lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-17180/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17180/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1453
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 150 lg 1, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsÜS § 65Eseme väärtusVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-17180

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2017. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number

2-16-17180

Tsiviilasi

XXXX OÜ hagi XXXX OÜ (endine ärinimi Xxxx OÜ) ja Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 5 210 eurot.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: XXXX OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja esindaja: Xxxx (e-post [email protected]) Kostja I: XXXX OÜ (endine ärinimi Xxxx OÜ, registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Kostja I seaduslik esindaja: Xxxx (e-post xxxx, [email protected]) Kostja II: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx)

esindajad

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17. mail 2017. a.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXXX OÜ hagi XXXX OÜ ja Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXXX OÜ-lt ja Xxxx’ilt solidaarselt võlgnevus summas 2 305 (kaks tuhat kolmsada viis) eurot XXXX OÜ kasuks.
3.Välja mõista XXXX OÜ-lt ja Xxxx’ilt solidaarselt intress summas 600 (kuussada) eurot XXXX OÜ kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
4.
Välja mõista XXXX OÜ-lt ja Xxxx’ilt solidaarselt viivis summas 2 305 (kaks tuhat kolmsada viis) eurot XXXX OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta solidaarselt XXXX OÜ ja Xxxx’i kanda.
6.Välja mõista XXXX OÜ-lt ja Xxxx’ilt solidaarselt riigilõiv summas 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot ja õigusabi kulu summas 500 (viissada) eurot XXXX

OÜ kasuks.

7.Tagastada käesolevas tsiviilasjas enamtasutud riigilõiv summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot XXXX OÜ kontole nr XXXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes laenulepingu punktis 6.1. kokkulepitule, on viivisemäär 0,2 % päevas tasumata laenusummalt. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 305 eurot, intressi 600 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 2 305 eurot (tl 108).

Kostja I vastus Seoses hageja dokumentaalsete tõenditega soovib kostja märkida alljärgmist: Laenutaotlus xxxx (XXXX) nähtub, et tegemist on eraisiku laenutootega. Laenuleping nr xxxx (XXXX) tõendab, et Xxxxi kohustused on tagatisvara omandi üleandmisega täidetud. Omandi üleandmise kokkulepe xxxx (XXXX) tõendab, et Xxxxi laenu tagas Xxxx OÜ sõiduk. Kinnistute väljavõtted ei ole asjakohased ja tuleb tagastada. Lisades ei ole toodud korrektseid arvutusi ja hageja nõue on faktiliselt sisustamata, s.o hagi alus ja ese on tõendamata ja esitatud kontrollimatult. Selline hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused

3.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.Hagiavalduse ja nõudest osalise loobumise avalduse kohaselt on kostja I jätnud hagejale tasumata laenulepingus kokkulepitud põhikohustuse eest 2 305 eurot, intressi 600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2 305 eurot.
5.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Võlaõigusseadus § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

7.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohtule on esitatud käendusleping, mille p 2 kohaselt laenulepingust tulenevate rikkumiste korral vastutavad võlgnik ja käendaja Xxxx OÜ ees solidaarselt ning käendaja vastutuse maksimumsumma on 30 000 eurot (tl 19). Kostja I väiteid selle kohta, et tegelik laenusaaja oli kostja II ning puudub igasugune mõistlik selgitus, miks peaks kostja II käendama iseenda poolt sõlmitud laenulepingut kohus veenvaks ei pea. Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja II põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik (tl 97-98). Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja I on võtnud laenu oma majandustegevuses ning kostja II on olnud teadlik oma käenduskohustuse olemasolust ja ulatusest. 8.Kostja I hinnangul on tagatisvara realiseeritud alla turuhinna, millega on kostjale kahju tekitatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja kostjatele kahju tekitatud. Asjaolu, et müügipakkumistes kajastuvad kõrgemad hinnad, ei tähenda kohtu hinnangul automaatselt, et sõiduk müüdi alla turuhinna. TsÜS § 65 kohaselt eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ostuhuvilise tasutud hind ongi seega turuhind.

10.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest xxxx-xxxx laenulepingu p 6.1. alusel määraga 0,2% päevas. Hageja nõue kostjate vastu muutus sissenõutavaks xxxx. Hageja andis kostjatele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni xxxx. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates xxxx. a. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhinõude ulatuseni. Hageja viivisenõue summas 2 305 eurot on õiguslikult põhjendatud ning kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud

11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
12.Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 025 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 425 eurot, õigusabikulu 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot)).
13.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 5 210 eurot tasumisele riigilõiv 425 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 425 eurot.
14.Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks ning kohtule edastamiseks, õiguslikuks analüüsiks ja registriandmete väljavõtmiseks. Kokku on esindaja teenust kasutatud 5 tundi. Kostjate vastuväite kohaselt ei kuulu kohtueelne õigusabi hüvitamisele. Kohus kostjate vastuväitega ei nõustu. Hageja menetluskulude nimekirjast ei nähtu kohtueelne õigusabi osutamine. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud.
15.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjatelt välja mõista õigusabikulud tunnihinnaga 100 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu õigusteenuse eest ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 925 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 425 eurot, lepingulise esindaja kulu 500 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjatelt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust esitanud, mistõttu kuulub õigusabi kulu väljamõistmisele ilma käibemaksuta.
16.17.05.2017. a esitas hageja kohtule avalduse, milles palus tagastada hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot. Hageja on kohtule esitanud hagi hinnaga 5 210 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 425 eurot. TsMS § 150 lg 1 punkti 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause järgi tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
17.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas enamtasutud riigilõiv 175 eurot tuleb tagastada hageja taotlusel XXXX OÜ kontole nr XXXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja