Kohtulahend

2-06-19046

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-06-19046

Tsiviilasi

AS X avaldus K T menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

hageja AS X, esindaja H P; kostja K T,

RESOLUTSIOON

Välja mõista K T’ilt AS X kasuks menetluskulu 614,65 krooni (kuussada neliteist krooni 65 senti ). Menetluskulud tasuda Z AS kontole nr 17000034108 Nordea Pank. Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K T’il tasuda menetluskulult viivist VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS X esitas kohtule 14.02.2007.a. avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 364,65 krooni. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 27.12.2006.a. otsusega rahuldati AS X hagi K T vastu ja K T’ilt mõisteti AS X kasuks välja 2145 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud K T kanda. Kohtuotsus jõustus 01.02.2007.a. Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus

määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 39). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud 27.03.2007.a. (tl 41). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 364,65 krooni. lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt K Tilt välja mõista AS X kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni ja hageja esindaja kulu summas 364,65 krooni, kokku seega menetluskulu summas 614,65 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.