Tsiviilasi nr 2-07-1107
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise koht ja aeg
Tallinn, 03.aprillil 2007
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
KK(isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi AK(isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu omandiõiguse tekkimise tuvastamiseks
Resolutsioon Jätta hagi läbivaatamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Määrusele saab esitada määruskaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 660 lg 1, § 661 lg 2). Asjaolud 08.01.2007 esitas hageja esindaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja menetlusse hagiavalduse, milles palub tuvastada, et hagejal tekkis osaühingu asutamise ja äriregistrisse kandmisega omandiõigus nimetatud äriühingu osale. Samal kuupäeval võttis kohus asja menetlusse. 08.02.2007 anti asi üle alluvuse järgi Harju Maakohtule. 07.02.2007 esitas kostja taotluse menetlusse võtmise korral jätta hagi läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel. Taotluse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu menetluses juba asi samade poolte vahel sama eseme kohta samadel alustel. Nimelt on menetluses tsiviilasi nr 2-03-575, milles menetletakse sama hageja nõuet sama kostja vastu abikaasade ühisvara jagamiseks, kusjuures jagatava vara hulka kuulub ka OÜ osa. Ka on kostja seisukohal, et hagis toodud alustel ei ole hageja õiguste kaitse põhimõtteliselt võimalik. Kohtukulud tuleb läbivaatamata jätmise korral jätta hageja kanda. 26.03.2007 korraldaval kohtuistungil jäi kostja esindaja taotluse ja selle põhjenduste juurde. Hageja vaidleb taotlusele vastu. Nii 12.02.2007 kirjalikus seisukohas kui korraldaval istungil selgitas hageja esindaja, et tegemist ei ole sama nõudega ega samade alustega. Harju Maakohtu menetluses on tõepoolest hageja nõue kostja vastu abikaasade ühisvara jagamiseks ning jagatava vara hulka kuulub ka OÜ vara kui abielu ajal soetatud vara. Samas juba menetluses olevas asjas oli kostja alguses hagejaga nõus, et tegemist on ühisvarasse kuuluva varaga, kuid menetluse kestel muutis oma seisukohti ja on seisukohal, et hageja ei ole selle osa omanikuks. Antud asja menetlemise tulemusena soovib hageja enda kandmist äriühingu osanike nimekirja, et seeläbi omanikuõigusi teostada. Abikaasade ühisvara jagamise asja
menetluse võib kesta veel kaua ja enne selle lõppu ei saa hageja oma omanikuõigusi äriühingus kasutada. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanu ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud esitatud taotluse ning tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-le 4 jätab kohus hagi läbi vaatamata muuhulgas juhul, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Poolte vahel puudub vaidlus, et Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-03-575, milles menetletakse sama hageja nõuet sama kostja abikaasade ühisvara jagamiseks ning et hagetava vara hulka kuulub ka OÜ osa. Abikaasade ühisvara jagamisel tuvastatakse vastavalt perekonnaseaduse sätetele ja kohtupraktikale abikaasade poolt abielusuhete kestel omandatud vara omandiõigus (kas tegemist abikaasade ühisvaraga, milline kuulub jagamisele, või tegemist ühe abikaasa lahusvaraga). Puudub ka vaidlus, et hageja on ühisvara jagamise nõude esitanud alusel, et nimetatud äriühingu osa oli omandatud abikaasade poolt abielusuhete ajal ja seega kuulub jagamisele kuuluva ühisvara hulka. Antud asjas on hageja esitanud omandiõiguse tuvastamise nõude juba nimetatud äriühingu osa suhtes, kusjuures leiab, et tegemist on abielu ajal omandatud abikaasade ühisvaraga ja sel alusel kuulub osa omandiõigus hagejale alates äriühingu asutamisest. Kohus on seisukohal, et vaadeldavatel kahel tsiviilasjal on lisaks samale alusele ka sisuliselt sama nõue. Kohus on seisukohal, et kuigi formaalselt on tegemist nõuete erinevate sõnastustega, ei saa nimetatud asjaolu tähtsust omada. Sisuliselt on mõlemas tsiviilasjas tegemist nõuetega, millised on suunatud vaidlusaluse osa omandiõiguse tekkimise aluse ja tekkimise ajahetke tuvastamisele. Seega tooks antud hagiavalduse menetlusse võtmine kaasa olukorra, kus kohus üheaegselt kahes erinevas menetluses peaks istungeid, koguks tõendeid jne (tuvastaks ühe ja sama vara omandiõigust ühel ja samal alusel, kuid erinevates menetlustes). Selline olukord võib viia ühe ja sama õigussuhte osas erinevasisuliste, kuid pooltele kohustuslike kohtuotsusteni, mis aga kindlasti ei vasta ühiskonna õiguskindluse tagamise põhimõttele. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks alus jätta menetletav hagi läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 2 alusel. Juhul, kui ei oleks juba kohtu menetluses sama vara jagamise nõuet, oleks hagejal õigus tema omandiõiguse rikkumise korral pöörduda kohtusse omandiõiguse tuvastamise hagiga ning tõendada omandiõiguse tekke alusena soetamist abielu ajal abikaasade ühisvarana. TsMS § 168 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.
Imbi Sidok kohtunik
(allkiri)
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.