lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-03-740/1

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 06.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-03-740/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1563
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsMS § 91Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusTsMS § 54 lg 4Protokolli allkirjastamineTsÜS § 84Tehingu tühisusVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 3Võlasuhte tekkimise alusedVÕS § 30Võlatunnistus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-03-740/20Tallinna Ringkonnakohus27.09.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-03-740/34

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-03-740/34 (endine nr 2-11514/03)

Tsiviilasi

II hagi AT vastu 504 000 krooni saamiseks ja AT vastuhagi laenulepingu tühisuse tunnustamiseks

Menetlusosalised ja nende

hageja (vastuhagis kostja) II (isikukood XXX, elukoht XXX) hageja lepinguline esindaja A N (XXX) kostja (vastuhagis hageja) AT(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja I K

esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

07.11.2006 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada Välja mõista AT võlg koos viivistega 504 000 (viissada neli tuhat) krooni II kasuks.
2.Jätta rahuldamata AT vastuhagi laenulepingu tühisuse tunnustamiseks.

Kohtukulu

Välja mõista AT II kasuks menetluskulu (kakskümmend kaheksa tuhat) krooni.

28 000

Välja mõista AT menetluskulu

(ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni ja 90 senti riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole XXX SEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, märkides viitenumber XXX. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 396Laenulepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel 01.01.2006 jõustunud määrades.

tuleb

2-03-740/34 tasuda riigilõiv

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused, vastuväited vastuhagile

1.Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 504 000 krooni, millest põhivõlg on 265 000 krooni ja viivis 239 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu, mille ta tasus hagi esitamisel ja nõude suurendamisel kokku 28 000 krooni. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS §-dest 8 lg 2, 30 lg 2 ja 76 lg 1 ja 2. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel XXXsõlmitud kirjalik laenuleping, mille alusel laenas hageja kostjale 265 000 krooni tagasimaksmise kuupäevaga mitte hiljem kui 01.06.2003 (tl 7-10). Lepingu esemeks olev summa on enne alla kirjutamist üle antud, mille fikseerib laenulepingu punkt 5. Laenu on kostja oma varaga (korter) taganud. Leping on kostja ja ta abikaasa poolt alla kirjutatud. Kokkulepitud ajaks kostja raha hagejale ei tagastanud ning vaatamata hageja nõudmistele, keeldus oma laenulepingulise kohustuse täitmisest. Vastavalt laenulepingu punktile 4 on kostja kohustatud tasuma viivist 0,2% tagastamata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja esitas 11.08.2005 avalduse viivise väljamõistmiseks.
2.Hageja leiab, et kostja vastuväited on eksitavad. Kuna lepingu punktis 5 oli fikseeritud raha üleandmine, siis eraldi dokumendi vormistamiseks puudus vajadus. Hageja andis kostjale laenu sularahas. Hagejal olid rahalised vahendid laenamiseks olemas, mille kinnituseks esitas hageja korteri ostu-müügi lepingu koopia. Kostja väited, et ta raha ei saanud on alusetud, paljasõnalised ning tõendamata. Kostja on püüdnud hageja teadmata võõrandada laenu tagatiseks olevat eluruumi. Kostjal vastavalt sõlmitud laenulepingule puudus selleks õigus ilma hageja kirjaliku nõusolekuta.
3.Hageja vastuhagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata põhihagis nimetatud põhjendustel. Vastuhagis on kostja esile toodud asjaolud vastuolulised- summa 115 000 on kord laen, kord kahju. Jõustunud kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud tagastamata laen summas 150 000 krooni, seega tegemist ei saa olla kahjuga. Hageja selgituse kohaselt vaidlustatud laenulepingul ei ole puutumust varasemalt sõlmitud lepingutega. Kostja on ise esitanud tõendi nimetusega puudujääk ja aparatuuri remont, mis tõestab laenu saamist. Kostja võttis korduvalt laenu ka kolmandatelt isikutelt. Hageja ei ole kunagi väitnud, et laenulepingus nimetatud summa oleks kostjale üle antud teiste isikute juuresolekul. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue ja põhjendused
4.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt puudub hagejal sellise nõude esitamiseks õiguslik alus. Kostja ei väida, et ta pole vaidlusalusele lepingule allkirja andnud, kuid nimetatud summat ta saanud ei ole. Tegemist on rahatu laenulepinguga. Raha mittesaamist tõendab kostja abikaasa ütlustega. Kostja vaidleb viivise nõudele vastu samadel põhjendustel, mis põhinõudele, et tegemist on rahatu lepinguga, seega hageja ei ole õigustatud nõudma viivist. Kostja leiab, et hageja nõue on pahatahtlik.
5.Kostja palub rahuldada vastuhagi ja mõista välja vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu.

2-03-740/34 11.10.2004 esitas kostja vastuhagi vaidlusaluse laenulepingu tühisuse tunnustamiseks kui rahatu lepingu juhindudes TsÜS §-st 84 (tl 50-52). Vastuhagi jäeti 01.03.2005 määrusega läbi vaatamata. 01.09.2005 esitas kostja uuesti vastuhagi eelmärgitud nõudes (tl 95-98). Kostja leiab, et laenuleping on kehtetu algusest peale, kuna see oli rahatu, siis pole ka leping kunagi jõustunud. Kostja on varasemalt hagejale andnud võlatunnistuse 150 000 krooni kahju põhjustamise kohta. XXX laenulepingus märgitud summa 265 000 krooni sisaldab eelnimetatud summat, millele lisandus hagejalt saadav laen 115 000 krooni, mida hageja tegelikult ei andnud. Hageja andis suuliselt lubaduse võlakirju mitte kasutada. Hageja esitas 150 000 krooni saamiseks hagi kohtusse, mis on käesolevaks ajaks kostjalt kohtuotsusega välja mõistetud. Kostja ei vaidlustanud kohtuotsust, kuid leiab, et mõlemad laenulepingud on olnud näilikud. Kostja leiab, et hageja selgitused raha üleandmise osas on vastuolulised. Kostja ja ta abikaasa tunnistasid võlga 265 000 krooni neile osutatud moraalse surve ja pettuse tagajärjel, mille ohvriks nad langesid. Tegelikult oli tegemist OÜ klubi „P ” kahjumiga. Kohtu põhjendused

6.Kohus, ära kuulanud kostja, poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud venekeelse laenulepingu 30. novembrist 2002 summas 265 000 krooni (tl 7-10). Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja kirjutas vaidlustatud lepingule ise alla pärast selle läbi lugemist. Poolte vahel on tekkinud võlasuhe. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja suhtes oleks kasutatud mingit sundi sh moraalset survet lepingule allakirjutamiseks nagu kostja on väitnud. Seega puudub alus eelmärgitud põhjendustel lepingu tühistamiseks.
8.TsÜS § 84 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetult rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 30 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kostjal on kõrgem haridus, mistõttu puudub kohtul alus kahelda selles, et kostja ei saanud aru tema emakeeles vormistatud lepingu sõnastusest st lepingu sisust. Lepingu punktis 5 kinnitatakse raha tegelikku üleandmist laenuandja poolt laenuvõtjale. Lepingus märgitu kohaselt kohustub kostja võla hagejale tagastama hiljemalt 01.06.2003. Lepingu punkti 6 kohaselt on laen tagatud kostja varaga. Kuna tegemist oli ühisvaraga, siis laenulepingu punkti 12 kohaselt kinnitas kostja abikaasa allkirjaga oma nõusolekut lepingus märgitud tingimustel laenu võtmist (tl 8 ja 10). Eeltoodud lepingule allkirja andmist kinnitas tunnistaja ST (endise perekonnanimega K ). Tunnistaja ütluste kohaselt ta luges enne lepingule alla kirjutamist selle läbi, raha üleandmist ta ei näinud. Tunnistaja selgitas, et ta usaldas oma abikaasat, kes käskis lepingule alla kirjutada. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema teada abikaasal vaja raha, et töötajatele töötasu maksta ja maksta kommunaalkulude eest klubis. Tunnistaja teada olevat kostja raha võtnud kassast. Kohus on seisukohal, et kostja kirjutades lepingule alla on tunnistanud varasemat raha saamist ja võtnud endale kohustuse raha tagastamise kokkulepitud tähtajaks. Kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu ja on lubanud kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud leping on käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses.

2-03-740/34 Tuginedes VÕS § 396 lg-le 2, mille järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna, leiab kohus, et poolte vormistatud laenuleping on kooskõlas kehtiva seadusega. Seega laenulepingu vormistamine ei eeldanud raha üleandmist lepingu sõlmimise hetkel, mistõttu kostja vastuhagi laenulepingu tühistamiseks rahatuse tõttu tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodut kinnitavad ka kostja enda selgitused ja tunnistaja ütlused, et raha oli vaja äriühingu majandustegevuseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja selgitused ei ole tõsiselt võetavad, et tegemist oli näiliku lepinguga, mida hageja lubas tulevikus mitte kasutada. Kui oleks tegemist kostja kirjeldatud lepinguga, siis jääb arusaamatuks miks pooled nägid vaeva sellise lepingu koostamise, vormistamise ja tunnistajalt allkirja võtmisega milleks hageja sõitis kostja elukohta Lasnamäele. Hageja põhistus rahaliste vahendite olemasolu kohta oli piisavalt veenev (raha saadud korteri müügist).

9.VÕS § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu punktis 4 kokku leppinud viivise suuruseks 0,2% võlasummalt iga viivitatud päeva eest. Viivitus on olnud üle 3 aasta. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg ja viivis kokku summas 504 000 krooni.
10.19.02.2004 Tallinna Linnakohtu määruse alusel on hagi tagamise abinõuna kohaldatud kostjale kuuluva korteriomandi suhtes vara käsutamise keelumärget, mis on sissekantud kinnistusraamatusse. Kohus tühistab hagi tagamise pärast jõustunud kohtuotsuse täitmist või hageja taotlusel täitmise läbiviimiseks. Menetluskulud
11.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas taotluse riigilõivu 28 000 krooni väljamõistmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja kohtukulud so. riigilõiv, mis tuli tasuda hagi esitamisel ja hilisemalt nõude suurendamiseks kokku summas 28 000 kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka asja menetlemisel tehtud kulutused kokku 188,90 krooni, s.o posti kättetoimetamise kulu. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja