lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-9919/14

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-9919/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1876
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1131 lg 1TsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 442 lg 7Otsuse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-9919

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

2-16-9919

Tsiviilasi

XxxxOÜ hagi XxxxOÜ vastu võla saamiseks 5 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XxxxOÜ (registrikood xxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Cärolin Olluk (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 esindajad Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XxxxOÜ (registrikood xxx, asukoht xxxx, registriaadress xxxx), juhatuse liikmed Xxxxja Xxxx(e-post xxxx; xxxx) 11.04.2017 Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja Cärolin Olluk isikud Hagihind

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XxxxOÜ-lt põhinõue 4 520,86 (neli tuhat viissada kakskümmend eurot ja 86 senti) eurot, viivis 266,47 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 47 senti) eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 (nelikümmend) eurot XxxxOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 97% ulatuses XxxxOÜ ja 3% ulatuses XxxxOÜ kanda.
4.Välja mõista XxxxOÜ-lt menetluskulud 620,80 (kuussada kakskümmend eurot ja 80 senti) eurot XxxxOÜ kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 619Käsunduslepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 94Intress võlasuhtes
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XxxxOÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras XxxxOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

2-16-9919 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud

1.Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2015 koostöölepingu, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale pakkumustes kirjeldatud turunduse ja turu-uuringu teenuseid. Lepingu objektiks olid allkirjastatud pakkumised (tl 5-19).
2.Hageja esitas kostjale arve nr 2012617 summas 976,80 eurot ja arve nr 2012613 summas 5 544,06 eurot (tl 20).
3.10.12.2015 saatis hageja kostjale meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks. Kostja vastas samal päeval, et makse tegemiseks hetkel vahendid puuduvad (tl 41). 08.02.2016 ja 15.04.2016 esitas Intrum Justitia AS hageja nimel kostjale nõuded kohustuse täitmiseks (tl 42-43). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 4 520,86 eurot, viivised 439,14 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 40 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, 2 ja 3, § 82 lg 7, § 101 lg 1 p 6, § 1131 lg 1.
5.Hageja märgib, et: • pooled sõlmisid lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale pakkumustes kirjeldatud turunduse ja turu-uuringu teenuseid; • kostja tellis ja hageja täitis omapoolse kohustuse; • kostjal on arvest nr 2012613 tasumata 4 520,86 eurot; • asjaolu, millal nägi praegune kostja juhatus tellitud töö tulemit ei saanud hageja kuidagi mõjutada, tegemist on kostja sisesuhetega; • lepingu allkirjastanud Xxxxoli lepingu sõlmimise hetkel kostja juhatuse liige; • seadusest ei tulene, et tehingu tegemiseks peab juhatuse liikmel olema selleks äriühingu juhatuse otsus; • hageja ei tea ega peagi teadma kostja kui äriühingu ja selle juhatuse sisesuhteid; • kui kostja leiab, et varasem juhatuse liige ei täitnud kohustusi oodatava hoolega, on kostjal võimalik esitada juhatuse liikme vastu nõue. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • lepingu allkirjastas kostja esindajana Xxxx, kuid ei omanud selleks kostja juhatuse otsust; • kostja ei pea hagi esitamist õigeks kostja vastu, kuna endine juhatuse liige Xxxxsõlmis lepingu kas lähtuvalt isiklikest huvidest või talle kuuluva ettevõtte Xxxx OÜ ärihuvidest; • kostja praegune juhatus nägi töö tulemit alles peale nõude üleandmist hageja poolt Intrum Justitia AS-ile; • lepingu tulem ei ole kasutatav ning ei vasta lepingu eesmärgile ning objektile; • müügipakkumus ei lange kokku kostjale esitatud arvega. Kohtuotsuse põhjendus

2-16-9919

8.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
9.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on avaldanud soovi arutada asja kirjalikus menetluses. Juhindudes TsMS §-st 410 lahendab kohus hageja taotluse alusel asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
12.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2015 koostöölepingu, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale pakkumustes kirjeldatud turunduse ja turu-uuringu teenuseid. Lepingu objektiks olid allkirjastatud pakkumised (tl 5-19). Hageja esitas kostjale arve nr 2012617 summas 976,80 eurot ja arve nr 2012613 summas 5 544,06 eurot (tl 20). 10.12.2015 saatis hageja kostjale meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks. Kostja vastas samal päeval, et makse tegemiseks hetkel vahendid puuduvad (tl 41). 08.02.2016 ja 15.04.2016 esitas Intrum Justitia AS hageja nimel kostjale nõude kohustuse täitmiseks (tl 42-43).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas lepingu allkirjastas kostja poolt esindusõigust omav isik ning kas hageja on osutanud teenust nõuetekohaselt.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Lg 2 kohaselt juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Lg 3 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse.
15.12.03.2015 lepingu on kostja esindajana allkirjastanud Xxxx(tl 19). Äriregistrist nähtub, et lepingu sõlmimise ajal oli Xxxx kostja juhatuse liige. Vastavalt äriregistrile võis osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Kostja ei ole esile toonud, et kostja põhikirja kohaselt oleks juhatuse liikmetel ühine esindusõigus. Seega omas Xxxx vastavat esindusõigust kostja nimel tehingute tegemiseks. Lepingu poolteks tuleb lugeda seega hageja ja kostja. Puudub alus arvata, et Xxxx sõlmis lepingu enda isiklikes või teise äriühingu huvides.

2-16-9919 Juhul kui kostja leiab, et Xxxx rikkus lepingu sõlmimisel hoolsuskohustust, on kostjal õigus esitada xxxx vastu nõue. Tegemist on kostja sisesuhetega.

16.Poolte vahel oli sõlmitud olemuselt VÕS § 619 tunnustele vastav käsundusleping, mille alusel oli hagejal teenuse osutamise kohustus ja kostjal tasu maksmise kohustus. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja kostjale teenust osutas. Kostja märgib, et nägi töö tulemit alles siis, kui nõue anti menetleda Intrum Justitia AS-ile. Kohus leiab, et tähendust ei oma, millal kostja uued juhatuse liikmed töö tulemust nägid. Tegemist on kostja sisesuhetest tuleneva asjaolu ja töö korraldusega. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millest lähtuvalt ei ole lepingu tulem kasutatav ega vasta eesmärgile ja mille poolest müügipakkumus ei lange kokku kostjale esitatud arvega. Kostja vastuväited jäävad paljasõnalisteks. Hageja on märkinud, et hageja suhtles kostja esindajaga lepingu täitmise teemadel nii telefoni kui ka e-posti teel ning hageja on 04.09.2015 ekirjale lisanud tabeli, millelt nähtuvad kontaktandmed ja kommentaarid ning on selgitanud ekirjas, mis on tehtud ja kuidas tuleb tabelit mõista (tl 131-150pöördel). Kohus leiab, et hageja nõue arve nr 2012613 (tl 20) tasumiseks summas 4 520,86 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning hageja nõue kuulub rahuldamisele.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist viivisemäära 0,15% päevas alusel alates 21.10.2015 kuni 29.06.2016 summas 1 812,36 eurot ning vähendanud viivisenõuet 439,14 euroni (tl 2). Kohus märgib, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on õigus nõuda seadusjärgsest viivisest kõrgemat viivist, kui pooled on selles lepingus kokku leppinud. Antud juhul ei nähtu 12.03.2015 lepingust, et pooled oleksid leppinud kokku viivises 0,15% päevas. Lepingus puudub kokkulepe viivise kohta. Asjaolu, et hageja on viivisemäära 0,15% märkinud kostjale esitatud arvele, ei tähenda, et pooltel oleks olnud vastav kokkulepe. Seega on hageja õigustatud arvestama viivist seadusjärgse viivisemäära alusel.
18.Ajavahemikul 01.01.2015-30.06.2016 oli seadusjärgne VÕS § 94 lg-st 1 tulenev viivisemäär 8,05% aastas. Seega vastavalt kostja poolt tasutud summadele (tl 2), on hageja õigustatud nõudma viivist 266,47 eurot, so 8,05/100/365x5544,06x63+8,05/100/365x4520,86x190. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt.
19.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Kohus leiab, et hageja nõue 40 euro tasumiseks on vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 1131 lg-le 1 põhjendatud.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 4 520,86 eurot, viivise 266,47 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot.

Menetluskulud

21.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda. Puudub alus jätta kostja taotletud viisil menetluskulusid hageja kanda. Kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

2-16-9919 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. 11.04.2017 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 400 eurot ja kandnud õigusabikulusid 240 eurot käibemaksuta. Kokku kulud 640 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Puudub alus pidada õigusabikulusid ülemääraseks. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 620,80 eurot, so 97% 640-st.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Nähtuvalt toimikust on kostjat esindanud seaduslikud esindajad ning kostjale ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulude puudumise tõttu hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja