Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Randmaa
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-18791
Tsiviilasi
JO hagi SM vastu töölepingu formuleeringu muutmiseks Hageja JO(i k XXX, elukoht XXX) Kostja SM
2007.a Tallinnas, Kentmanni kohtumaja lõpetamise
aluse
Jätta JO hagi SM vastu töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks vaatamata.
läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on JO hagi SM vastu, milles hageja taotleb kohtult: 1) tunnistada etteteavitus töölepingu nr XXX, 06.07.2006 töölepingu lõpetamise kohta ja käskkiri nr XXX töölepingu lõpetamise kohta kehtetuks ning 2) kohustada tööandjat lõpetama hagejaga tööleping töölepinguseaduse § 86 p 3 alusel. 04.04.2007 kirjas selgitas kohus hagejale, et käsitleb kohtule esitatud nõudeid töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise nõudena ning kohustas hagejat veel kord täpsustama nõuet, kostjat ja esile tuua hagi aluseks olevad asjaolud ning esitada kohtu määratud tähtpäevaks kohtule täpsustatud hagiavaldus. Kohus selgitas, et hageja ei ole avalduses esile toonud asjaolusid, millele tuginedes saaks kohus teha järelduse, et kostja on hageja õigusi rikkunud. Nähtuvalt töölepingust oli hageja tööandjaks OÜ , mistõttu tegi kohus hagejale ettepaneku esitada kohtule taotlus kostja SM asendamiseks OÜ-ga . Kohus juhtis hageja tähelepanu ka asjaolule, et avalduses on märkimata, miks oli töölepingu lõpetamine TLS § 86 lg 4 alusel seadusevastane ning miks pidi tööandja lõpetama töölepingu hagejaga TLS § 86 lg 3 alusel Hageja ei täpsustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega hagi eset kohtu poolt talle antud tähtajaks. Samuti ei esitanud hageja kohtule taotlust kostja asendamiseks nagu kohus talle selgitas. Kohtumääruse põhjendused lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja
esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja taotleb kohtusse esitatud hagis kostja vastu töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses esile toonud asjaolusid, millele tuginedes saaks kohus teha järelduse, et kostja on hageja õigusi rikkunud. Nähtuvalt avalduses märgitud asjaoludest on tegemist töövaidlusega, kus poolteks on töötaja ja tööandja. Hagile lisatud töölepingu kohaselt oli hageja tööandjaks OÜ . Töösuhte ebaseadusliku lõpetamise eest vastutab isik, kellega hagejal oli töölepinguline suhe, s o OÜ , mitte OÜ juhataja S M , kelle hageja on märkinud hagiavalduses kostjaks ning kelle vastu ta nõude on kohtusse esitanud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et SM vastu suunatud hagiga ei ole hagejal võimalik kaitsta hageja väidetavalt rikutud õigusi, mistõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel JO hagi läbi vaatamata. Lisaks märgitule on kohus seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ka OÜ vastu hagi esitamisega, sest vaatamata kohtu nõudele ei ole hageja esile toonud asjaolusid, miks oli töölepingu lõpetamine TLS § 86 lg 4 alusel seadusevastane ning miks pidi tööandja lõpetama töölepingu hagejaga TLS § 86 lg 3 alusel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.