Tsiviilasja number
2-06-5373
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Tiit Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
13.04.2007, Tallinn
Tsiviilasi
V.P, E.P ja V.P hagi E.T, A. K ja I.J vastu ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.01.2007 menetluse peatamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.P, E.P ja V.P määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad V.P, E.P ja V.P, esindaja adv. Heldur Otti; kostja E.T, esindaja J. S; kostjad A.K ja I. J, esindaja E. T
Jätta Pärnu Maakohtu 09.01.2007 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
Hagejad esitasid 13.03.2006 hagi kostjate vastu, paludes nõuda Pärnus x asuva hoonestatud kinnistu oluliseks osaks oleva elamu ruumid välja kostjate ebaseaduslikust valdusest ning väljakolimisest keeldumisel tõsta kostjad koos neile kuuluva varaga kinnistul asuvast elamust välja. E. T palus 08.01.2007 esitatud taotluses seoses V.P surmaga asjas menetluse peatada kuni üldõigusjärglas(t)e poolt menetluse jätkamiseni. Hagejad ei olnud nõus menetluse peatamisega, sest see venitab asja lahendamist. Kohus peatas 09.01.2007 määrusega menetluse. TsMS § 353 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel. Hageja V.P suri xx.xx.xxxx. Määruskaebus
Hagejad palusid menetluse peatamise määruse tühistada. Kostja oma taotluses ega kohus määruses ei põhjendanud, miks tuleb asja menetlus peatada. Kohus rikkus sellega TsMS § 465 lg 2 p 8. Hagejad E.P ja V.P on AÕS § 72 lg 1 ja lg 5 alusel õigustatud valdama ja kasutama ühist asja vastavalt nende kui kaasomanike enamuse (2/3) otsusele ning V.P võimalike üldõigusjärglaste teistest hagejatest ka võimalikul erineval tahtel ei saa olla mõju kaasomanike enamuse tahtele ega tsiviilasja käigule. Hagimenetluse ühe poole poolt menetluse käigu määramine ei ole kooskõlas TsMS § 4 lg-s 2 sätestatuga. Ringkonnakohtu seisukoht
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 353 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, oli kohus kohustatud menetluse peatama, kuna hageja V.P suri ning kostja taotles peatamist. Erinevalt näiteks TsMS §-des 355 ja 356 sätestatust, mil kohus võib menetluse peatada, on füüsilisest isikust poole surma korral ja vastaspoole taotlusel kohus kohustatud üldõigusjärgluse puhul menetluse peatama, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik.
Tiit Kollom
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.