Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Määrus saata tähitult Z T ́le ja teadmiseks Rahandusministeeriumile.

Asjaolud Z T esitas 26.04.2007 hagiavalduse A T vastu kinnisvararegistris kande muutmise ja korterikulude väljamõistmise nõudes. 30.04.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks. TsMS § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. Seega kinnisvararegistris kande muutmise nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on nimetanud menetlusabi taotluses hagihinnaks 3047,20 krooni TsMS § 134 kui on hagiavalduses kaks eraldi nõuet, liidetakse kokku ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on eeltoodust tulenevalt hagihinnaks 4047,20 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 4047,20 krooni tasumisele riigilõiv summas 1250 krooni. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Hageja poolt esitatud menetlusabi taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et hageja on pensionär, tema igakuine sissetulek on vanaduspension 3301 krooni kuus. Hagejale kuulub korter pindalaga 48,1 m2 , aadressil xxxx, väärtusega 600 000 krooni ning elamumaa aadressil xxxx, väärtusega 150 000 krooni. Taotleja vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 800 krooni, toidule 1500 krooni, transpordile 540 krooni, tervishoiule 300 krooni, sidekulud 150 krooni. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni vabastamisest. Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse poolt väljastatud andmete, vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite

register) andmetega, leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda Z T ́le riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks TsMS § 181 alusel vabastades taotleja osaliselt riigilõivu tasumisest. Kohus asub seisukohale, et kuigi menetlusabi andmise tingimused on täidetud, ei ole põhjendatud hagejale menetlusabi korras menetluskulude kandmiseks teda täielikult vabastada riigilõivu maksmisest. Hinnanud taotleja majanduslikku seisundit TsMS § 186 kohaselt ning lähtudes asjaolust, et hagejal on kindel sissetulek (vanaduspension), ülalpeetavaid ei ole, taotleja omab, sõiduautot, korterit ja elamumaad, leiab kohus, et hageja on võimeline tasuma hagi esitamisel osaliselt riigilõivu ja kohustab Z T ́t tasuma riigilõivu summas 625 krooni (s.o 50 % nõutavast riigilõivust). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele AS-s Hansapank a/a 221023778606 viitenumbriga 2900072136 või AS-s SEB Eesti Ühispank a/a 10220034796011, viitenumbriga 2900072136. Makse selgituses kindlasti märkida tsiviilasja number.

Kohtunikuabi:

/allkiri/

Katrin Lell

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 04. juulil 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.