Muud › Muud hagiasjad

tema poolt ja tema rahaliste vahendite arvelt. K.A (edaspidi: kostja) on hageja endine elukaaslane. Pärast kooselu lõppu novembris 2003 leppisid pooled suuliselt kokku, et kostja võib tasuta kasutada nimetatud korterit kuni oktoobrini 2004. Hageja tasus kostja kasutuses oleva x ja hageja ning poolte ühiste laste eluasemeks oleva x kõik hoolduseks vajalikud maksed. Poolte vahel oli suuline eseme tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes. Hageja tuletas kostjale korduvalt meelde, et tasuta kasutamise leping lõpeb ja kostja peab eluruumi vabastama. Kostja ei ole eluruumi vabastanud ega võtmeid hagejale üle andnud. Kostjal puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks, tema valdus on ebaseaduslik. Hageja palus kostjalt välja nõuda eluruumi x Tallinnas hageja valdusse. Kostja vastuväited K.A hagi ei tunnistanud. Hagi ei ole tõendatud. Pooled ei ole kunagi kokku leppinud, et kostjal on tasuta kasutamise lepingu kohaselt õigus kasutada eluruumi ainult kuni oktoobrini 2004. Sellise nõude esitas hageja kostjale ühepoolselt. Leping jäi vormistamata seetõttu, et hageja ettevalmistatud leping ei sisaldanud poolte tegelikke kokkuleppeid. Poolte suhetes tekkisid lahkarvamused 07.11.2003 ning kostja läks ajutiselt kõrvalkorterisse, et anda pooltele aega järele mõelda, alalisse eluruumi tagasi kolimine ei ole osutunud võimalikuks. Kostja vaidles hageja nõuetele igakordselt vastu. Pooled kolisid x majja 1996.a. sügisel. Kui poolte vahel oli tasuta kasutamise leping, siis vastavalt sel ajal kehtinud elamuseaduse § 28 lg 3 ja § 31 lg 2 alusel on see pikenenud kuni sügiseni 2006 ning hageja ei saa nõuda vara väljanõudmist. Sellisel juhul kehtib tasuta kasutamise leping nii x kui ka y suhtes. Vastuhagi põhjendused Kostja palus vastuhagis tunnustada tema omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale 34/100, so 68/100 x Tallinnas (ehitusregistri kood xxxxxxxxx) asuvast ehitisest, mille kasutuskord on kindlaks määratud ja millele vastavad Tallinnas x asuvast majast korterid 1 ja 2 TsK § 438, 439 ja 440 alusel, so ühise tegutsemise lepingu alusel; ning kinnistusraamatu kande parandamist, kuna kanne on ebaõige. Kostja on tasunud ühise eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas, muus varas ja töise osavõtu teel. TsK § 440 lg 2 kohaselt on lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud vara nende kaasomand. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Pooled elasid koos faktilistes abielusuhetes alates 1993.a. lõpust ja 1996.a. sügisel kolisid elama x Tallinnas. Pooltel oli ühine majapidamine ja ühised lapsed. Algselt pidas perekonda üleval kostja, hageja läks tööle alates 1998.a. Tulenevalt asjaolust, et pooled vahetasid varem pidevalt elukohti, tekkis soov luua ühine kodu ja hageja nimele osteti y ning hiljem x eluruumid. Elukoht osteti ühiseks elamiseks ühise raha eest. Pooled tegid kulutusi vastavalt sellele, kellel parasjagu raha oli. Kostja tegi vaidlusaluste eluruumide väljaehitamiseks dokumenteeritud kulutusi kokku 176 120,75 krooni eest. Tegelikkuses tegi kostja ühise tegutsemise lepingu alusel kulutusi kaks kord rohkem, sh töömeestele tasu maksmine, materjalikulu jne, mille kohta dokumendid puuduvad või ei ole säilinud. Kostja, tema vend ja isa on teinud eluruumide ümberehituseks tööd. Kostja, tema venna ja isa tööpanuseks korterite renoveerimisprotsessis 75%. Majavalduse ja dokumentide vormistamine ühe omaniku nimele, ei välista teise kaasomaniku omandiõigust. Kostjal tekkis omandiõigus vallasasjale, mille juurde on kostjal kui kaasomanikul õigus erastada maad. Kostja sai asja valduse poolte kokkuleppel samal ajal kui hageja. Kostja omand tekkis ühise tegutsemise lepingu alusel ühise elukoha omandamisel ja selle väljaehitamisele asumisel. Pooli toetasid kooselu ajal ka kostja vanemad ning kostjal olid varasemad sissetulekud.

2(8)

Vastuväited vastuhagile K.H vastuhagi ei tunnistanud. Juunini 1995 elas ja õppis hageja Tartus. Hageja asus tööle 1995.a. Väited, et kostja pidas hagejat ülal, ei vasta tõele. Puudub kokkulepe, millest nähtub, et kostjale on asja omand üle läinud. Puudub leping, millest nähtuks, et pooltel esines tahe luua ühist omandit. On ebaselge, millal ühise tegutsemise leping sõlmiti, kas kooselu alguses või siis, kui hageja omandas hoone osa. On arusaamatu, kas kooselu alguses sõlmitud ühise tegutsemise lepingu eesmärgiks oli ühise ehitise omandamine ja milline on ehitise omandamisel kostja panus. AÕS § 92-115 sätestavad ammendavalt vallasomandi tekkimise viisid. Kostja väitis, et osa ehitusmaterjale, millega eluruumi parendati, kuulus talle. Tegemist saab olla äärmisel juhul ühendamise ja segamisega. Hoone ja eluruumi siseviimistluse parendamist ei saa vaadelda ühendamisena AÕS mõttes. Kostja on tõendanud tööriistade ostmist, mida ei ole millegagi ühendatud. Mitmed kostja näidatud kulutused ehitusmaterjalidele jne on tegelikult tasunud hageja. Hageja vanemad on abistanud oluliselt oma rahaliste vahendite arvelt. Hoonet ei loodud ühise tegutsemise tulemusena – hoone ja selles asuvad ruumid olid olemas, kui hageja need ostis. Eluruumi parendamine ei loo omandiõigust vallasasjale. Kostja ei tõendanud temal omandiõiguse tekkimist hoone osale, ega seda, millal ja kuidas tal omand tekkis. Eluruum soetati hageja nimele, tema poolt ja tema rahaliste vahendite arvel. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud hageja. Kui kostjal tekkis vallasomand ehitise osale või eluruumile, ei saanud tal samadel alustel tekkida kinnisomandit maale. Eluruumi või hoone osa vallasasjana tänasel päeval ei eksisteeri. Poolte vahel puudub ühise tegutsemise leping, seda ei sõlmitud kirjalikus vormis ja puuduvad muud asjaolud, mis lepingu sõlmimist kinnitaks. On selgusetu, milline oli poolte ühine majanduslik eesmärk. Kooselu eesmärk ei ole majanduslik. Samuti ei tähenda kooselu automaatselt, et partnerid soovivad omandada ühiseid varalisi õigusi. Õiguslik tagajärg ühisvara tekkimise näol on vaid abielu puhul (PKS § 14 lg 1). Isikud, kes omavahel abielus ei ole, peavad oma varalisi suhteid reguleerima vastavate kokkulepetega. Selliseid kokkuleppeid ei sõlmitud. Vaba kooselu puhul puudub partnerite selgelt väljendatud tahe olla seotud kindlat laadi õigusliku suhtega, selle õiguslike tagajärgedega. Kui puudub isiku tahe osaleda tsiviilõigussuhtes, ei saa teda allutada tema poolt soovimata õiguslikele tagajärgedele. Hageja ei ole kunagi soovinud oma varale mistahes muud õiguslikku režiimi kui hageja ainuomand. Kooselu faktist iseenesest ei tulene, et sõlmitud on ühise tegutsemise leping. Hageja soetas eluruumi endale, kostja asus elama hagejale kuuluvasse eluruumi. Eluruumi soetamisega seotud kulud kandis hageja. Samuti kandis hageja kogu kooselu jooksul eluruumiga seotud kulud. Hageja tasus nii kommunaalkulud kui ka olmevajaduste eest, sh ajal, kui hageja oli lapsehoolduspuhkusel. Kostjal puudusid rahalise panuse tegemiseks vajalikud sissetulekuid. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ning tunnistas K.A omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale 34/100, so 68/100 x Tallinnas (ehitusregistri kood xxxxxxxxx) asuvast ehitisest, mille kasutuskord on kindlaks määratud ja millele vastab Tallinnas x asuvast majast korterid 1 ja 2. Hagi ei leidnud tõendamist. Tõendamist leidis vastuhagi, mis välistab hagi rahuldamise. Pooled elasid koos, muretsesid ühise kodu, neil on ühised lapsed ja nad renoveerisid koos ühist kodu. Korterid omandati poolte kooselu ajal kavatsusega luua ühine kodu. Nimetatud asjaolud on tõendatud K.A seletusega kohtuistungil (t lk 402 pöördel), tunnistajate T. Hi (t lk 403) ja P ütlustega (t lk 403, 403 pöördel). K.A poolt ühisel tegutsemisel osamaksu tasumine on tõendatud vastuhagi lisas toodud dokumentidega (t lk 203-216), K.A seletusega kohtuistungil (t lk 402), tunnistaja K-P ütlustega kohtuistungil (t lk 404, 404 pöördel) ja K.Hi seletusega (t lk 400). K.A poolt ühise tegutsemise lepingu osamaksu tasumine muus varas on tõendatud K.A seletusega kohtuistungil (t lk

3(8)

402 pöördel), tunnistajate P (t lk 403 pöördel) ja K-P ütlustega (t lk 404 pöördel). K.A poolt ühise tegutsemise lepingu osamaksu tasumine töise osavõtu teel on tõendatud poolte seletusega kohtuistungil, tunnistajate T. Hi (t lk 403), P (t lk 403 pöördel) ja K-P (t lk 404 pöördel) ütlustega. Poolte ühine tegutsemine ühise majandusliku eesmärgiga on tõendatud poolte seletustega kohtuistungil, tunnistajate P (t lk 403, 403 pöördel) ja K-P (t lk 404, 404 pöördel) ütlustega. Kuivõrd seaduse ei näe ette, et poolte rahaline panus ühise tegutsemise lepingu puhul oleks võrdne, ei hinnanud kohus kummagi poole rahalist panust. Eeltooduga on tõendatud, et pooled tegutsesid ühise eesmärgi nimel muretseda endale ja ühistele lastele kodu. Lahkhelid poolte vahel tekkisid 2003 novembris. Kuna koosellu astusid pooled koos oma töö ja varaga, on tekkinud pooltel ühised varalised õigused. Mitteabielulise kooselu lõppemisel on võimalik tuvastada võimalikud ühised õigused kooselu vältel soetatud varale ühise tegutsemise lepingu tunnustamise kaudu kohtumenetluses. K.H, olles vabaabielus K.A, ostis vabaabielu ajal enda nimele korterid x ja y Tallinnas, mis algsest ainuomandist on muutunud ühise tegutsemise käigus poolte ühisvaraks. Apellatsioonkaebuse põhjendused K.H palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus ei analüüsinud ega kirjeldanud ühtegi hagist tulenevat asjaolu. Kohus pidi selgitama, millised põhihagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud on tõendamata ning miks kohus hageja esitatud tõendeid ei arvesta või arvab, et need ei tõenda neid asjaolusid. Kohus ei analüüsinud tõendeid hageja omandiõiguse tekkimise kohta ega selle olemasolu kinnitavaid tõendeid. Otsusest ei selgu, kuidas ja mille alusel hageja oma omandiõiguse kaotas. Kohus ei analüüsinud tõendeid, mis kinnitavad, et hageja omandas mõttelise osa hoonest oma isalt saadud raha eest eesmärgiga osta see enda ainuomandisse. Seda kinnitavad K.Hi, K.A, K-P ja T. Hi ütlused. Otsusest ei selgu, kuidas jõudis kohus järelduseni, et K.H on oma omandiosast loobunud. Kohus luges tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud ühise tegutsemise leping. Samas ei selgu, kuidas selline leping on sõlmitud ning miks kavatsus koos elada ja kodu leida tähendab hagejal oma omandiosast loobumist ja kostjal omandi tekkimist. Kui ühise tegutsemise leping, mille eesmärgiks oli ühisomandi tekitamine vaidlusaluse hoone suhtes, sõlmiti kooselu algatamisega, on arusaamatu, miks tekkis kostja omand hiljem kui hageja omand ja selliselt, et algselt oli kogu vara omanik hageja. Samuti on ebaselge, et kui ühine eesmärk saavutati ja vara omandati, kas sellisel juhul leping lõppes või mitte ning millal tekkis kostjal omandiõigus. Kohus leidis, et kuna seadus ei näe ette poolte rahalise panuse võrdsust ühise tegutsemise lepingu puhul, ei ole vajalik hinnata poolte ja nende vanemate antud rahalist panust. Kohus rikkus nimetatud järeldusega TsK § 440, mille kohaselt on osaliste osad võrdsed, välja arvatud, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Selleks, et kohus saaks poolte osaluse jätta hindamata, tulnuks tuvastada, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe, mis sellest võrdsusest kõrvalekaldumise ette nägi. Kostja väitis ja kohus nõustus, et kostja omandas 34/100 mõttelist osa ehitisest tehingu, so ühise tegutsemise lepingu alusel. See eeldab omandiõiguse üleandmist. Kostja ei esitanud tõendeid ning kohus ei käsitlenud, kuidas, miks ja kelle poolt anti kostjale üle omandiõigus. Kostja väitis, et sai valduse korterile nr 1 hagejalt. Kohus jättis tähelepanuta, et valduse korterile nr 1 sai kostja 2003 aastal vara tasuta kasutamise kokkuleppe alusel hagejaga. Omandiõiguse tunnustamise hagi rahuldamine eeldab tuvastamist, et kostja on vara omanik. Kohus ei analüüsinud asjaolusid omandi tekkimist reguleerivate normide alusel. Kostjal puudub kokkulepe, millest nähtuks, et talle on asja omand üle antud. Leping omandi üleandmise kohta on hagejal.

4(8)

Kostja väitis kohtuistungil, et ühine omand tekkis hoone osa ostmisel. Kohus leidis, et omand tekkis hiljem – hageja algne ainuomand muutus ühise tegutsemise käigus poolte ühisvaraks. Otsusest ei nähtu, miks kohus ei nõustunud kostjaga, et omand tekkis hoone osa ostmisel ja miks ta ei nõustunud hagejaga, et kostjal omandit ei tekkinud. Poolte seletuste ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et mõttelise osa ehitisest omandas hageja oma vahendite arvel - oma isalt saadud raha eest. Asjaoluga, et hageja asja omandas ning sai selle ainuomanikuks, nõustus ka kohus. Kohus järeldas, et ühiseks tegutsemiseks ja tegevuseks, mille alusel kostja omand tekkis, on korteris 2 remonttööde läbiviimine. Kostja väitis, et osa materjale, millega eluruumi parendati, kuulus talle. Siseviimistluse parendamist ei saa vaadelda ühendamisena AÕS mõttes. Kostja tõendas tööriistade ostmist, mida ei ole millegagi ühendatud. Kostja ei loonud asja ühise tegutsemise tulemusena – hoone ja selles asuvad ruumid olid olemas, kui hageja need ostis. Eluruumi parendamine ei loo omandiõigust vallasasjale. Kostja kinnitas kohtuistungil, et põrandatalad, esikupõrand, seinad ja lagi on jäänud samaks. Kohus kohaldas ebaõiget materiaalõiguse normi. Asja omandamine saab toimuda asjaõigusseaduse alusel. Tsiviilkoodeksi alusel saab tekkida võlaõiguslik õigussuhe, mis ei loo asjaõiguslikke tagajärgi. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise kui vallasasja omandamise tehing olema sõlmitud notariaalses vormis. Seega pidi omandiõigus olema kajastatud hoone mõttelise osa ostu-müügilepingus. Lahendis nr 3-2-1-8-99 leidis Riigikohus, et ainuüksi kokkulepe osta ühiste vahenditega elamu osa, ei ole vaadeldav ühise tegutsemise lepinguna; kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli majaosad osta poolte kaasomandisse. Kostja esitas tõendeid üksnes selle kohta, et pärast elamu mõttelise osa omandamist andis ta omapoolse panuse raha ja töö näol eluruumi parendamiseks, kuid mitte selle kohta, et pooltel oli eelnev kokkulepe ehitise mõttelise osa omandamise kohta kaasomandisse. Kohus leidis, et ühise tegutsemise kokkulepe on tõendatud tunnistaja P ütlustega selle kohta, et tunnistajale jäi mulje, et tegemist on ühise tegutsemisega. Tunnistaja hinnang, mulje või isiklik seisukoht pooltevahelise vaidluse kohta ei saa olla faktiliseks asjaoluks ja tõendiks. Tunnistaja T. Hi isiklik seisukoht, et hageja oleks pidanud maksma kostjale rahalist kompensatsiooni, ei tõenda omandiõiguse üleminekut ega ühist tegutsemist omandiõiguse saamiseks. Kohus ei analüüsinud väiteid kostja rahalise panuse küsitavuse kohta. Eluruumi soetamisega seotud kulud kandis hageja. Kogu kooselu vältel kandis eluruumiga seotud kulud hageja. Kostja kooselus oluliselt rahalise panuse kaudu ei osalenud. Hageja ema toetas 1997 ja 1998 kokku rahaliselt üle 100 000 krooniga ning abistas igapäevaselt. Hageja isa andis hagejale raha hoone mõttelise osa ostmiseks 260 000 krooni. Kostja vend P abistas töödega ning muretses sõbra kaudu odavalt keskkütteradiaatorid. Kostja isa abistas mõnevõrra töö ja rahaga ning andis 20 000 krooni tööriistade ostmiseks. Samuti aitas osta ehitusmaterjale summas 1000 krooni. Kostja kulutas väidetavalt eluruumide parendamiseks kokku 176 120,75 krooni. Nimetatud summast tuleb maha arvata tööriistade ost summas 8848 krooni, prügivedu summas 3448 krooni, remondivahendid summas 1524 krooni, 22.09.2001 mattide eest 157 krooni tasus hageja; 30. ja 10. märtsil soetatud kergplokk summas 2835 krooni ei kasutatud eluruumi parendamisel; 18.07.2000 pahtli, värvi jms eest 737,60 krooni tasus hageja; 15.08.2000 AS-ile * tasus 1038,50 krooni hageja; 24.09.2000 ASile ** tasus 410,43 krooni hageja; 20. detsembril AS-ile ** 441,90 krooni tasus hageja; 20.05.1999 AS-ile * tasus 196,30 krooni hageja; kulutused pärast poolte kooselu lõppemist summas 4482,65 krooni; mööbel 193 krooni; kliendikaardid summas 1626 krooni; bensiini ja paljundusteenuste eest summas 100,70 krooni. Samuti panustas hageja oluliselt oma rahalisi vahendeid. Asjaolu, et tšekid on kostja valduses, ei tõenda, et nende eest tasus kostja. Kohtu seisukoht et ühisomand saab tekkida registreerimata kooselust, ei vasta seadusele.

5(8)

