Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 43). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud 15.02.2007.a. (tl 44). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1256,89 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt D. M. välja mõista AS X kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni ja hageja esindaja kulu summas 1256,89 krooni, kokku seega menetluskulu summas 1506,89 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.