Muud › Muud hagiasjad

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale pooltevahelise ostu-müügilepingu alusel naftasaadusi. Koos kaubaga andis hageja kostjale üle arved-saatelehted nr , kus oli näidatud kauba hind, kogus, maksetähtaeg ning viivis ostuhinna mitteõigeaegse tasumise korral. Kostja jättis ostetud kauba eest tähtaegselt tasumata, tehes seda alles .a. Arvetelt-saatelehtedelt nähtuvalt on pooled viivise suuruseks kokku leppinud 0,2% tasumata arvest päevas. Arve nr

summas 11 481.40 tuli tasuda .a, kostja tasus selle .a, seega viivitatud päevade arv on 358 ja viivise summa 11481,40x0,2%x358=8220.68 krooni. Arve nr summas 11 481.40 tuli tasuda .a, kostja tasus selle .a, seega viivitatud päevade arv on 356 ja viivise summa 11481,40x0,2%x356=8174.76 krooni. Arve nr summas 11 481.40 tuli tasuda .a, kostja tasus selle .a, seega viivitatud päevade arv on 349 ja viivise summa 11481,40x0,2%x349=8014.02 krooni. Viiviste eest tasus kostja .a 2265.98 krooni. Seega tasumata on kostjal 22 143.48 krooni. .a Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 24 430.55 krooni. Menetluse käigus tasus kostja 2265.98 krooni, mistõttu esitas hageja .a kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 22 143.48 krooni ja kohtukulud. Kostjate vastuväited Kostja võttis hagi õigeks summas 2265.98 krooni, ülejäänud osas hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei leppinud pooled kokku viivise määras 0,2% päevas tasumata summalt. Viivise määra ei saa kindlaks määrata arvel-saatelehel. Kohtumenetluse käigus tasus kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 kohaselt arvutatult viivist 7% aastas s.o 2265.98 krooni, selle summa on hageja ka nõudelt maha arvestanud. Kostja võttis arvestuse aluseks Euroopa parlamendi ja nõukogu 29.06.2000.a direktiivi nr 2000/35/EÜ „Hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul“ artikli 3, mille kohaselt viivitusintressi tuleb maksta päevast, mis järgneb lepingus fikseeritud maksekuupäevale või maksetähtaja lõpule 30 päeva pärast kuupäeva, mil võlgnik sai kätte arve või samaväärse maksetaotluse. Seega leiab kostja, et tal puuduvad kohustused hageja ees. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et kostja tasus hagejale kohtumenetluse ajal 2265.98 krooni viiviste eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas viiviste arvestamisel tuleb lähtuda arvelesaatelehele märgitud viivisest 0,2% päevas või seaduses sätestatud viivisest. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus nõustub kostjaga, et arvel-saatelehel sätestatud viivise määra ei saa lugeda poolte vahel eelnevalt kokku lepituks, kuna sellest on kostja teada saanud koos kauba saamisega, kui talle väljastati arve-saateleht mitte lepingu sõlmimisel. Kohus on seisukohal, et viivises tuli pooltel kokku leppida müügilepingu sõlmimisel, sest arve saadetakse ostjale müügilepingu täitmisel, mitte selle sõlmimisel. Lepingu sõlmimise ja arvete esitamise aja redaktsioonis kehtinud VÕS § 113 lg 1 sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Samal ajal kehtinud VÕS § 94 lg 1 sätestas, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 14 järgi loetakse kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole lepitud kokku teistsuguses intressimääras. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Nimetatud sätetest tulenevalt oli alates võlaõigusseaduse jõustumisest 01.juulist 2002.a kuni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 muudatuseni 27. detsembril 2003 VÕS § 113 lg 1 järgne viivise määr 7% aastas, s.o 0,019% päevas. Poolte leping oli sõlmitud enne 27.detsembrit 2003. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et antud asjas oleks võimalik rakendada Euroopa parlamendi ja nõukogu 29.06.2000.a direktiivi nr 2000/35/EÜ „Hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul“ artiklis 3 sätestatut, mille kohaselt tuleb alustada viivise arvestust 30 kalendripäeva möödumisel päevast, mil võlgnik sai kätte arve, kuna see ei olnud Eestis kohaldatav. Seega tuleb viiviseid arvestada järgmiselt: arve nr summas 11 481.40 tuli tasuda .a, kostja tasus selle .a, seega viivitatud päevade arv on 358 ja viivise summa 11481,40x0,019%x358=780.96 krooni; arve nr summas 11 481.40 tuli tasuda .a, kostja tasus selle .a, seega viivitatud päevade arv on 356 ja viivise summa 11481,40x0,019%x356=776.60 krooni; arve nr summas 11 481.40 tuli tasuda .a, kostja tasus selle .a, seega viivitatud päevade arv on 349 ja viivise summa 11481,40x0,019%x349=761.33 krooni; viiviste kogusumma on 2318.89 krooni. Viiviste eest on kostja tasunud .a 2265.98 krooni. Seega on kostjal tasumata viivist summas 52.91 krooni. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele summas 52.91 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hagi osalise rahuldamise korral, mõista kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, millega hagi jäeti rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et antud asjas tuleb arvestada kohtukulude jagamisel lisaks hagi rahuldamise suurusele ka kostja poolt hagi õigeksvõtu suuruses osas. Hageja on tasunud riigilõivu summas 1750 krooni, seega kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 9% ulatuses s.o 157.50 krooni hageja kasuks. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 9% ulatuses, s.o 15.12 krooni, hagejalt 91% ulatuses, s.o 152.88 krooni. Kostja tasus õigusabi eest 4000 krooni. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele tasu õigusabi eest, mis on 5 % hagi rahuldamata osast s.o 1105.58 krooni. Kohtunik:/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.