Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt on pooled xxxx sõlminud laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 2 599 eurot (t lk 2). Kostja on võlgnevust tagastanud

osaliselt ning ebaregulaarselt (t lk 3-11). Kostja ei ole nendele asjaoludele vastuväiteid esitanud ning kohus loeb need asjaolud tõendatuks. Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegu laenulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue on summas 1 585 eurot. Kostja ei ole nõude olemasolu ega suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada, et kostja poolt oleks võlga tagastatud suuremas ulatuses kui hageja on kohtule teatanud. Kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 585 eurot. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 475 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on 1 585 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja on selle lõivu tasunud ja see kulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskuluna kindlaks 225 eurot ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.