lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-9504/3

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-9504/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1024
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-9504/7Tallinna Ringkonnakohus17.04.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-06-9504

Otsuse kuupäev

09.märts 2007

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

HK hagi HR vastu 200 000 krooni nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

07.veebruar 2007

Istungil osalenud isikud

hageja HK, hageja esindaja vandeadvokaat SR ja kostja esindaja vandeadvokaadi abi TS

Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista HR HK kasuks 200 000 EEK (kakssada tuhat krooni). Menetluskulud jätta täielikult kostja HR kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 1 tegid OÜ osanikud HR ja KL HKle ettepaneku osaühingu osade müügilepingu sõlmimiseks. Pakkumise kohaselt pidi hageja ostma 100 % osaühingu osakapitalist. Hageja võttis pakkumise vastu. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus jõuti kokkuleppele osade müügihinnas ja hageja tasus HR ettemaksuna enne notariaalse müügilepingu sõlmimist 200 000 krooni. Lepiti kokku, et hageja annab ettemaksu kostjale üle sularahas AS kontoris aadressil . Selle tingis asjaolu, et kostja soovis osta sõiduautot ja palus soodsate lepingutingimuste, eelkõige hinna, saamiseks hageja abi.

2.Lepinguliste eelläbirääkimiste käigus leppisid pooled kokku, et esmalt korraldab hageja kostjale AS müügisalongis viidatud pakkumise alusel sõiduauto müügilepingu sõlmimise ja seejärel sõlmitakse notariaalselt tõestatud osade müügileping. andis hageja AS müügiboksis, kus töötas automüüja AE, kostjale osaühingu osa omandamiseks ettemaksuna üle 200 000 krooni sularahas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.Osaühingu osa müügilepingu sõlmimiseks kostja kokkulepitud ajal notari juurde ei ilmunud ja müügilepingut ei sõlminud. Käesoleva ajani ei ole kostja hagejale vaatamata korduvatele nõudmistele ettemaksu tagastanud. Hageja, tuginedes VÕS § 1028 lg 1 palub kostjalt välja mõista 200 000 krooni. Kostja vastuväited.
4.Kostja hagi ei tunnista. Osaühingu osa müügilepingu eelsed läbirääkimised tõesti toimusid ning hageja pidi tasuma kostjale 200 000 krooni broneerimistasu. Kuid hageja eellepingut ei allkirjastanud ega kõnealust summat kostjale ei tasunud. Vahetult enne müügitehingut andis hageja kostjale tutvumiseks notariaalse müügilepingu projekti, millel olid ostjatena märgitud hoopis kolmandad isikud. Samuti sisaldas müügilepingu projekt muid tingimusi, mis tulid kostjale üllatusena. Nimelt oli kostja osa müügihind 1 300 000 krooni, kuid müügilepingu projektis oli see fikseeritud 200 000 krooni.
5.Kostja keeldus sellistel tingimustel lepingut sõlmima. Seega jäi tehing ära mitte üksnes kostjast tulenevatel asjaoludel, vaid seetõttu, et pooled ei jõudnud tehingu üksikasjades kokkuleppele. Kostja teavitas hagejat, et tehing saab toimuda üksnes peale broneerimistasu kättesaamist ning tegelikke asjaolusid kajastava müügilepingu sõlmimisel. Kuna edasised läbirääkimised hakkasid venima, müüs kostja oma osa ettevõttes kolmandale isikule.
6.Läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et kui kostja müüb oma osa kolmandatele isikutele, tasub ta hagejale leppetrahvi summas 200 000 krooni. (eellepingu projekti p 4.3). Kostja arvates soovib hageja nõuda temalt sisuliselt leppetrahvi tasumist, mis aga on kostja arvates ebaõiglane, kuna müügitehing jäi ära just hageja st tulenevatel asjaoludel.
