TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Harju Maakohus

Kohtunik

Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

21.veebruar 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-26831

Tsiviilasi

HV avaldus GT`ile eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja HV Avaldaja esindaja TS, Asjast puudutatud isikud: GT IT JT

Asja läbivaatamise kuupäev

14.02.2007.a, kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Avaldaja esindaja TS ja asjast puudutatud isikud I T ja JT.

RESOLUTSIOON

Rahuldada HV avaldus GT’ile eestkostja määramiseks. Määrata GT`i eestkostjaks IT Eestkostja IT ülesandeks on GT`i kõigi asjade ajamine. GT ei või teha tehinguid eestkostja IT nõusolekuta. Aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, on kolm aastat, alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.

Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Esitatud asjaolud HV esitas kohtule avalduse GT`ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on GT’il keskmine puue, mille tõttu vajab pidevat kõrvalabi ja juhendamist. Avaldaja palub määrata GT’ile eestkostjaks IT. GT abikaasa IT on andnud kirjaliku nõusoleku hakata oma abikaasa GT eestkostjaks ning täita GT’i eestkostja kohustusi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile on ekspert järeldusel, et GT’il on totaalne psüühika taandareng aju verevarustushäirete tõttu. Haigus on kroonilise iseloomuga ja takistab GT`il adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saada ja neid õigesti oma tervislike, majanduslike ning õiguslike huvide vallas juhtida. GT oma iseseisva elukorraldusega toime ei tule, vajab kestvat juhendamist, suunamist hooldamist. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline iseseisvalt tegema tehinguid, ka mitte pisitehinguid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata GT’ile eestkostja. PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et IT on sobiv isik hakkama oma abikaasa eestkostjaks ning ta tuleb määrata GT’i eestkostjaks. IT on andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Asjas puudub vaidlus selles, et GT ei ole võimeline iseseisvalt tehingud tegema. Ka ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt ei võimalda GT’i psüühiline seisund teha iseseisvalt tehinguid. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et oma tervisliku seisundi tõttu ei ole GT’i võimeline iseseisvalt tehingud tegema. Seega tuleb eestkostja ülesandeks määrata GT’i kõigi asjade ajamine. lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt lg 3 ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Nii avaldaja kui asjast puudutatud isikud olid seisukohal, et eelnimetatud ajaks tuleks märkida kolm aastat. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, kolm aastat, alates kohtumääruse tegemisest.