Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

lahend.eeKohtud Valdkonnad Riigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kohtulahendid/2-16-130547/19

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-16-130547/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.07.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1447

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kinnistusraamatu andmetele juurdepääsu võimaldamine

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2025-01-16

Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-25

Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-07-07

Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-08-16

Sissetulev kiri

Maakohtud · Sissetulev kiri · 2026-04-23

Väljaminev kiri

Maakohtud · Väljaminev kiri · 2026-04-29

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis LS § 169 lg 1, 4 TsMS § 405 lg 1Lihtmenetlus TsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine LKindlS § 48 lg 2 TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul TsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-16-130547/15Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja19.06.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-18-2361/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.06.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

PLACET GROUP OÜ11198910(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-130547

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi JŠ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.06.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JŠ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

827,45 eurot

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja (vastustaja): If P&C Insurance AS (registrikood 11198910, Fr. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Hiie Kostja (apellant): JŠ (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX), lepinguline esindaja Vladimir Šemanski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda JŠ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus koos lisadega selle esitajale.

2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

TsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg

TsÜS § 150 lg 1Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

4.

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

kestel

ka

Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.If P&C Insurance AS esitas 28.12.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse JŠ vastu 921,39 euro saamiseks. Kohtu koostatud makseettepanekule esitas võlgnik 19.01.2017 vastuväite ning Pärnu Maakohtu 06.02.2017 määrusega anti nõude menetlus üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.If P&C Insurance AS (hageja) esitas 08.03.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse JŠ (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks.

3.Hagiavalduse kohaselt toimus 02.10.2013 Tallinnas, Suur-Sõjamäe tn 4 juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada pargitud sõiduk Kia Sportage. Kahju põhjustas kostja sõidukiga Citroën Xantia. Kostja ei hoidnud tagurdades ohutut külgvahet ning riivas seisvat sõidukit Kia Sportage. Kostja lahkus sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Kostjat karistati Harju Maakohtu 17.06.2014 otsusega väärteoasjas 4-14-4514 liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 alusel. Viking Motors AS esitas 18.10.2013 hagejale kui kindlustusandjale arve sõiduki Kia Sportage remondi eest summas 634,87 eurot, mille hageja tasus. Hageja esitas kostja vastu kindlustusandjana tagasinõude õnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 7 alusel, sest kostja lahkus õigusakte rikkudes liiklusõnnetuse toimumise kohalt.

4.Hagiavalduse ja selle 20.03.2017 täienduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 686 eurot (sh 634,87 eurot kannatanule tasutud kahju hüvitis ja 51,13 eurot kahju käsitluskulud), sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 08.08.2014 08.03.2017 eest 141,29 eurot ja alates 09.03.2017 viivise tasumata põhinõudelt 686 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

5.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tema nõue on aegunud. Kostja vastuväited hagile

6.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostjat ei ole süüdi mõistetud liiklusõnnetuse kohalt lahkumise eest, vaid üksnes selle põhjustamise ja politseile teatamata jätmise eest. Jõustunud kohtulahendiga ei ole tuvastatud, et kostja lahkus õnnetuse toimumise kohalt. Hagi rahuldamiseks peaks olema tõendatud, et kostja on toime pannud süülise väärteo. Politseile teatamata jätmine ja sündmuskohalt lahkumine on täiesti erinevad teod. Tunnistaja ütlused tõendavad, et kostja ei lahkunud sündmuskohalt ega varjanud end, vaid püüdis ebaõnnestunult leida kannatanud sõiduki juhti. Liiklusseadus ei näe ette, et juht peaks pärast õnnetust jääma sõidukisse või olema sellest vaid määratud kaugusel. Hageja nõue on aegunud. Hageja tagasinõude õigus tekkis 2013. aasta oktoobrist, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule alles 28.12.2016. Esimese astme kohtu lahend

7.Harju Maakohtu 19.06.2017 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 634,87 eurot, 25.05.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 141,79 eurot ja edasiulatuv viivis alates 26.05.2017 põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse mitte arvestada tõendina Politsei- ja Piirivalveameti 16.07.2014 vastust päringule ning teavitada tõendi võltsitusest prokuratuuri. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 530 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8.Hageja nõue ei ole aegunud. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKindlS ei sätestanud erinorme kindlustusandja tagasinõude aegumisele. Kuivõrd tegemist oli seadusest tuleneva nõudeõigusega, kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 149. Hageja sai kostjast kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada 16.07.2014 ning hagejale läks nõudeõigus üle 18.07.2014. Hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole 28.12.2016, mil kolm aastat alates kahju hüvitama kohustatud isikust teadasaamisest ja nõudeõiguse üleminekust ei olnud veel möödunud. Seega ei ole hageja nõue aegunud isegi siis, kui kuuluks kohaldamisele TsÜS § 150 lg 1.

9.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et kui teda ei ole jõustunud kohtuotsusega väärteokorras süüdi mõistetud õnnetuskohalt lahkumise eest, ei saa hagi rahuldada. Tagasinõude esitamiseks oli piisav see, kui õnnetuse toime pannud juht faktiliselt õnnetuse toimumise kohast lahkus, rikkudes kehtivaid õigusakte. Õnnetuse toimumise ajal kehtinud LS § 169 lg 1 p-st 1, § 169 lg-test 4-6 tuleneb, et pärast õnnetuse toimumist pidi kostja jätma oma sõiduki seisma ega oleks tohtinud seda liigutada või parkida teise kohta või lahkuda sündmuskohalt viisil, kus ta ei ole ära oodanud kannatanut ning koostanud ja fikseerinud koos temaga LS § 169 lg-s 4 toodud andmed. Ka tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja lahkus õnnetuse toimumise kohast ja viis sealt ära oma sõiduki.

10.Kostja esitas menetluse käigus taotluse jätta arvestamata tõendina Politsei- ja Piirivalveameti 16.07.2014 vastuse päringule ning teavitada prokuratuuri tõendi võltsitusest. Kohus selgitas kostjale 17.05.2017 vajadust põhistada tõendi võltsituse väiteid. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendi võltsituse väiteid sisuliselt põhistanud. Kostja väited on jäänud paljasõnalisteks ega ole sisuliselt asjakohased. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

11.03.07.2017 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, mille jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud õnnetuse ajal kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p-i 7. Hagi rahuldamiseks peaks olema tõendatud, et kostja on toime pannud süülise väärteo. Jõustunud kohtulahendiga ei ole tuvastatud, et kostja lahkus õnnetuse toimumise kohalt. Politseile teatamata jätmine ja sündmuskohalt lahkumine on täiesti erinevad teod. Tunnistaja ütlused tõendavad, et kostja ei lahkunud sündmuskohalt ega varjanud end, vaid püüdis ebaõnnestunult leida kannatanud sõiduki juhti. Liiklusseadus ei näe ette, et juht peaks pärast õnnetust jääma sõidukisse või olema sellest vaid määratud kaugusel. Samuti on hageja nõue aegunud.

12.Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Politsei- ja Piirivalveameti 16.07.2014 vastus päringule on võltsitud tõend. Usaldusväärne tõend ei ole ka 10.07.2014 väljatrükk liikluskahju juhtumist (tl 28). Ringkonnakohtu põhjendused

13.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis

põhivõlgnevuse 686 euro ja viivise 141,29 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

14.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.

15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

16.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).

17.Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

18.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja