Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13. juuni 2007.a. kell 10.00 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-06-36245
Tsiviilasi
AS EMT hagi J. K. vastu võla ja viiviste, summas 2860,18 krooni nõudes Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge tn.16, 19095 Tallinn Esindaja: Helena Purga, postiaadress Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, 10151 Tallinn Kostja: J. K. , isikukood, elukoht
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
1.Välja mõista J. K. AS EMT kasuks 2860 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni 18 senti võla ja viivise katteks. 2.Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3.Jätta AS EMT menetluskulud J. K. kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust poolte vahel 13.09.2001.a. sõlmitud liitumislepingu alusel. Lepingu järgi kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele arvetel näidatud maksetähtajaks tasuma. Nimetatud lepingust tulenevalt esitas hageja kostjale tasumiseks kolm arvet, kokku summas 1459 krooni. Hagi esitamise ajaks oli kostja poolt arvete alusel tasumata 1430,59 krooni. Hageja on kostjale saadetud võlanõudes kostjat tasumata arvetest teavitanud ning andnud tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja on arvestanud alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamiseni 17.11.2006 viivist 3667,90 krooni, võttes aluseks viivise määra 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Viivise määr tuleneb EMT teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 8.10, mis oli hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes nõuab hageja viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 1429,59 krooni. Ülaltoodu alusel ja toetudes VÕS §-dele 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 punktidele 1 ja 6 ning 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt võla ja viivise, kokku summas 2860,18 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.1-2). Kostja on vastuses hagile (tl.26) hagi õigeks võtnud ning nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses kokkuleppega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus on nõudnud hagejalt kirjalikku seisukohta kostja vastuse suhtes. (tl.27). 16.mail 2007.a. on hageja esindaja kohtule teatanud (tl.29), et hageja esindaja on 09.01.2007 saatnud kostjale kirja kompromissiettepanekuga, kuid kostja pole hageja esindajaga ühendust võtnud. Kohus leiab, et hagi on võimalik TsMS §-de 403 lg 1 ja 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses (tl.24) hagi õigeks võtnud ning avaldanud nõusolekut asja kirjalikuks menetlemiseks. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega hagiavalduses (tl.5). Kohus on kostjale selgitanud lg 3 sätestatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi (tl.2). Vastavalt lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.
2 (3)
TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastavalt "Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse" §-le 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRS–st ei tulene teisiti. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, enne käesoleva seaduse (VÕSRS) jõustumist kehtinud seadust. Kuna liitumisleping poolte vahel on sõlmitud enne 1. juulit 2002. a, võlg on tekkinud enne 1.juulit 2002.a., siis kuuluvad kohaldamisele Tsiviilkoodeksi (TsK) vastavaid sätteid. TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumendid (tl. 8-18). Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuse eest 1430,59 krooni. 17.11.2006.a. seisuga arvestatud viivisest taotleb hageja 1429,59 krooni väljamõistmist. Seega kokku taotleb hageja kostjalt 2860,18 krooni väljamõistmist. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.