Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

mõista hageja kasuks tarbitud soojusenergia arvete võlgnevuse summas 3 759.- krooni. Hagiavalduse kohaselt oli xxxx omanik kostja. Kostja korteriomanikuna ei ole hageja ees täitnud oma kohustust tasuda tarbitud soojusenergia eest. Kuna kostja on hoidunud kõrvale kohustise täitmisest on hageja pöördunud kohtusse oma tsiviilõiguste kaitseks. Kostja vastuväiteid. Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista ja väidab, et on müünud korteri koos soojavõlaga kolmandale isikule. Kostja on kutsutud kohtuistungile kohtukutsega, milline on kostjale isiklikult kätte antud 20.04.2007.a. 04.06.2007.a. kohtuistungile kostja ei ilmunud. Mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule ega hagejale kostja ei ole teatanud. Hageja volitatud esindaja on taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses summas 3 759.- krooni. Hageja esindaja kinnitab, et hageja ei ole andnud nõusolekut kostja kohustuse ülevõtmiseks kolmanda isiku poolt. Kohtu otsuse põhjendused: Kohus leiab, et hageja taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega on põhjendatud. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ole asja arutamiseks määratud kohtuistungile ilmunud, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. Kohtukutse avaldamisel on kostjat hoiatatud kohtuistungile mitteilmumisel tema kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest, kuid vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust teatanud. Antud asjas puudub avalik huvi, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine on lubatud, mistõttu õiguslikud takistused tagaseljaotsusega asja lahendamiseks puuduvad. Hagi kuulub rahuldamisele avalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tuvastamist on leidnud, et puudub hageja nõusolekkostja kohustise ülevõtmiseks kolmanda isiku poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg. 2 kohaselt on vajalik võlausaldaja nõusolek kohustise üleandmiseks kolmandale isikule. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg. 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriomandiseaduse § 13 kohaselt peab korteriomanik tasuma maksed, mis on seotud korteriomandiga. VÕS § 1027 sätestab alusetu rikastumise mõiste ja tagajärjed. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus