Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 28.07.2006 Harju Maakohtusse hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu lepingu sõlmimisest keeldumise õiguse tunnustamiseks. 29.09.2006, hageja poolt hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtus lahendamise ajal, esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Taotluse kohaselt tuleneb hagi läbi vaatamata jätmise vajadus ka asjaolust, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Lepingu sõlmimiseks tahteavalduse tegemine sõltub vaid hagejast endast. Hageja õigus mitte sõlmida lepingut kinnistu omandamiseks tuleneb seaduses ja selle õiguse olemasolu üle ei saa olla vaidlust. Hageja taotleb jätta hagi läbi vaatamata. 06.10.2006 saabus kohtutoimik Harju Maakohtule tagasi. KOSTJA SEISUKOHT HAGI LÄBIVAATAMAT JÄTMISE TAOTLUSE OSAS Kohus edastas kohus hagi tagasivõtmise avalduse seisukoha andmiseks kostjale. 18.12.2006 kostja oma kirjalikus seisukohas nõustus hageja 29.09.2006 taotluses väljendatud seisukohaga, et kostja ei ole hageja õigusi rikkunud. Samas on kostja kandnud hagi eelneva menetluse jooksul õigusabi kulusid. Kostja taotleb hagejalt välja mõista õigusabi tasu osaliselt, s.o. summas 35 400 krooni. Kostja taotlusele on lisatud õigusabikulude arve summas 576 283 krooni, mis on esitatud kostja lepingulise esindaja poolt Rävala 8 müügiga seonduva 2006.a. augustikuu kogu töö eest ning hõlmab ka õigusabi käesolevas tsiviilasjas. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest taotleb kostja hagejalt välja mõista õigusabi tasu osaliselt, s.o. summas 35 400 krooni (koos käibemaksuga) kokku 20 töötunni eest (á 1500) krooni. Kostja taotleb menetluskulude rahalise suuruse hagi läbivaatamata jätmise määruses kindlaks määrata analoogia korras hagist loobumise regulatsiooniga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 423 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 424 lg 1 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuna hagi tagasivõtmise avalduse esitamise ajaks oli kostja esitanud kohtule kirjaliku vastuse hagile, pidas kohus vajalikuks hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolekut. Kostja nõustus hagi läbi vaatamata jätmisega, kuid soovis kantud õigusabikulud osaliselt hagejalt välja mõista. Kohus leiab, et hagi tagasivõtmise avalduse on põhjendatud, kohus rahuldab avalduse ja jätab hagi vastavalt TsMS § 425 lg-le 1 määrusega läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja haggejalt,

välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline üldjuhul menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda pärast kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusseadustik ei sätesta menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist hagi läbi vaatamata jätmise määruses. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesolevas asjas on võimalik määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks analoogia korras hagist loobumise regulatsiooniga. Hagi tagasivõtmise korral jäävad menetluskulud hageja kanda, kulude teistsuguse jaotuse võimalust seadustik ette ei näe (TsMS § 168 lg 2 ja lg 4). TsMS § 8 lg 2 järgi menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Eeltoodu alusel kohus leiab, et otstarbekas on määrata käesolevas asjas menetluskulude rahaline suurus kindlaks hagi läbi vaatamata jätmise määruses, kohaldades analoogia korras TsMS § 174 lg 4 sätteid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kostja taotleb hagejalt välja mõista kostja poolt kantud õigusabi kulu osaliselt, kokku 20 töötunni eest, tunnitasuga 1500 krooni. Kohus, arvestades tsiviilasja mahukust ja keerukust, asjas esitatud taotlusi ja määruskaebusi, leiab, et taotlus on põhjendatud. Käesolevas asjas on 20 töötunni ulatuses õigusabi osutamine põhjendatud ja vajalik. Eeltoodu alusel kohus mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 35 400 krooni.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.