Nelli Hoffart Ìi kaebus Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 02.01.2017.a otsusele tĂ€iteasjas nr xxxx
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Nelli Hoffart (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx) Avaldaja esindaja RĂA korras: kuni 22.03.2017.a vandeadvokaat Eve Selberg (Xxxx, e-post: xxxx), alates 23.03 vandeadvokaat Alan Biin (Xxxx, e-post xxxx) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets (Xxxx, e-post: xxxx) Puudutatud isik II: sissenĂ”udja Jaak Hoffart (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nelli Hoffart Ìi kaebus osaliselt.
2.TĂŒhistada Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 02.01.2017.a otsus tĂ€iteasjas nr xxxx osaliselt ning kohustada kohtutĂ€iturit avaldaja kaebust uuesti lĂ€bi vaatama osas, millega jĂ€eti avaldaja kaebus 28.112016.a, kohustuse tĂ€itmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tĂŒhistamise osas lĂ€bi vaatamata vĂ”i rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.JÀtta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tÀhtaeg KohtumÀÀruse peale vÔib esitada mÀÀruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 pÀeva jooksul arvates mÀÀruse kÀttetoimetamisest. Asjaolud
1.Avaldaja esitas kohtutÀiturile 08.12.2016.a kaebuse, kus taotles tÀitemenetluse lÔpetamist vÔi alternatiivselt selle peatamist ja 28.11.2016.a, 28.11.2016.a, 28.11.2016.a ning
08.12.2016.a. kohustuse tĂ€itmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tĂŒhistamist. KohtutĂ€itur on teinud 02.01.2017.a otsuse, millega jĂ€ttis avaldaja kaebused osaliselt lĂ€bi vaatamata ja ĂŒlejÀÀnud osas rahuldamata. Nelli Hoffart esitas 06.02.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 02.01.2017.a otsuse peale tĂ€iteasjas nr xxxx. Avaldaja nĂ”ue ja pĂ”hjendused
2.Kohtule esitatud kaebuse kohaselt kohtutÀitur algatas Marek Laanemets Jaak Hoffarti 03.06.2016 tÀitmisavalduse alusel kaebaja suhtes tÀitemenetluse. TÀitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.05.2016.a kohtumÀÀrus tsiviilasjas nr 2-15-18584 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015.a kohtumÀÀrus tsiviilasjas nr 2-14-60747. Kaebaja on 15.06.2016 Harju Maakohtu 31.05.2016 mÀÀrusele tsiviilasjas nr 2-15-18584 esitanud mÀÀruskaebuse.
3.28.11.2016 saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse tÀitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles mÀÀrati vabatahtliku tÀitmise tÀhtajaks 29.11.2016.a. 28.11.2016.a saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse tÀitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles mÀÀrati vabatahtliku tÀitmise tÀhtajaks 01.12.2016.a. 28.11.2016.a saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse tÀitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles mÀÀrati vabatahtliku tÀitmise ajaks 03.12.2016.a. 08.12.2016.a saadeti kaebuse esitajale otsus kohustuse tÀitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatus, milles mÀÀrati vabatahtliku tÀitmise ajaks 08.12.2016.a.
4.08.12.2016.a esitas kaebuse esitaja kohtutĂ€iturile kaebuse kohtutĂ€ituri tegevuse peale tĂ€iteasjas nr xxxx koos taotlusega tĂ€itemenetluse lĂ”petamiseks vĂ”i alternatiivselt selle peatamiseks ning kohtutĂ€ituri otsuste kohustuse tĂ€itmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatusete tĂŒhistamiseks. KohtutĂ€itur jĂ€ttis 02.01.2017.a otsusega tĂ€iteasjas nr xxxx kaebaja poolt esitatud kaebuse otsuse resolutsiooni kohaselt osaliselt lĂ€bi vaatamata ja ĂŒlejÀÀnud osas rahuldamata. KohtutĂ€ituri abi edastas kohtutĂ€ituri 02.01.2017.a dateeritud otsuse kaebuse esitajale alles 26.01.2017.a e-kirjaga, mille kĂ€ttesaamist kinnitas kaebuse esitaja 27.01.2017 e-kirjaga.
5.Kuigi kohtutĂ€ituri otsuse resolutsioonis on kirjas, et kohtutĂ€itur jĂ€ttis kaebuse osaliselt lĂ€bi vaatamata ja ĂŒlejÀÀnud osas rahuldamata, selgub otsuse tekstist, et tegelikult jĂ€ttis kohtutĂ€itur kaebuse tĂ€ies ulatuses lĂ€bi vaatamata. Nii on otsuses kirjas, et kaebus kohtutĂ€ituri tegevuse peale tuleb jĂ€tta lĂ€bi vaatamata, kuna samasisulised kaebused on kohtutĂ€itur oma 21.06.2016, 08.07.2016, 25.07.2016, 18.08.2016 ja 19.12.2016 otsutega lahendanud. KohtutĂ€itur leiab, et kaebus kohtutĂ€ituri tegevusele on samasisuline nagu vĂ”lgniku poolt eelnevalt esitatud kaebused, mistĂ”ttu ei ole kohtutĂ€ituril alust samasisulist kaebust veelkord lĂ€bi vaadata. Otsusest ei nĂ€htu, millises osas kohtutĂ€itur on vĂ€idetavalt jĂ€tnud kaebuse rahuldamata, mistĂ”ttu ei ole kohtutĂ€ituri otsuse resolutsioon kooskĂ”las otsuse tekstiga ning on eksitav.
6.Kaebuse esitaja ei nÔustu kaebuse lÀbi vaatamata jÀtmisega. KohtutÀitur ei ole kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha mÀÀramiste hoiatustes antud tÀhtaegade jooksul. KohtutÀitur ei ole isiklikult tuvastanud kaebuse esitaja teadlikku takistavat tegevust ning kaalunud, kas sunniraha mÀÀramine aitab/ei aita lapse ja teise vanema kohtumisele kaasa. Igakordsel sunnirahal ja selle suurusel peab olema realistlik ja tegelikult saavutatav eesmÀrk, kuna kujutab endast ebaproportsionaalset sekkumist isikute Ôigustesse. KohtutÀitur ei ole proportsionaalsuse hindamisel arvesse vÔtnud kaebuse esitaja majanduslikku seisundit. KohtutÀitur on asunud Nelli Hoffartilt sunniraha rakendamise hoiatuste alusel sunnirahasid teiste kohtutÀiturite
kaasabil sisse nĂ”udma ning on selleks kĂ€esoleva kaebuse esitamise ajaks alustanud kahte tĂ€itemenetlust, vaatama ta sellele, et Nelli Hoffart on sunniraha rakendamise hoiatused vaidlustanud ning kohtumenetlused on pooleli. KohtutĂ€ituri mÀÀratud sunnirahad rohkem kui 40 000 eurot ulatuses mĂ”jutavad lĂ”ppastmes lapse ja temaga koos elava ema majanduslikku heaolu ja toimetulekut ĂŒlemÀÀraselt ning Nelli Hoffart leiab, et kohtutĂ€ituri poolt ĂŒlalkirjeldatud mÀÀras sunnirahade mÀÀramine sellises mÀÀras, mis seab ohtu lapse ja ema kodu sĂ€ilimise ning pĂ”hjustab lapse emal pankrotiseisu, on ebaproportsionaalne ja Ă”igusvastane.
7.KohtutĂ€ituri hinnang selle kohta, et lapse ema takistas suhtlemiskorda sellega, et ei vastanud 03.12.2016 lapse isa SMS teel saadetud pĂ€ringule, ei ole asjakohane. Nelli Hoffart rĂ”hutab, et ei kohtutĂ€itur ega lapse isa ei ole kĂ€inud tuvastamas lapse ĂŒleandmist. Lapse isa saadab ainult sms-e , reaalselt kohal ei ole kĂ€inud ei lapse isa ega ka kohtutĂ€itur. KohtutĂ€itur jĂ€ttis sisuliselt lĂ€bi vaatamata kaebuses toodud vĂ€ited, et tĂ€itetoimingute ja tĂ€itemenetluse lĂ€biviimisel peab esmajĂ€rjekorras olema tagatud lapse turvatunne. Kaebuse esitaja kirjutas 08.12.2016 kohtutĂ€iturile esitatud kaebuses, et sissenĂ”udja on lapsele korduvalt pĂ”hjustanud ĆĄokiseisundeid, mille tulemusena on ĂŒlioluline tagada lapsele stressivabad kasvutingimused, kuid kohtutĂ€itur jĂ€ttis kaebuse lĂ€bi vaatamata. Avaldaja palub tĂŒhistada Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets 02.01.2017.a otsus tĂ€iteasjas nr xxxx ja jĂ€tta kĂ€esolevas menetluses kantavad menetluskulud kohtutĂ€itur Marek Laanemetsa kanda. KohtutĂ€ituri seisukoht
8.KohtutÀitur jÀÀb oma 02.01.2017.a. toodud seisukohtade juurde ning palub jÀtta esitatud kaebus rahuldamata. KohtutÀitur leiab, et on otsuse pÔhjendavas osas kÀsitlenud kÔiki avaldaja poolt 08.12.2016 esitatud vÀiteid.
9.Esmalt vÀidab avaldaja, et kohtumÀÀrus, millest kohtutÀitur lÀhtub, on ebaseaduslik. KohtutÀitur on avaldaja sellekohase kaebuse lahendanud juba 21.06.2016.a. otsusega, milles on asunud seisukohale, et tÀitemenetlus on algatatud ÔiguspÀraselt. TÀiendavalt mÀrgib kohtutÀitur, et 16.02.2017.a. mÀÀrusega jÀttis Tallinna Ringkonnakohus tÀitedokumendiks oleva Harju Maakohtu mÀÀruse muutmata. Avaldaja mÀrgib, et sunniraha mÀÀramine eeldab poolte huvide kaalumist ja asjaolude hindamist. Avaldaja palub arvestada asjaoluga, et lapse isa on tema vastu kasutanud vÀgivalda. Oma vÀidet avaldaja tÔendanud ei ole. Avaldaja sellisele vÀitele on kohtutÀitur samuti andnud hinnangu oma 21.06.2016.a. otsuses.
10.Avaldaja vĂ€idele, et ta ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise Ă”iguse realiseerimiseks, on kohtutĂ€itur oma 02.01.2017.a. otsuses andnud hinnangu. Otsusest nĂ€htuvalt leidis tĂ€itur, et kuna avaldaja ilma objektiivse pĂ”hjuseta ei vii last lasteaeda siis lapse ema selline kĂ€itutumine ehk tegevusetus takistab lapsel isaga suhtlemist. Seega on tegemist kohtumÀÀruse mittetĂ€imisega. Lapse lasteaiast puudumiseks ei ole lapse ema esitanud ĂŒhtegi mĂ”juvat pĂ”hjust.
11.Avaldaja mÀrgib, et tÀitemenetluse lÀbiviimisel tuleb arvestada lapse Ôigustega, eelkÔige pÔhi- ja inimÔigustega. KohtutÀitur oma otsuses leidis, et asjas ei ole esitatud ega tÔendatud asjaolusid, mille alusel saaks jÀreldada, et menetluses ei arvestata lapse huvidega. Lapse kohtumine enda isaga ei ole inimvÀÀrikust alandav ega kujuta mitte kellegi pÔhiÔiguste lubamatut riivet. Seda, kas vanema ja lapse suhtlemist tuleks lapse huvides takistada, saab hinnata kohus vanema ja lapse suhtlemise korda mÀÀrates. Lapse kohtumine enda isaga ei ole inimvÀÀrikust alandav ega kujuta mitte kellegi pÔhiÔiguste lubamatut riivet. KohtutÀitur on korduvalt andnud hinnangu, et tÀitedokumendiks olev
kohtulahend on seadusjÔus ning pooltele tÀitmiseks kohustuslik. Vanemad on kokku leppinud suhtluskorra, mis on Tallinna Ringkonnakohtu mÀÀrusega nr 2-14-60747 kinnitatud. Kohtu poolt mÀÀratud suhtlemiskord on mÔlemale poolele tÀitmiseks kohustuslik, et tagada lapse Ôigus suhelda mÔlema vanemaga. MÔlemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mÔlema vanemaga. Avaldaja taotluse tÀitemenetluse lÔpetamiseks on kohtutÀitur oma 21.06.2016.a. otsusega juba lahendanud, millele on viidatud kaevatavas otsuses.
12.TĂ€itemenetluse kĂ€igus on avaldaja kohtutĂ€ituriga ĂŒhendust vĂ”tnud ning kĂ€inud tĂ€ituri vastuvĂ”tul, mille kĂ€igus on avaldaja mĂ”lemal korral kinnitanud, et isa ei ole lapsega kohtunud kaheksa kuud ning seetĂ”ttu ei soovi avaldaja, et laps isaga kohtuks tingimustel, mis on lepitusmenetluse lĂ”petamise mÀÀrusega kindlaks mÀÀratud. KohtutĂ€itur leiab, et tĂ€itemenetluse kĂ€igus selgunud asjaolude kohaselt ei ole avaldajal sisulist huvi kohtumÀÀruse tĂ€itmiseks ning tĂ€itmise pinnalt kerkinud erimeelsuste kokkuleppel lahendamiseks ja pigem takistab avaldaja isal ja lapsel kohtuda. Pooled ei vaidle selle ĂŒle, kas lapsega suhtlemine toimus vĂ”i mitte. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka avaldaja. Poolte kinnitusel ei ole isa ja lapse suhtlemist tĂ€itemenetluse algatamisest alates toimunud. Seega ei oma antud asjas tĂ€htsust asjaolu, kas tĂ€itur on isiklikult kĂ€inud kontrollimas kas laps on lasteaias vĂ”i mitte. KohtutĂ€itur on tuvastanud, et lapse ema rikub lapsega suhtlemist korraldavat mÀÀrust, mida on selgesĂ”naliselt vĂ€ljendanud ka lapse ema. Lapse ema poolt mÀÀruse tĂ€itmisest keeldumine tĂ€hendabki suhtluskorra rikkumist.
13.KohtutĂ€itur on oma otsuses 02.01.2017 pĂ”hjalikult kaalunud kuupĂ€evade kaupa sunniraha mÀÀramist ja viidanud vĂ”lgniku tegevusetusele. KohtutĂ€itur on tuvastanud, et kaebaja ei ole tĂ€itnud tĂ€itedokumendist tulenevaid kohustusi ning kaebaja esitatud vĂ€ited ja tĂ”endid ei anna alust jĂ€tta sunniraha kohaldamata. Ajal, mil laps on kaebaja vanemliku vĂ”imu all, vastutab kaebaja lapse eest ja tal tuleb oma seadusest tuleneva vanemliku vĂ”imu realiseerimise teel tagada, et ta tĂ€idaks neid kohustusi, milleks ta on kehtiva kohtulahendi jĂ€rgi kohustatud. Kaebaja saab taotleda kohtumenetluses suhtluskorra muutmist, kui tema arvates esinevad alused kehtiva suhtluskorra muutmiseks. Lapse ema peab lapse eest igakĂŒlgselt hoolitsema. Sellise hoolitsemise hulka kuulub ka kohtu mÀÀratud suhtluskorra tĂ€itmise eelduseks oleva positiivse suhtumise loomine. Asjas ei ole esitatud ega tĂ”endatud asjaolusid, mille alusel saaks jĂ€reldada, et sissenĂ”udja oleks kĂ€itunud hea usu pĂ”himĂ”tte vastaselt. Lapse kohtumine enda isaga ei ole inimvÀÀrikust alandav ega kujuta mitte kellegi pĂ”hiĂ”iguste lubamatut riivet. Seda, kas vanema ja lapse suhtlemist tuleks lapse huvides takistada, saab hinnata kohus vanema ja lapse suhtlemise korda mÀÀrates. KohtutĂ€itur palub jĂ€tta avaldaja kaebus rahuldamata ja kohtutĂ€ituri 02.01.2017 otsus tĂŒhistamata ning jĂ€tta menetluskulud poolte endi kanda. SissenĂ”udja seisukoht
14.Puudutatud isik II jÀÀb varaseamalt tĂ€iteasjas nr 014/2106/1125 kohtutĂ€iturile avaldatud ja tĂ€itetoimikus sisalduvate seisukohtade juurde. Puudutatud isik II on jĂ€tkuvalt seisukohal, et kĂ€esoleval ajal toimub kohtumÀÀruse Nelli Hoffart poolt kohtumÀÀruse kuritahtlik rikkumine. Puudutatud isik II palub jĂ€tta asi lĂ€bi vaatamata. Kui kohus otsustab siiski asja lĂ€bi vaadata, siis taotleb puudutatud isik II jĂ€tta kohtutĂ€ituri otsus 02.01.2017.a tĂ€iteasjas tĂŒhistamata ja jĂ€tta menetluskulud Nelli Hoffarti kanda. Kohtu seisukoht ja pĂ”hjendused
15.Kohus vaatab esitatud kaebuse lÀbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja lÀbi hagimenetluse sÀtete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sÀtestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lÔike kohaselt ei
ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 jÀrgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tÔendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuvÀiteid. Vajaduse korral nÔuab kohus avaldajalt tÔendite esitamist vÔi kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 jÀrgi vÔib kohus hagita asja lÀbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, vÀlja arvatud juhul, kui seadusega on sÀtestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei nÀe, mistÔttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tÔenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tÔendeid kogumis, leiab, et avalduse tÀielikuks rahuldamiseks alused puuduvad. Siiski leiab kohus, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.TMS § 218 lg 1 sĂ€testab, et kaebuse kohta tehtud kohtutĂ€ituri otsuse peale vĂ”ib menetlusosaline esitada otsuse kĂ€ttetoimetamisest arvates kĂŒmne pĂ€eva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutĂ€ituri bĂŒroo asub. KohtutĂ€itur on teinud 02.01.2017.a otsuse, millega jĂ€ttis kaebuse lĂ€bi vaatamata. Nelli Hoffart esitas 06.02.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 02.012017.a otsusele tĂ€iteasjas nr xxxx. KohtutĂ€itur on 02.01.2017.a kaebuse edastanud avaldajale 26.01.2017.a, avaldaja on kinnitanud kaebuse kĂ€ttesaamist 27.01.2017.a, seega on kaebus esitatud Ă”igele maakohtule ning tĂ€htaegselt.
18.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistÔttu tuleb kohtul lÀhtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud vÔlgniku kaebusest ning kÀesolevas avalduses esitatud nÔudest. Kohus selgitab, et kohtutÀituri otsuse ÔiguspÀrasusele hinnangu andmisel saab kohus anda Ôigusliku hinnangu, kas kohtutÀituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutÀiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal ÔiguspÀrane vÔi mitte.
19.KohtutÀitur jÀttis 02.01.2017.a otsusega avaldaja kaebuse osaliselt lÀbi vaatamata pÔhjusel, et kohtutÀitur on juba samasisulised kaebused varasemate otsustega lahendanud ning osaliselt rahuldamata.
20.Avaldaja oli esialgses kaebuses seisukohal, et sundtĂ€itmine tĂ€iteasjas nr xxxx tuleb lĂ”petada, kuivĂ”rd kohtumÀÀrus, millest kohtutĂ€itur lĂ€htub, on ebaseaduslik ja sundtĂ€itmisel on jĂ”ustumata kohtulahend. KohtutĂ€itur jĂ€ttis kaebuse selles osas lĂ€bi vaatamata, kuivĂ”rd leidis, et viidatud vĂ€ite on kohtutĂ€itur juba 21.06.2016.a otsusega lahendanud. Kohus nĂ”ustub kohtutĂ€ituri seisukohaga. KohtutĂ€itur on teinud 27.06.2016.a otsuse (kannab kuupĂ€eva 21.06.2016), millega kohtutĂ€itur lahendas avaldaja kaebuse ning jĂ€ttis selle rahuldamata. Nelli Hoffart esitas 11.07.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 21.06.2016.a otsusele tĂ€iteasjas nr xxxx (tsiviilasi 2-16-10628). Kohus on tĂ€itemenetluse algatamisele andnud hinnangu tsiviilasjas nr 2-16-10628 ja tuvastas 28.03.2017.a mÀÀruses, et tĂ€itemenetlust on alustatud kohase tĂ€itedokumendi alusel, tĂ€idetud olid ka muud tĂ€itemenetluse algatamise eeldused ja puudub alus tĂ€itemenetluse lĂ”petamiseks. Kohus on seisukohal, et seega on vaidlus tĂ€itemenetluse tĂ€iteasjas nr xxxx alustamise pĂ”hjendatuse ĂŒle lahendatud kohtutĂ€ituri 27.06.2016.a otsusega (kannab kuupĂ€eva 21.06.2016) ja Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjaga nr 2-16-10628. Harju Maakohtu 28.03.2017.a kohtumÀÀrus tsiviilasjas nr 2-16-10628 jĂ”ustus 27.04.2017.a. Seega on kohtutĂ€itur jĂ€tnud kaebuse selles osas Ă”igesti lĂ€bi vaatamata.
21.Samas peab kohus nÔustuma avaldaja vÀidetega selles, et viidatud 02.01.2017.a otsusest ei ole vÔimalik tuvastada, millises osas on kohtutÀitur jÀtnud kaebuse lÀbi vaatamata ja millises osas rahuldamata.
22.Kaebuse esitaja vaidlustab kohtutĂ€ituri 02.01.2017.a otsust ka pĂ”hjusel, et kohtutĂ€itur ei ole isiklikult kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha mÀÀramiste hoiatustes antud tĂ€htaja jooksul. Oma esialgses kaebuses kohtutĂ€iturile on avaldaja esile toonud, et sunniraha mÀÀramine olukorras, kus kohtutĂ€itur ei ole kĂ€inud kohtumÀÀruse tĂ€itmist kontrollimas, nĂ€itab iseĂ€ranis vastutustundetut suhtumist ja oma ametiseisundi kuritarvitamist. Seega heidab avaldaja kohtutĂ€iturile ette, et kohtutĂ€itur ei ole kĂ€inud kohtumÀÀruse tĂ€itmist kontrollimas. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha ĂŒksnes vĂ”lgnik ise, kuid ta ei tee seda mÀÀratud tĂ€htpĂ€evaks vĂ”i kui vĂ”lgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda vĂ”i toimingust hoiduda, vĂ”ib kohtutĂ€itur mÀÀrata vĂ”lgnikule sunniraha seadustiku §-s 261 sĂ€testatud korras. Sunniraha mÀÀramine vĂ”i mittemÀÀramine on TMS § 183 kohaselt kohtutĂ€ituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile ĂŒksnes piiratud ulatuses. Seega saab kohus ĂŒksnes kontrollida, kas kohtutĂ€itur ĂŒletas sunniraha otsust tehes temal oleva diskretsiooni piire. Kuid selleks, et kohus saaks sellekohase otsustuse teha, peab kohtutĂ€ituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise veenvuse kui ka sunniraha mÀÀramise osas olema jĂ€lgitav.
23.Asja materjalidest nÀhtub, et 28.11.2016.a on kohtutÀitur Marek Laanemets teinud tÀiteasjas nr xxxx neli erinevat otsust kohustuste tÀitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatust. Seda, et asjas oleks tehtud kohased ja pÔhjendatud sunniraha mÀÀramise otsused asja materjalidest ei nÀhtu. TMS § 261 jÀrgi on hoiatus sunniraha mÀÀramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutÀitur sunniraha mÀÀrata, kuid hoiatusega ei kaasne tÀitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajÀrgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha mÀÀramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmÀrgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu tÀitedokumenti kindlaks kuupÀevaks tÀitma, mÀÀrab kohtutÀitur talle sunniraha. TMS § 261 lg 7 kohaselt sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses mÀrgitud tÀhtaja jooksul tÀidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kÀtte kÀesoleva seadustiku paragrahvis 10 sÀtestatud korras. Kohus möönab, et kuigi kehtestatud ei ole kohustuslikku sunniraha otsuse vormi, tuleneb ka TMS § 261 lg-st 7, et otsus ja hoiatus on kaks eri dokumenti. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on tÀitedokumendiks kohtutÀituri otsus kohtutÀituri tasu ja tÀitekulude ning sunniraha mÀÀramise kohta;
24.Kohus selgitab, et sunniraha mÀÀrates tuleb kohtutĂ€ituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis saab kohtutĂ€itur teha sunniraha mÀÀramise otsuse. Ăige ei ole arusaam, et sunniraha mÀÀramise eelduseks on ĂŒksnes asjaolu, et kohtulahendit ei ole tĂ€idetud, ning muudel asjaoludel ei ole sunniraha mÀÀramisel tĂ€htsust. KohtutĂ€itur vĂ”ib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit tĂ€ites mÀÀrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtĂ€itmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis mÀÀratud ajal, kohas ja viisil suhelda. SeetĂ”ttu ei ole sunniraha mÀÀramisel otsustava tĂ€hendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis mÀÀratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude vĂ”i tegevusetuse tĂ”ttu. Eelnevast tulenevalt peab kohtutĂ€itur sunniraha mÀÀrates kindlaks tegema, et lapsega kooselav vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha mÀÀramise hoiatuses antud tĂ€htaja jooksul, ega saa lĂ€htuda ĂŒksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis mÀÀratud ajal, kohas ja viisil
toimunud (RKĂKm 3-2-1-4-13). KĂ€esoleval juhul ei ole sunniraha mÀÀramisel kohtutĂ€ituri otsuse kujunemine selge. Asjast ei nĂ€htu, kuidas on tuvastatud ja dokumenteeritud takistuste tegemine avaldaja poolt. VĂ”lgnikule peab olema selge, millised on need pĂ”hjendused, miks kohtutĂ€itur on otsustanud sunniraha mÀÀrata. Ăksnes pĂ”hjenduste olemasolul on vĂ”lgnikul vĂ”imalik esitada kaebuses kohtutĂ€iturile nende pĂ”hjenduste kohta vastuargumente. Kui kohtutĂ€ituri sunniraha otsuses puuduvad sunniraha mÀÀramise pĂ”hjendused, siis puudub menetlusosalisel vĂ”imalus saada kohtutĂ€ituri seisukohta oma vastuargumentide osas kohtuvĂ€liselt. Eelnev toob kaasa selle, et esmane vaidluse lahendamine, mis TMS § 218 kohaselt peaks toimuma kohtuvĂ€liselt, kandub ĂŒle kohtumenetlusse. TMS § 218 lg 1 teises lauses sĂ€testatud, et enne kaebuse esitamist kohtule tuleb lĂ€bida kohustuslik kaebemenetlus kohtutĂ€ituri juures. Kohtutel tuleb kohtutĂ€ituri otsuse (millega lahendatakse menetlusosalise kaebus vaidlustatud otsuse peale) peale esitatud kaebust lahendades lĂ€htuda esmajoones esialgses sunniraha otsuses esitatud pĂ”hjendustest vĂ”i nende puudumisest, kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutĂ€itur vĂ”lgniku kaebust lahendades sunniraha otsusele lisab. Eeltoodu alusel on kaebus selles osas pĂ”hjendatud. Samas on kohus seisukohal, et iga lapse ja lahuselava vanema Ă€rajÀÀnud kohtumise juures ei pea kohtutĂ€itur isiklikult viibima ja seda fikseerima, kohtutĂ€itur saab lapsega koos elava vanema suhtlemist takistavat tegevust tuvastada ka tema kĂ€sutuses olevate muude tĂ”endite abil.
25.Kaebaja on esialgses kaebuses esile toonud, et ta ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise Ôiguse realiseerimiseks. Kohus osundab, et kui vÔlgnik on seisukohal, et ta ei ole tÀitedokumendist tulenevat kohustust rikkunud, kujutab see materiaalÔiguslikku vaidlust sissenÔudja ja vÔlgniku vahel. Sellest tulenevalt saab vÔlgnik esitada sissenÔudja vastu hagi sundtÀitmise lubamatuks tunnistamiseks sunniraha mÀÀramist puudutavas osas. Sellise nÔude aluseks on kohustuse rikkumise puudumine.
26.Vastuseks avaldaja vÀitele selle kohta, et kohtutÀitur ei ole sunniraha mÀÀrates arvestanud lapse huvidega ning rikkus proportsionaalsuse ja eesmÀrgipÀrasuse pÔhimÔtet, kohus osundab, et kÔigi nelja 28.11.2016.a sunniraha hoiatuse puhul on kohtutÀitur mÀÀranud avaldajale sunniraha summas 192 eurot so miinimummÀÀras. TMS § 261 lg 4 jÀrgi sunniraha rakendamise hoiatuses mÀrgitakse ettenÀhtud sunniraha summana. Esmakordsel mÀÀramisel ei ole sunniraha vÀiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha mÀÀramisel ei ole sunniraha suurem kui 1 917 eurot. Seega ei saa iseenesest kohtutÀiturile ette heita seda, et ta on miinimummÀÀras sunniraha hoiatust tehes rikkunud proportsionaalsuse pÔhimÔtet. Samas on avaldaja esile toonud, et talle on seitsme kuu jooksul tehtud sunniraha otsuseid kokku 40 000 euro ulatuses, seega peaks sunniraha otsusest selguma ka see, kuidas kohtutÀitur on jÔudnud arusaamisele, et jÀrjekordne sunniraha mÀÀramine mÔjutab lapsega koos elavat vanemat suhtlemise takistamisest hoiduma.
27.Samas vaatamata kohtutÀituri formaalsetele eksimustele sunniraha otsuste vormistamisel, on kohtule kahtlusteta selge, et avaldaja keeldub pÔhimÔtteliselt seadusjÔus kohtulahendit tÀitmast. Ka kÀesolevas kaebuses ei ole avaldaja esile toonud, et tegelikkuses esinesid reaalsed objektiivsed pÔhjused, mis takistasid lapse isa ja lapse kohtumisi. Kohus juhib avaldaja tÀhelepanu, et kohtu poolt mÀÀratud suhtlemiskord on mÔlemale poolele tÀitmiseks kohustuslik, et tagada lapse Ôigus suhelda mÔlema vanemaga. MÔlemad vanemad peavad kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mÔlema vanemaga. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-15-18584 kontrollinud vanemate poolt vÀljatoodud asjaolusid ja mÀÀranud suhtlemiskorra eelkÔige lapse huvidest lÀhtuvalt. Kohtu poolt mÀÀratud suhtlemiskord on mÔlemale poolele tÀitmiseks kohustuslik, et
tagada lapse Ă”igus suhelda mĂ”lema vanemaga. MĂ”lemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mĂ”lema vanemaga. Kui kohtulahendis sĂ€testatud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise kord ei peaks uute asjaolude ilmnemise tĂ”ttu enam vastama lapse huvidele, vĂ”i kahjustama last, siis on lapsevanemal Ă”igus pöörduda kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda, samuti vĂ”ib kohus PKS § 143 lg 3 tulenevalt lapse huvides piirata suhtlusĂ”igust vĂ”i selle kohta tehtud varasemate lahendite tĂ€itmist vĂ”i lĂ”petada suhtlusĂ”iguse teostamise vĂ”i selle kohta tehtud varasemate lahendite tĂ€itmise. Kehtiva seaduse kohaselt puudub kohtutĂ€ituril Ă”igus otsustada lapse ja lahuselava vanema kohtumiste Ă”iguspĂ€rasuse ĂŒle. KohtutĂ€itur ei tohi formaliseeritusse printsiibist tulenevalt ise oma suva jĂ€rgi tĂ€idetavaid mÀÀrusi valikuliselt tĂ€ita ega asjaolusid tuvastada. Kohus juhib avaldaja tĂ€helepanu, et tal on vĂ”imalus vĂ€ltida talle sunniraha mÀÀramisi vĂ”imaldades ja soodustades lapse ja lahuselava vanema kohtumisi. Avaldaja vĂ€ited lahuselava vanema vĂ”imaliku vĂ€givalduse kohta ei ole senises kohtumenetluses tĂ”endamist leidnud. Juhul, kui tĂ”epoolest on lapsele kohtumine isaga mingil pĂ”hjusel vastunĂ€idustatud, tuleb lapse emal esitada kohtule PKS § 143 lg 3 kohane avaldus ja taotleda esialgset Ă”iguskaitset. Senine avaldaja kĂ€itumine tĂ€itemenetluses on pahatahtlik ja vastuolus hea usu pĂ”himĂ”ttega ega ole mitte kuidagi avaldaja ja puudutatud isiku ĂŒhise lapse huvides.
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb tĂŒhistada kohtutĂ€ituri 02.01.2017.a otsus osaliselt. Kohus kohustab kohtutĂ€iturit vaatama uuesti lĂ€bi avaldaja kaebuse osas, millega jĂ€eti avaldaja kaebus 28.112016.a, kohustuse tĂ€itmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tĂŒhistamise osas lĂ€bi vaatamata vĂ”i rahuldamata.
29.KÔik mÀÀruses kajastamata dokumentaalsed tÔendid, menetlusosaliste vÀited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tÀhtsust, mistÔttu kohus eraldi ei kÀsitle. Tsiviilasja hinna mÀÀramine
30.Tsiviilasja hinna mÀÀramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sĂ€testatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud vĂ”i kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik vÀÀrtus. TsMS § 125 sĂ€testab, et tuvastushagi hind mÀÀratakse hĂŒve vÀÀrtusega, mida hageja on eeldatavalt Ă”igustatud saama hagi rahuldamise korral. TsMS § 132 lg 1 sĂ€testab, et mittevaralise nĂ”ude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
31.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sÀtestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, vÔib kohus otsustada, et menetluskulud kannab tÀielikult vÔi osaliselt mÔni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades Ôiglane. Arvestades kaebuse asjaolusid ning seda, et kohus rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt, mÀÀrab kohus, et kÔigi menetlusosaliste menetluskulud jÀÀvad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.