Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-13533

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Aare Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-06-13533

Tsiviilasi

X AS avaldus L.M. menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

hageja X AS, esindaja H.P. kostja L.M.

RESOLUTSIOON

Välja mõista L.M. lt X AS kasuks menetluskulu 250 kakssada viiskümmend) krooni. Menetluskulud tasuda Y AS kontole Nordea Pank. Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates jõustumisest kuni täitmiseni tuleb L.M. l tasuda menetluskulult viivist VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

02.10.2006 esitas hageja esindaja avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 15.08 2006.a. otsusega rahuldati X AS hagi L.M. vastu ja L.M. lt mõisteti X AS kasuks välja 3089,80 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud L.M. kanda. Kohtuotsus jõustus 18.09. 2006.a. Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 31).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud 06.10 2006 (tl 32). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni. lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt L.M. lt välja mõista X kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.