsuse tegemise seisuga hagi suuremas ulatuses (üle 2450 euro) kui oli hageja istungil tehtud kompromissipakkumine. Menetluskulude jaotamisel on põhjendatud arvestada, et kostja ignoreeris hageja püüdlusi lahendada asi kohtuväliselt; et kostja ei pidanud tööaja ja töötasu arvestust, rikkudes TLS § 28 lg 2 p-i 4 (sellest tekkisid pooltel põhjendamatud menetluskulud selleks, et selgitada töötasu ja -aja arvestust); et kostja põhjustas töötasu mittemaksmise ja ignoreerimisega hagejale majanduslikult äärmiselt keerulise olukorra.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(maksedokumente) seoses kahjunõudega vaid kogu perioodi kohta hagejale makstud summade kohta. Taotlust täiendavate tõendite esitamiseks ei nähtu ka apellatsioonkaebusest. Ainuüksi kostja töötaja kirjalikust seletusest selliste asjaolude tõendamiseks ei piisa. Kostja väide, et hageja lubas U. Ansipile kahju 50% ulatuses hüvitada, on paljasõnaline. Usutav on hageja seisukoht, et kui tema tegevuse tagajärjel oleks kostjale tegelikkuses kahju tekkinud, oleks kostja saanud koheselt tema vastu kahjunõude esitada ning mitte 27.07.2015 ja 17.08.2015 töötasu maksta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et Colnord OÜ arved ja Freeco OY müügiarve ei tõenda kahju tekkimist ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kostja tasaarvestusnõude ebausutavust kinnitab ka see, et kostja esitatud kalkulatsiooni (I kd, tl 149) kohaselt tekitas hageja kostjale kahju 2015. a mais, U. Ansipi kirjaliku seletuse kohaselt aga 2015. a juunis. Samuti ei ole kostja esitatud seisukohtadest võimalik aru saada, kui suur oli väidetava kahju tegelik suurus. Tasaarvestuse avalduses on kostja kinnitanud, et kahju suurus on 7000 eurot (I kd, tl 61), samas on kalkulatsiooni kohaselt kahju suuruseks 5375 eurot. Kuna kostja ei ole tõendanud tasaarvestava nõude olemasolu hageja vastu, siis ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud eeldused ning kostja ei saa väita, et hageja nõue tema vastu on tasaarvestuse tulemusel lõppenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.