Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtujurist
Jekaterina Pavlenko
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2017, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-120673
Tsiviilasi
Korteriühistu KESK 47 hagi XXX XXX vastu võlgnevuse nõudes Hageja: Korteriühistu KESK 47 (RK 80368464) Hageja seaduslik esindaja: J S
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: XXX XXX (IKxxxx) Kostja lepinguline esindaja: Ljudmila Tšeussova
Menetlustoiming
Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumine, hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
2-16-120673
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-16-120673 Korteriühistu KESK 47 hagi XXX XXX vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 09.01.2017 määruse, millega jättis kostja taotluse asjade liitmiseks rahuldamata, määras asja arutamisele kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 19.01.2017 ja tegi otsuse teatavakstegemise kuupäeva 02.02.2017. Kostja esindaja esitas 17.01.2017 kohtule määruskaebuse, millega vaidlustas kohtu 09.01.2017 määrust täies ulatuses. Hageja esitas 14.03.2017 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks seoses sellega, et kostja on võlgnevuse ära tasunud. Hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning asja menetlus lõpetada seoses hagist loobumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 kohaselt maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 659 järgi ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 660 lg 1 järgi maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kohus selgitab, et 09.01.2017 tehtud kohtumäärus ei ole edasikaevatav, s.t et määruse peale ei saa seaduse kohaselt määruskaebust esitada. Kohtu 09.01.2017 määrusega määras kohus asja lahendamisele kirjalikus menetluses, jättis kostja vastuväite tähelepanuta ja kostja taotluse asjade liit2
2-16-120673 miseks rahuldamata. Ükski neist ei kuulu edasikaebamisele, mistõttu ei ole kostjal õigust määruskaebust esitada. Seega keeldub kohus määruskaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palus välja mõista kostjalt pool menetluses tasutud riigilõivu 37,50 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 37,50 eurot riigilõivu. Riigilõivu tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagas3
2-16-120673 tatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu poole tagastamist. Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada ja tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust NAP-i kaudu pärast määruse jõustumist.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.