Tsiviilasi nr.2-07-1675
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-1675
Tsiviilasi
X AS hagi R. A. vastu regressnõudena liikluskahju summas 11 163,05 krooni ning viivise väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS Kostja : R. A.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §94 ja §113 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi R. A. vastu täies ulatuses.
Välja mõista R. A. liikluskahju summas üheksa tuhat seitsesada seitse (9 707) krooni ja kahjukäsitluskulud summas üks tuhat nelisada viiskümmend kuus (1 456) krooni 05 senti ning viivis
summas seitse (3) krooni 21 senti päevas alates 01.jaanuarist 2007.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni X AS kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (09.03.2007.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 19.06.2006.a. toimus liiklusõnnetus, kus kostja juhtides M. S. kuuluvat sõidukit sõitis otsa pargitud sõidukile. Kostja põhjustas oma käitumisega varalise kahju AS Y, kellele kuuluv sõiduk sai avarii käigus vigastada. Kostja juhtis liiklusõnnetuse põhjustamisel mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning lahkus peale avariid sündmuskohalt. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud X AS poolt liikluskindlustuse tavalepinguga poliis, siis selle alusel tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Kannatanule AS Y on hageja poolt hüvitatud viimasele sõiduki taastusremondi maksumuse summas 9 707 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 1 456,05 krooni. Hageja palub regressi korras välja mõista kostjalt kannatanule hüvitatud liikluskahju summas 9 707 krooni, kahjukäsitluskulud summas 1 456,05 krooni ning viivis summas 3,21 krooni päevas alates 01.01.2007.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluse käik 30.01.2007a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.32-34/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 01.02.2007.a. (tl 35). Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
2 (4)
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg 2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega /tl.8/ on tõendatud, et hageja on Y AS 13.09.2006.a. tasunud sõiduki taastusremondi maksumuse summas 9 707 krooni ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 1 456,05 krooni. LKS §48 lg2 p2 sätestab kindlustusandja õiguse esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKS § 48 lg 2 p 4 sätestab kindlustusandja õiguse esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõidukijuhtimise õigust või sõiduki juhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõidukijuhtimise õiguseta isikule. LKS §48 lg2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumuse kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKS § 48 lg.3 sätestab, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas 11 163,05 krooni. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §113 lg.1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS §113 lg.1 viitega §94 kohaselt loetakse viivise määraks seaduses sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud korrast ja tingimustest, saades viivise suuruseks 3,21 krooni päevas ning kooskõlas VÕS §82 lg.7 sätestatuga määranud kohustuse sissenõutavaks muutumise päevaks kannatanule kahju hüvitamise daatumi – 01.01.2007.a.
3 (4)
Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 3,21 krooni päevas alates 01.01.2007.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Annemarie Gerassimov kohtunik 09.03.2007.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.