Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

08.12.2016.a. kohustuse täitmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist. Kohtutäitur on teinud 02.01.2017.a otsuse, millega jättis avaldaja kaebused osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Nelli Hoffart esitas 06.02.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 02.01.2017.a otsuse peale täiteasjas nr xxxx. Avaldaja nõue ja põhjendused

kaasabil sisse nõudma ning on selleks käesoleva kaebuse esitamise ajaks alustanud kahte täitemenetlust, vaatama ta sellele, et Nelli Hoffart on sunniraha rakendamise hoiatused vaidlustanud ning kohtumenetlused on pooleli. Kohtutäituri määratud sunnirahad rohkem kui 40 000 eurot ulatuses mõjutavad lõppastmes lapse ja temaga koos elava ema majanduslikku heaolu ja toimetulekut ülemääraselt ning Nelli Hoffart leiab, et kohtutäituri poolt ülalkirjeldatud määras sunnirahade määramine sellises määras, mis seab ohtu lapse ja ema kodu säilimise ning põhjustab lapse emal pankrotiseisu, on ebaproportsionaalne ja õigusvastane.

kohtulahend on seadusjõus ning pooltele täitmiseks kohustuslik. Vanemad on kokku leppinud suhtluskorra, mis on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega nr 2-14-60747 kinnitatud. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga. Avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks on kohtutäitur oma 21.06.2016.a. otsusega juba lahendanud, millele on viidatud kaevatavas otsuses.

ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

toimunud (RKÜKm 3-2-1-4-13). Käesoleval juhul ei ole sunniraha määramisel kohtutäituri otsuse kujunemine selge. Asjast ei nähtu, kuidas on tuvastatud ja dokumenteeritud takistuste tegemine avaldaja poolt. Võlgnikule peab olema selge, millised on need põhjendused, miks kohtutäitur on otsustanud sunniraha määrata. Üksnes põhjenduste olemasolul on võlgnikul võimalik esitada kaebuses kohtutäiturile nende põhjenduste kohta vastuargumente. Kui kohtutäituri sunniraha otsuses puuduvad sunniraha määramise põhjendused, siis puudub menetlusosalisel võimalus saada kohtutäituri seisukohta oma vastuargumentide osas kohtuväliselt. Eelnev toob kaasa selle, et esmane vaidluse lahendamine, mis TMS § 218 kohaselt peaks toimuma kohtuväliselt, kandub üle kohtumenetlusse. TMS § 218 lg 1 teises lauses sätestatud, et enne kaebuse esitamist kohtule tuleb läbida kohustuslik kaebemenetlus kohtutäituri juures. Kohtutel tuleb kohtutäituri otsuse (millega lahendatakse menetlusosalise kaebus vaidlustatud otsuse peale) peale esitatud kaebust lahendades lähtuda esmajoones esialgses sunniraha otsuses esitatud põhjendustest või nende puudumisest, kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades sunniraha otsusele lisab. Eeltoodu alusel on kaebus selles osas põhjendatud. Samas on kohus seisukohal, et iga lapse ja lahuselava vanema ärajäänud kohtumise juures ei pea kohtutäitur isiklikult viibima ja seda fikseerima, kohtutäitur saab lapsega koos elava vanema suhtlemist takistavat tegevust tuvastada ka tema käsutuses olevate muude tõendite abil.

tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise kord ei peaks uute asjaolude ilmnemise tõttu enam vastama lapse huvidele, või kahjustama last, siis on lapsevanemal õigus pöörduda kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda, samuti võib kohus PKS § 143 lg 3 tulenevalt lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Kehtiva seaduse kohaselt puudub kohtutäituril õigus otsustada lapse ja lahuselava vanema kohtumiste õiguspärasuse üle. Kohtutäitur ei tohi formaliseeritusse printsiibist tulenevalt ise oma suva järgi täidetavaid määrusi valikuliselt täita ega asjaolusid tuvastada. Kohus juhib avaldaja tähelepanu, et tal on võimalus vältida talle sunniraha määramisi võimaldades ja soodustades lapse ja lahuselava vanema kohtumisi. Avaldaja väited lahuselava vanema võimaliku vägivalduse kohta ei ole senises kohtumenetluses tõendamist leidnud. Juhul, kui tõepoolest on lapsele kohtumine isaga mingil põhjusel vastunäidustatud, tuleb lapse emal esitada kohtule PKS § 143 lg 3 kohane avaldus ja taotleda esialgset õiguskaitset. Senine avaldaja käitumine täitemenetluses on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega ega ole mitte kuidagi avaldaja ja puudutatud isiku ühise lapse huvides.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.