TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Harju Maakohus

Kohtunik

Ele liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

22.detsember

2006.a,

Tallinn,

Harju

Maakohus,

Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

2-06-24519

Tsiviilasi

TL avaldus V-JL eestkostja määramiseks

Menetlusosalised ja nende

avaldaja TL

esindajad

Tallinna linna esindaja UU asjast puudutatud isik V-JL V-JL esindaja vandeadvokaat ET Asjas puudutatud isik IL

Istungi toimumise aeg

.a, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

Rahuldada TL avaldus V-JL’le eestkoste seadmiseks. Määrata V-JL (isikukood ) eestkostjaks IL (isikukood ). Eestkostja IL ülesandeks on V-JL kõigi asjade ajamine. V-JL ei või teha tehinguid eestkostja IL nõusolekuta. Aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, on kolm aastat, alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Esitatud asjaolud TL esitas kohtule avalduse V-JL`le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on TL I H elanikul V.-J. L tuvastatud T P AEK .a otsusega nr sügav puue, mille tõttu ta vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt, kuna ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ja suhtlemisega. Isik vajab järelvalvet, kuna võib oma tegevusega tekitada kahju iseenda või teise inimeste elule, tervisele või varale. V.-J. L ei ole oma füüsilise seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tegema tehinguid, kaitsma oma varalisi, isiklikke õigusi, ei suuda ennast esindada ja ei ole võimeline osalema õigusdokumendi koostamisel, kuna ei suuda väljendada oma soove. Arvestades eeltoodut ei ole V.-J. L võimeline andma oma seisukohta eestkoste seadmiseks. I L taotleb enda eestkostjaks määramist oma abikaasale, kuna vajab seda ühiskinnisvaraga seotud tehinguks. Piiratud teovõimega isiku huvid ja õigused vajavad kaitset ning seda eelkõige tema igapäevaelu korraldamisel. Seega ühiskinnisvaraga seotud toimingute juures on avaldaja seisukohalt otstarbekas V.-J. L määrata eestkostjaks tema abikaasa I L. Avaldaja palub seada eestkoste V.-J. L varaliste ja isiklike õiguste kaitseks ja määrata temale eestkostjaks tema abikaasa I L. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-s 3 sätestatule, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg-s 4 sätestatu kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. SA PER väljavõttega haigusloost (t.l. 10), arstliku ekspertiisi otsusega .a (t.l. 10-11) ja ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr loeb kohus tõendatuks, et V-JL kannatab A tõvest tingitud dementsuse (nõdrameelsuse) all, mille tõttu ta ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid eestkostja nõusolekuta. PKS § 95 lg-s 3 sätestatu kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et I L on sobiv isik V-JL eestkostja kohustuste täitmiseks. I L on andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks ja kinnitas nõusolekut ka kohtuistungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Asjas on leidnud tõendamist, et V-JL ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema. Seega tuleb eestkostja ülesandeks määrata V-JL kõigi asjade ajamine. lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt lg 3 ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Seega tuleb eestkostja määrata V-JL’le kolmeks aastaks. Vastavalt lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.