Vastuhagi rahuldamine on ebaõige ka seetõttu, et ehitist kui vallasasja ei ole olemas. Ehitise alune maa on hageja poolt erastatud ning hageja on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamtusse. Kostja ei ole kordagi avaldanud soovi saada kinnisasja omanikuks ega teinud selleks vajalikke toiminguid. Kohus tunnistas kostja omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale mõlemast korterist. Vaatamata sellele jättis kohus valduse saamise hagi rahuldamata. Puudub vaidlus kinnisasja mõttelise osa üle, mis sisaldab endas korterit nr 1. Seega oleks kohus pidanud vastuhagi rahuldamise korral rahuldama ka valduse saamise hagi. Vastus apellatsioonkaebusele K.A ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada seoses menetlusõiguse normi olulise rikkumisega ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisega. Maakohtu otsus vastuhagi rahuldamise kohta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja nõue jätta rahuldamata. Maakohtu otsus osas, millega K.Hi hagi K.ae vastu vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest jäeti rahuldamata tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi saata uueks arutamiseks maakohtule. K.Hile kuulub 340/1000 (34/100) mõttelist osa kinnistust Tallinnas x (Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr xxxxxx). Vaidlust ei ole selles, et K.Hil on õigus vallata ja kasutada x asuvas elamus kortereid 1 ja 2. K.H esitas kohtule hagi, milles palus K.A valdusest välja nõuda eluruum x. K.A palus oma vastuhagis tunnustada tema omandiõigust poolele mõttelisele osale K.Hile kuuluvast 34/100 mõttelisest osast elamust, milleks kostja väitis 68/100 mõttelist osa. Kolleegium märgib, et juba vastuhagi nõudes on aritmeetiline viga, mida pooled ega maakohus pole märganud. Pool 34/100 –st on 17/100, mitte aga 68/100. Maakohus rahuldas vastuhagi ja tunnistas K.A omandiõigust 68/100-le mõttelisele osale Tallinnas x asuvatest ehitistest. Kolleegiumi arvates on maakohus vastuhagi ebaõigesti rahuldanud. Õiged on apellandi väited, et maakohtu ostus on vastuoluline ja ei vasta seadusele. Kõigepealt juhib kolleegium tähelepanu vastuhagi nõudele, mis on oma sisult vastuoluline ja mida rahuldada ei ole võimalik. Vastuhagis palus kostja tunnustada tema omandiõigust mõttelisele osale vallasasjana elamust ja parandada kinnistusraamatu ebaõige kanne. Kinnistusraamatusse kantakse ainult kinnisasjad, seega pärast kinnisomandi tekkimist ei saa tunnustada omandiõigust kinnisasja oluliseks osaks oleva elamu suhtes. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 164 lg 1 p 1 järgi oleks maakohus pidanud vastuhagis eelmenetlust tehes välja selgitama nõude ja seda vajadusel täpsustama. Maakohus seda teinud ei ole. Kolleegiumi arvates välistab esitatud kujul vastuhagi rahuldamise juba see, et Tallinnas x asuvat elamut vallasasjana ei ole. Kohtumenetluse ajal (26.04.2005) on x asuva hoone alune maa kantud kinnistusraamatusse. x asuv kinnistu ei ole samastatav vallasasjana elamuga. Vastavalt 02.02.2005 sõlmitud ostu-müügilepingule on x kaasomanikud erastanud hoone aluse maaüksuse suurusega 409 m2, millest on moodustatud kinnisasi ja elamu on muutunud kinnisasja oluliseks osaks. TsÜS § 53 lg 2 järgi ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Lisaks eeltoodule analüüsib kolleegium siiski ka nõuet sisuliselt. Eelmises lõigus sisalduv küll välistab nõude rahuldamise esitatud kujul, kuid samas annab kolleegium hinnangu ka maakohtu otsuses olevale järeldusele vara kaasomandisse soetamise kohta tsiviilkoodeksis sätestatud ühise

6(8)

tegutsemise lepingu alusel. Kaasomandi tekkimiseks ENSV Tsiviilkoodeksi § 440 lg 2 alusel on vajalik, et lepingu osalised oleksid sõlminud ühise tegutsemise lepingu. Kolleegiumi arvates ei ole tuvastatud, et pooled oleksid ühiselt tegutsedes soovinud omandada mõttelist osa elamust kaasomandisse. Esmalt pidi maakohus tuvastama, et poolte vahel oli ühise tegutsemise leping ja millised olid selle olulised tingimused. Kostja on välja toonud, et poolte vahel oli kokkulepe eluruumi omandamiseks kaasomandisse ja omandatud eluruumi renoveerimiseks. Ühise tegutsemise lepingule ei olnud tsiviilkoodeksis esitatud vorminõudeid. Samas peab aga vallasasjana elamu omandamise leping olema asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 järgi notariaalselt tõestatud. Seetõttu peab kolleegiumi arvates olema notariaalselt tõestatud ka vallasasjast elamu mõttelise osa kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Vaidlust ei ole selles, et sellist lepingut sõlmitud ei ole. Kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli elamu mõtteline osa osta kaasomandisse (Riigikohtu 26.01.1999 otsus nr 3-2-1-8-99 ja 20.12.2005 otsus 3-2-1-142-05). Ainuüksi ühise perena käitumisest ei saa iseenesest järeldada poolte soovi kaasomandisse elamu mõttelise osa soetamiseks. Tõendatud on, et kostja remontis eluruume ja tegi selleks rahalisi kulutusi, kuid eeltoodu alusel ei teki kostjal ilma vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseta ja omandi üleandmiseta omandiõigust elamu mõttelisele osale. Seega ei tekkinud kostjal TsK § 440 lg 2 järgi omandiõigust vallasasjana eluruumi mõttelisele osale ja vastuhagi omandiõiguse tunnustamiseks vallasasjana elamule oleks tulnud jätta rahuldamata. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et ei ole välistatud, et pooled sõlmisid ühise tegutsemise lepingu mõnel muul eesmärgil, näiteks eluruumi ühiseks kasutamiseks, ja kostja võis teha kulutusi selle eesmärgi saavutamiseks. Juhul, kui poolte vahel oli mõni muu kokkulepe või kui pooled ei olnud üldse oma suhteid eluruumi omandamisel, remontimisel ja majandamisel reguleerinud, võib kulutusi teinud pool esitada teise poole vastu nõude alusetust rikastumisest tulenevalt. Õige on apellandi väide, et maakohtu järeldused ühisvara tekkimise osas ei vasta seadusele. Ebaõige on maakohtu järeldus, et ühisomand võib tekkida ka faktilisest abielusarnasest kooselust. Maakohus on otsuses vastuoluliselt tuvastanud, et pooled soovisid omandada ühise eluruumi ja seda ka tehti, kuid samas otsuse lõpuosas leidnud, et elamu mõtteline osa omandati algselt K.Hi ainuomandisse ja hiljem poolte vabaabielu ajal ühise tegutsemise tulemusena on muutunud poolte ühisvaraks. PkS § 14 lg 1 sätestab, et ühisvara on ainult abikaasade poolt abielu vältel omandatu. Seega K.Hi poolt soetatud eluruumi poolte ühisvaraks muutumine on välistatud. Hageja nõudeks oli eluruumi x väljanõudmine kostja ebaseaduslikust valdusest, kuna leping eluruumi kasutamiseks oli väidetavalt lõppenud. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata põhjendusel, et vastuhagi rahuldamine välistab põhihagi rahuldamise. Ringkonnakohtu otsusega jäetakse vastuhagi rahuldamata, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus ei ole välja selgitanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ja kostja vastuväiteid hagile. Kuna hagi põhjendatust ei ole maakohus sisuliselt hinnanud, välja arvatud see, et vastuhagi rahuldamine välistas hagi rahuldamise, siis asjaolude esmakordne tuvastamine, tõendite hindamine ja nõude põhjendatuse üle otsustamine esmakordselt ringkonnakohtu poolt rikuks oluliselt poolte kaebeõigust. Riigikohus lähtub ringkonnakohtu otsuse põhjendatust kontrollides TsMS § 688 lg 3 kohaselt ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludest. TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles toodud asjaoludest ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kuna K.Hi hagi osas puuduvad maakohtu otsuses põhjendused ja ringkonnakohtul pole võimalik puudust kõrvaldada, siis tuleb hagi saata uueks arutamiseks maakohtule.

7(8)

Seoses hagi saatmisega uueks arutamiseks maakohtule tuleb kohtukulude kindlaksmääramine ja jaotamine maakohtul lahendada asja uuel läbivaatamisel, arvestades seda, et vastuhagi on ringkonnakohtu otsusega rahuldamata jäetud.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.