1.2.Kompromisslepingu täitmise käigus loetakse kostja tehtud maksete arvelt hagejale laekunud summad esmalt võlgnetava laenu põhiosa katteks, seejärel tasumata intressi katteks, seejärel viiviste katteks, seejärel riigilõivu katteks ning seejärel õigusabikulude katteks.
1.3.Juhul, kui kostja ei täida käesolevas kompromissis kokkulepitud kohustusi, sh iga osamakse tasumise kohustust, kohaselt, st viivitab osamakse tasumisega rohkem kui kümme (10) päeva, kohustub kostja tasuma hagejale kogu võlgnevuse (s.o 2069,45 eurot) tasumata osa ning lisanduvad viivised põhinõude (1664,82 eurot) tagastamata osalt arvestusega 0,03% päevas alates kogu võlgnevuse tasumata osa sissenõutavaks muutumise päevast.
1.4.Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist ei ole kummalgi poolel üksteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone.
2.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 142,50 eurot PLACET GROUP OÜ arvelduskontole nr EE644204278606351237.
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-147214. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa määrusele, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 27.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xi (kostja) vastu 2162,86 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 31.12.2024 kostjale maksettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 04.02.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 25.02.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.04.2024 laenulepingu nr JM4082981, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 41 osamaksega ning tasuma intressi määras 35% aastas ja lepingutasu 100 eurot.
3.Kohus võttis hagi 09.04.2025 määrusega menetlusse.
4.Pooled esitasid 22.06.2026 kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled lõpetada käesoleva kohtuasja menetluse.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled
2/5
kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohus on pooltele 25.06.2026 kohtunõudes selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi.
7.Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg-le 1 vastavalt.
8.VÕS § 421 kohaselt on VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohtupraktikas on leitud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib võlatunnistus kui leping olla tühine VÕS § 421 alusel, kui selle võlatunnistusega on loobutud vastuväidete esitamisest, millest tarbija tarbijakrediidilepingu puhul loobuda ei saa (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18 , p 14.1.2; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 27). See kehtib ka juhul, kui võlatunnistus sisaldub kompromisslepingus (TlnRnKo 07.08.2024, 2-21-135781/12, p 10-11).
9.Seetõttu peab kohus ka niisugusel juhul omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 28; TlnRnKo 07.08.2024, 2-21135781/12, p 11).
10.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 26.04.2024 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%.
11.Lepingu kohaselt oli kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr 46,99%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (46,45%).
12.Kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud seega lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
13.Antud juhul ei sõltu kompromissi kehtivus kohtu hinnangul sellest, kas krediidilepingu sõlmimisel olid täidetud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks, st kas krediidiandja veendus, et kostja on krediidivõimeline.
14.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
15.Hageja esitatud asjaolude kohaselt sai kostja laenu 2000 eurot ning on teinud lepingu alusel tagasimakseid summas 404,67 eurot. Kostja tehtud tagasimaksed arvestas hageja 335,18 euro ulatuses põhiosa katteks ning 69,49 euro ulatuses intressi katteks. Hageja on
3/5
arvestanud intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. Seega on hageja arvestanud kõik kostja maksed üksnes põhivõlgnevuse ja seadusjärgse intressi katteks.
16.Kompromisslepinguga tunnistab kostja põhinõuet 1664,82 eurot, VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras arvestatud intressinõuet ja perioodi 21.05.2026 – 10.06.2026 eest põhivõlgnevuse osalt 582,02 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras arvestatud viivisenõuet 3,40 eurot.
17.Eeltoodut arvestades ei tunnista kostja kompromissilepinguga hageja nõudeid VÕS § 4 403 lg-s 7 sätestatust suuremas ulatuses, mistõttu ei ole alust kahelda kompromissi kehtivuses.
18.Kohus leiab seega, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
19.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
20.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
21.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
22.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole teisiti kokku leppinud, jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
23.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 142,50 eurot hageja arvelduskontole nr EE644204278606351237.
24.TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kui pooled sõlmivad kompromissi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 3).
25.Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 285 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada
4/5
pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 142,5 eurot, hageja arvelduskontole nr EE644204278606351237.
26.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt poolte kokkuleppest ja TsMS § 661 lg-st 4 ei saa seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.