Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise

14. märts 2007 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu

aeg ja koht Tsiviilasja number

2-06-39240

Hagi ese Menetlusosalised

Rahalise kohustuse täitmise nõue AS E Esindaja: H P L AS, VA

Istungi toimumise aeg

8.03.2007.a.

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista V Alt AS E kasuks 3683 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kolm) krooni ja 45 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-06-39240 kannab V A. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Tallinna

Asjaolud ja hageja nõue 26.10.2001.a. sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel osutati kostjale teleteenust. Kostjale esitati arved nr.B01121410801, B01110996491 ja B01100973268 2734.30 krooni tasumiseks, millest kuni käesoleva ajani on tasumata 2683.45 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olid E teenuste kasutamise üldtingimused, mille p.5.1.1. kohustas kostjat õigeaegselt teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg.1 p.1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja 2683.45 krooni väljamõistmist kostjalt. VÕS § 101 lg.1 p.6 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. E teenuste kasutamise üldtingimuste p.-s 8.10 olid pooled kokku leppinud viivise määras, so 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hagi koostamise, so 24.11.2006.a. seisuga on kostja olnud arvete tasumisega viivituses 1742 päeva, mistõttu on kostja viivisevõlg hageja ees 7020.26 krooni. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning EV kohtupraktikast lähtuvalt taotleb hageja viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses, so summas 2682.45 krooni. Kostja seisukoht Kostja väidab, et tal ei ole kunagi mobiiltelefoni olnud. 26.10.2001.a. sõlminud ta hagejaga liitumislepingu teise isiku survel, kes ise ei saanud võlgade tõttu lepingut sõlmida. Nimetatud isik ei ole kindlasti valmis seda tunnistama ega võlga tasuma. 2002.a. alguses sai kostja hagejalt võlateate, kuid ei saanud viimasega telefoni puudumise tõttu ühendust võtta. Kostja möönab, et lepingu allkirjastajana on ta kohustatud võla tasuma. Hageja ettepanekule sõlmida kompromiss võla tasumiseks peale tema vanglast vabanemist, vastab kostja eitavalt, kuna ei taha võla tasumist edasi lükata. Kohtu seisukoht lg.1 tulenevalt võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda selle täitmist. Kostja võtab õigeks, et sõlmis hagejaga 26.10.2001.a. teleteenuste osutamise lepingu /t.l.6/ ning kuigi ta ise teenust ei kasutanud, tuleb tal oma lepingulisi kohustusi täita. Seega tuleb kostjalt nimetatud lepingu alusel kujunenud võlgnevus summas 2683.45 krooni välja mõista. Kui teleteenuse tegelikuks kasutajaks oli keegi teine isik, on kostjal õigus nõuda sellelt isikult talle tekitatud kahju hüvitamist. kohaselt on kohustuse rikkumine selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja rikkus raha maksmise kohustust, on hagejal õigus rakendada lg.1 p.6 ettenähtud õiguskaitsevahendit ja nõuda kostjalt viivist, mille arvestamise alus sisaldus poolte vahel sõlmitud lepingus. Hageja võlateate on kostja kätte saanud ja seega oli ta võlgnevusest ning mittetasumise tagajärgedest teadlik. Hageja on viivist vähendanud põhinõude suuruseni. Kohus peab vajalikuks kostjalt väljamõistetavat viivist veelgi vähendada, toetudes lg.1. Kostja kannab 12.03.2003.a. alates pikaajalist vanglakaristust. Seega oli kostja viivitus viimase kolme aasta vältel tingitud objektiivsetest asjaoludest. Kostja karistusaeg lõpeb 2013.aastal ja ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb 2010.aastal. Üldteada on asjaolu, et suurel osal kinnipeetavatest puudub võimalus töötada, samuti ei sõltu töö saamine mitte alati kinnipeetavast endast. Seega tuleb viivise väljamõistmisel arvesse võtta ka kostja tegelikku majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et kostjalt väljamõistetava viivise mõistlikuks suuruseks võiks olla 1000 krooni. Tulenevalt kannab hagimenetluses kulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosalise avalduse alusel määrab kohus peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist kindlaks menetluskulude rahalise väärtuse.