7.Hageja ei ole kostjale 200 000 krooni üle andnud. Kostja ei eita, et ostis AS-st nimetatud sõiduauto, kuid sellel ostul ei ole mitte mingit puutumust käesoleva asjaga. Kostjale esitatud arve ei kattu hageja nimel väljastatud hinnapakkumisega. Seetõttu ei ole kohane väita, et kostja kasutas endale auto ostmisel hagejale tehtud hinnapakkumist. Asjaolu, et kostja tasus sõiduauto eest 200 000 krooni sularahas, ei tähenda, et kõnealune summa oleks saadud hagejalt. Kohtu järeldused.
8.Kohus, kuulanud ära tunnistajate EV, KV, AE, EK, ML ja SM ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
9.Vaidlus puudub selles, et pooled pidasid läbirääkimisi OÜ osa müügi kohta. oli ettevalmistatud notar AM poolt osaühingu osade müügilepingu projekt. Nimetatud projekti punktis 2.1.3 on märgitud, et 200 000 krooni on müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist.
10.Kuna leping jäi sõlmimata siis projektis märgitu ei tõenda otseselt raha üleandmist müüjale. Hageja väite kohaselt toimus raha üle andmine AS müügiboksis . Nimetatud asjaolu tõendab AS töötaja AE. Tunnistaja ütluse kohaselt tulid päeval, mil toimus sõiduki müük HR, müügiboksi HRja HK. Viimane andis HR üle kilekotis paki, mille kostja andis kassasse ning sai vastu tšeki.
11.Tunnistaja küll ei näinud ise rahatähti, kuid ta nägi, et kassasse anti kostja poolt sama pakk, mille eelnevalt temale oli andnud hageja ning kassa sissetuleku orderi kohaselt maksis HR AS-le 200 000 krooni, siis saab järeldada, et nimetatud summa anti HR üle HK poolt. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et pooled käisid koos AS müügiboksis ning sel päeval 200 000 krooni sularaha maksmist kassasse.
12.Hageja poolt raha üleandmist kostjale summas 200 000 krooni tõendavad kaudselt ka tunnistajad EV, KV, EK ja ML. EV ütluse kohaselt käis ta koos hagejaga hilissügisel kostjalt raha tagasi nõudmas. Kostja vastas, et vara on müügis. KV, EK ja ML seletasid, et OÜ toimunud juhatuse koosolekul, kus arutati müügitehingut ning millel viibis ka kostja HR koos esindajaga, kinnitas kostja et ta on saanud 200 000 krooni kätte.
13.Tunnistaja SM, kes esindas HR nimetatud koosolekul, väitis, et tema mäletamist mööda sellest 200 000 kroonist seal ei räägitud ning tema teades ei olnud kostja saanud ettemaksuna 200 000 krooni. Samas ei väida tunnistaja kindlalt, et koosolekul 200 000 kroonist ei räägitud vaid ütleb, et tema mäletamist mööda sellest ei räägitud. Samas ei pruugi tunnistaja, kelle tegevusalaks on igapäevane klientide juriidiline nõustamine mäletada kolm aastat tagasi tema kliendi esindamisega seotud koosolekul täpselt toimunut. Ka koosoleku toimumise aja osas erineb SM ütlus teiste tunnistajate omast. Tunnistajad KV ja EK olid aga otseselt seotud müügitehingu ettevalmistamisega, mistõttu peab kohus võimalikuks tugineda nimetatud tunnistajate ütlustele kostjale 200 000 krooni tasumise tõendamisel.
14.Eelnevast lähtudes ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, sh tunnistajate ütlusi kogumis, loeb kohus tõendatuks HK poolt HR 200 000 krooni tasumise OÜ osa müügilepingu sõlmimiseks. Kuna müügileping jäi poolte vahel sõlmimata ning hagejal kohustust lepingust ei tekkinud, on temal vastavalt VÕS § 1028 lg 1 õigus üleantud 200 000 krooni kostjalt tagasi saada.
15.Kostja vastuväide, et hageja nõuab temalt eellepingu järgselt leppetrahvi, on alusetu. Hageja sellist nõuet ei ole esitanud. Pealegi on eellepingus märgitud leppetrahvi summa kaks korda suurem hageja poolt nõutust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja