lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-39234/10

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 13.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-39234/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1636
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 417 lg 2, 4, 5Kaja lahendamineTsMS § 416 lg 3Nõuded kajalePõhiseaduse § 24 lg 5TsMS § 199 lg 1Menetlusosalise õigusedTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 218Lepinguline esindajaTsMS § 318 lg 2Menetlusdokumendi kättetoimetamine saaja seaduslikule esindajaleTsMS § 319Menetlusdokumendi kättetoimetamine volitatud isikule

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-39234/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja15.02.20082-06-39234/31Tallinna Ringkonnakohus28.10.2008

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-09-20980/32Tallinna Ringkonnakohus25.02.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-39234

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Malle Seppik, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2007.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-39234

Tsiviilasi

OÜ * hagi Eesti Vabariigi vastu alusetult sissenõutu tagastamise ning viivitusintressi nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. veebruari 2007.a määrus kaja rahuldamise ning menetluse taastamise kohta tsiviilasjas nr 2-06-39234

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ * määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja) OÜ * (reg k xxxxxxxx), esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Ants Mailend Vastustaja (kostja) Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu), esindajad vandeadvokaadid Tarmo Sild ja Kristi Martin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ * määruskaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1.OÜ * esitas Harju Maakohtule 21.12.2006.a hagi Eesti Vabariigi vastu alusetult sissenõutu tagastamise ning viivitusintressi nõudes. Kohus rahuldas 20.02.2007.a tagaseljaotsusega hagi, sest kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte 22.02.2007.a. Kostja esitas 23.02.2007.a tagaseljaotsusele kaja ja kirjaliku vastuse hagile.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 328 lg 2Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
TsMS § 337Advokaadi edastatav dokument
TsMS § 415 lg 1Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
TsMS § 464Määruse tegemine
TsMS § 465 lg 2Määruse sisu
TsMS § 646 lg 1Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
TsMS § 660Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 664 lg 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus
2.26.02.2007.a määrusega rahuldas Harju Maakohus kaja ning taastas tsiviilasjas menetluse. Kohus leidis, et kaja on esitatud õiges vormis ning õigel ajal. Kohus märkis, et TsMS § 417 lg 2 kohaselt ei ole menetluse taastamiseks kaja alusel vajalik mõjuv põhjus, kui ka kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu, mistõttu TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt võis kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Määruskaebuse põhjendused

3.Hageja OÜ * esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata.
4.Määruskaebuse esitaja leidis, et kohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Kaebaja arvates on TsMS § 417 lg 4 koostoimes TsMS § 660 lgga 1 vastuolus Põhiseadusega (§§ 15 ja 24 lg 5), mistõttu tuleb nimetatud säte jätta kohaldamata. Otstarbekas oleks enne asja sisulist arutamist lahendada küsimus menetluse taastamise seaduslikkusest ning alles pärast menetluse taastamise seaduslikkusele lõpliku hinnangu andmist jätkata menetlust sisuliselt. Menetluse taastamise peale edasikaebamise välistatuse korral ei ole õigustatud TsMS § 417 lõikes 5 sätestatud piirang, mille kohaselt ei saa menetluse ebaõigele taastamisele tugineda hiljem menetluses tehtud lahendile kaevates. Hageja leiab, et kuna vastavalt TsMS § 464 lg-le 1 võib määruse teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata, TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt ei pea kaja rahuldamist ja menetluse taastamist põhjendama ning menetluse taastamise kohtumäärus ei ole edasikaevatav, aga samas ei saa menetluse ebaõigele taastamisele tugineda ka lahendile edasi kaevates, sõltub menetluse taastamine või mittetaastamine liigselt kohtu suvast ning muudab tagaseljaotsuse instituudi mõttetuks. Kui seaduses on sätestatud võimalus tagaseljaotsuse tegemiseks, siis peab õiguskindluse ja ettenähtavuse põhimõttest tulenevalt olema kontrollitav ka see, kas kaja alusel taastatakse menetlus õigesti või ebaõigesti.
5.Samuti leiab hageja, et põhjendamatu kaja rahuldamine ja menetluse taastamine rikub hageja õigusi, tuues hagejale kaasa nii aja- kui ressursikulu, mida saanuks vältida menetluse taastamata jätmisega tulenevalt kostja lohakusest ja organiseerimatusest.
6.Tagaseljaotsuse instituudi eesmärk on muu hulgas menetlusosaliste distsiplineerimine. See eesmärk ei saa realiseeruda, kui kohtul on mistahes põhjusel võimalik menetlus taastada. Uue TsMS jõustumisel sooviti teadlikult muuta varasemat põhimõtet, mille kohaselt kaja alusel kuulus menetlus automaatselt taastamisele sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.
7.Kohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes välja selgitamata hageja seisukoha ning motiveerimata kohtumääruse. Kaja esitamisest kohus hagejat ei teavitanud. Poole üldine õigus vaielda vastu vastaspoole taotlustele ja põhjendustele tuleneb TsMS § 199 lg 1 p-st 6. TsMS § 328 lg 2 kohaselt on kohtul ühtlasi kohustus tagada pooltele võimalus vastata vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele. Ehkki määruse võib kohus teha ilma kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata (TsMS § 646 lg 1), tuleb kohtul ka seejuures pidada kinni tsiviilkohtumenetluse üldistest põhimõtetest, sh asja lahendamine õigesti mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ning poolte võrdne kohtlemine.
8.Kohus jättis kontrollimata kaja põhjendatuse. Kostjale toimetatud hagimaterjalid võttis 10.01.2007.a vastu Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna asjaajamisbüroo spetsialist H. K. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kohus oleks välja selgitanud selle, kes on dokumendid vastu võtnud isik ja kas temale menetlusdokumentide üleandmist võib käsitada kostjale või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetamisena TsMS § 415 lg 1 tähenduses. Ka 20.02.2007.a tagaseljaotsuses märgitu kohaselt on hagi materjalid kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kostja ei ole esitanud mingeid selgitusi selle kohta, millistel asjaoludel ei ole toimikus oleva väljastusteate järgi nõuetekohaselt kättetoimetatud hagi materjalid temani jõudnud, mida on nende asjaolude väljaselgitamiseks tehtud ja millal kostja hagi tegelikult kätte sai. Kostja on kohut hagi mittekättesaamise osas teadlikult eksitanud. Hagi vastu võtnud 2 (4)

asjaajamisbüroo spetsialisti näol on tegemist isikuga, kellel oli kostja sisemise töökorralduse järgi õigus dokumente vastu võtta. Ka tagaseljaotsuse võttis kostja eest vastu sama isik. Teadlikkust hagi esitamisest ja sellele lisatud dokumentidest kinnitab ka kaja ning vastuse esitamine 23.02.2007.a, mis ei oleks nimetatud dokumentide puudumisel võimalik olnud.

9.Kaja on rahuldatud ebaõigesti. TsMS § 415 lg 1 kontekstis ei oma tähendust advokaadi kohustus toimetada dokumendid kostja esindajale otse kätte. TsMS § 337 alusel ei olnud hageja esindajal ka vastavat kohustust, kuna menetluse algstaadiumis ei ole teada, kes konkreetses kohtuvaidluses kostjat esindab. Menetlusdokumentide kättetoimetamine on kohtu, mitte vastaspoole advokaadi ülesanne. TsMS § 318 lg 2 kohaselt tuleb juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument toimetada kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui seadustikust endast ei tulene teisiti. TsMS § 319 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kätte toimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Eeldatakse, et dokumendi saajalt üldvolituse saanud isikul, samuti saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõtval isikul on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus. TsMS § 415 lg 1 kohaselt ei ole kaja esitamise õigust juhul, kui menetlusdokument on kätte toimetatud kostjale või tema esindajale. Hageja ei nõustu Riigikohtu määruses nr 3-2-1-152-06 esitatud seisukohaga, mille kohaselt TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja. Eelnimetatud seisukoht viib tulemuseni, et juriidiliste isikute ja ametiasutuste puhul ei olegi sisuliselt võimalik tagaseljaotsuste kehtimajäämine, kuna reeglina ei võta menetlusdokumente isiklikult vastu ministrid, juhatuse liikmed või advokaadid. Samuti on dokumendihaldus ja –korraldus iga juriidilise isiku ja ametiasutuse siseasi. Eeltoodust tulenevalt tuli hagimaterjalid lugeda kostjale isiklikult kättetoimetatuks 10.01.2007.a.
10.Kohus ei ole järginud TsMS § 416 lg 3 sätestatut. Kostja esitatud kaja ei vasta TsMS § 416 lg-le 2, mille kohaselt tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. TsMS § 416 lg-s 3 kohaselt tulnuks määrata kaja esitanud kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, jättes seniks kaja käiguta. Käesoleval juhul on kohus kohe samal päeval kaja rahuldanud. Samas on kohus kaja rahuldamist ja menetluse taastamist puudutavas määruses andnud kostjale 14 päeva aega sisulise vastuse esitamiseks hagile. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna ringkonnakohtu arvates on maakohus võtnud määruskaebuse menetlusse ebaõigesti.
12.TsMS § 417 lg 4 esimese lause kohaselt võib tagaseljaotsusele kaja esitamise korral esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata. Sama lõike teise lause kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta Riigikohtule edasi kaevata, v.a juhul, kui määruskaebuse järgi ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha või kui kaja menetluse taastamiseks tulnuks rahuldada TsMS § 415 lg 1 p-des 1 või 2 sätestatud alusel. TsMS § 417 lg 5 kohaselt ei saa menetluse ebaõigele taastamisele tugineda hiljem menetluses tehtud lahendi peale kaevates. Nimetatud normidest tuleneb, et määruskaebust ei saa esitada niisuguste määruste peale, millega kohus kaja alusel menetluse taastas. Seetõttu ei olnud hagejal õigust maakohtu määruse peale esitada ringkonnakohtule määruskaebust ning maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse.
13.Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks TsMS § 417 lg 4 koostoimes TsMS § 660 lg-ga 1 vastuolus Põhiseadusega. Piirang, mille kohaselt ei saa vaidlustada menetluse

3 (4)

taastamist kaja alusel ega menetluse ebaõigele taastamisele ka hilisemas kohtumenetluses tugineda, ei kahjusta põhiseadusevastaselt hageja õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse ega kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuste peale seadusega sätestatud korras edasi kõrgemalseisvale kohtule. Ringkonnakohus märgib, et Põhiseaduse § 24 lg 5 on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus, kus seaduse reservatsioon tuleneb formuleeringust "seadusega sätestatud korras". Seega võib seadusandja edasikaebeõigust piirata igal mõeldaval põhjusel, eksimata seejuures proportsionaalsuse põhimõtte vastu.

14.TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tagaseljaotsuse tegemisel lahendatakse asi üksnes hageja poolt esiletoodud asjaolude põhjal, millisel juhul ei ole aga tagatud tsiviilasja õige lahendamine. Tsiviilkohtumenetluse eesmärk ei ole lahendada vaidlusi igal võimalikul juhul tagaseljaotsusega, samuti puudub kohtul kohustus teha tagaseljaotsus alati, kui seda taotleb hageja. Seega ei ole menetlusosalisel ringkonnakohtu arvates subjektiivset õigust tsiviilasja lahendamisele tagaseljaotsusega. Poolte subjektiivseid menetlusõigusi ega menetluspõhiõigusi ei saa rikkuda asja sisuline läbivaatamine selle asemel, et asi lahendatakse tagaseljaotsusega. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium ka kaebaja väitega, mille kohaselt rikub kaja põhjendamatu rahuldamine ja menetluse taastamine hageja õigusi, tuues hagejale kaasa aja- ja ressursikulu. Kaebaja on ka ise märkinud, et hagiga kohtusse pöördumisega kaasnebki üldjuhul nii aja- kui ressursikulu. Neid kulusid ei ole mõeldav tsiviilkohtumenetluses täiesti vältida ja see ei ole ka tsiviilkohtumenetluse eesmärk.
15.Ringkonnakohtu arvates on TsMS § 417 lg 4 koostoimes TsMS § 660 lg-ga 1 kooskõlas tsiviilkohtumenetluse põhimõttega lahendada tsiviilasjad mõistliku aja jooksul. Kuna menetluse ebaõige taastamine ei saa põhimõtteliselt rikkuda poolte olulisi tsiviilkohtumenetlusõigusi, puudub vajadus võimaldada pooltel menetluse taastamise peale edasi kaevata; samuti menetluse taastamist ulatuslikult põhjendada. Kolleegium leiab, et nii nagu on kohtu pädevuses otsustada tagaseljaotsuse tegemise põhjendatuse üle, on kohus samuti pädev otsustama menetluse taastamise põhjendatuse üle. Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt analüüsida ka määruskaebuse väiteid selle kohta, kas kaja rahuldamine ja menetluse taastamine olid tegelikult põhjendatud või mitte.
16.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kohus rahuldas kaja TsMS § 416 lg-s 3 sätestatut järgimata, s.o ei jätnud kaja selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja möödumiseni käiguta.

M. Seppik

A. Tänav

K. Kullerkupp

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja