Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja esitas 22.09.2006. a Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla 2 590 krooni väljamõistmiseks. REAS ja kostja sõlmisid 22.11.1996. a mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 0005652. Lepingu alusel esitas hageja kostjale arved kogusummas 1 297.70 krooni. Vastavalt lepingule on selle lepingu lahutamatuks osaks mobiiltelefoniteenuse kasutamise eeskirjad. Viivise määraks on vastavalt nimetatud eeskirjale 0,5% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab viivisvõlgnevus 20 828.10 krooni, hageja vähendab viivise nõude põhivõla summani. Kostja vastus Kohtule 31.10.2006. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt viidatud eeskirjad hakkasid kehtima alles 01.06.1997. a, seega on hageja põhjendamatult esitanud viivisenõude. Hageja poolt pakutud teenus oli ebakvaliteetne ja alates 27.08.1998. a kostja hageja teenuseid ei kasutanud. Kostja eeldas, et leping lõpetatakse. Kostja sõlmis lepingu AS-ga E . Hagiavalduselt nähtuvalt on hageja andmetel muutunud tema väidetav võlanõue sissenõutavaks juba alates 18.02.1998. a (nimetatud tähtpäeval on muutunud sissenõutavaks viimane väidetav võlgnevus. Hageja pidanuks oma väidetava võlanõude aegumise vältimiseks esitama hagi hiljemalt 30.06.2005. a. Kohtu põhjendused 06.11.2006. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei ole põhjendatud. Kostja taotlusel kohaldab kohus aegumist. Kohus on tuvastanud, et REAS ja kostja sõlmisid 22.11.1996. a mobiiltelefoniteenuste liitumislepingu nr 0005652. Lepingu alusel esitas hageja kostjale arved perioodil 30.07.1997. a kuni 18.02.1998. a kogusummas 1 297.70 krooni. Kostja ei eita otsesõnu võlgnevust, kuid leiab, et hageja on põhjendamatult viivitanud nõude esitamisega. Viimane hageja poolt väidetud võlgnevuse summa muutus sissenõutavaks 18.02.1998. a. Kostja leiab, et hageja pidanuks hagi esitama hiljemalt 30.06.2005. a. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 18.02.1998. a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 22.09.2006. a. Hageja leiab, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult, seega ei ole hageja nõue aegunud. TsÜS § 146 lg 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 30.06.2005. a. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda arve tasumata jätmist automaatselt tahtlikuks tegevuseks. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Kostja on oma vastuses väitnud, et tõendite esitamine on raskendatud, kuna kostjal ei ole säilinud enam liitumislepingud. Aegumise eesmärk ongi selliste olukordade vältimine, kus võlgnikul puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada, kuna need ei ole enam säilinud. Võlausaldaja on oma nõudeõiguse teostamisega viivitanud niikaua, et õigusliku olukorra selgitamine on muutunud raskendatuks. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotlusel kohaldab kohus käesolevas vaidluses aegumist. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 ja § 173 kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse asja läbivaatamiskulu täies ulatuses (22.50 krooni) ulatuses. Asja läbivaatamiskulu on hagejale ja kostjale hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulu.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.