lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-18196/9

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-18196/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1805
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 196 lg 1, 3Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korralTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedÄS § 125 lg 1Usaldusühingu mõisteTsMS § 235PõhistamineTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 378 lg 4Hagi tagamise abinõudTsMS § 381 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-18196/55Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.11.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-14547/20Riigikohtu tsiviilkolleegium19.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2017. a Tartu

Tsiviilasja number

2-16-18196

Tsiviilasi

UÜ Akos Invest hagi Pille Tiiraki vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pille Tiiraki vastuhagi UÜ Akos Invest vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

UÜ Akos Invest määruskaebus hagi tagamise ja menetluskulude tagatise määramise vaidlustamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja, vastuhagis kostja): UÜ Akos Invest, rk 12038048; esindaja advokaat Janar Kuus

esindajad

Vastustaja (kostja, vastuhageja): Pille Tiirak, ik XXXX; esindaja Mihkel Nukka

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2017. a määrus ja teha uus määrus.
2.Jätta rahuldamata Pille Tiiraki taotlus vastuhagi tagamiseks.
3.Jätta rahuldamata Pille Tiiraki taotlus kohustada UÜ-t Akos Invest andma tagatis Pille Tiiraki menetluskulude katteks.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Hagi tagamise avaldus
TsMS § 383 lg 1Hagi tagamine tagatise vastu
TsMS § 384 lg 1Hagi tagamise avalduse lahendamine
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 7Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
Määruskaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotuse lahendab maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.UÜ Akos Invest esitas 2. detsembril 2016. a hagi Pille Tiiraki vastu, milles palus Pille Tiirakilt mõista välja töövõtulepingust tulenev võlgnevus 31142,40 eurot ja viivised. Pille Tiirak esitas 10. jaanuaril 2017. a vastuhagi, milles palus UÜ-lt Akos Invest mõista välja 9752,50 eurot, viivise 386,88 eurot ja viivise kuni rahalise kohustuse täitmiseni.
2.Pille Tiirak esitas 10. jaanuaril 2016. a taotluse vastuhagi tagamiseks, milles palus arestida hagi tagamiseks UÜ-le Akos Invest kuuluvad arvelduskontod krediidiasutustes 10919,26 euro ulatuses. Taotluse kohaselt on vastuhagi rahuldamise korral alust arvata, et vastuhagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. UÜ-le Akos Invest ei kuulu kinnisasju, tema krediidireiting on madal ning tal on pikaajaline maksuvõlg 3618,13 eurot. Vastuhageja tasus hagi tagamise tagatise 5 % vastuhagi hinnalt summas 545,96 eurot.
3.Pille Tiirak esitas 10. jaanuaril 2016. a taotluse kohustada UÜ Akos Invest andma Pille Tiiraki eeldatavate menetluskulude katteks rahalise tagatise 5440 eurot kohtu määratud tähtajaks. UÜ Akos Invest raske majandusliku olukorra tõttu on temalt menetluskulude sissenõudmine raskendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus rahuldas 11. jaanuari 2016. a määrusega Pille Tiirak taotlused. Maakohus arestis hagi tagamiseks UÜ Akos Invest arvelduskontod krediidiasutustes 10919,26 euro ulatuses. Maakohus kohustas UÜ Akos Invest andma Pille Tiiraki eeldatavate menetluskulude kattes rahalise tagatise 4240 eurot hiljemalt 11. veebruariks 2017. a.
5.Maakohus märkis, et TsMS § 383 lg 1 alusel tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5% ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Vastuhageja andis tagatise 545,96 eurot. Maakohus leidis, et vastuhagi tagamise taotlus on põhjendatud ja vastuhagi tuleb tagada arestides kostja arvelduskontod hagi hinna ulatuses. Lisaks vastuhageja märgitule ei ole kostjal ka hinnalisi sõidukeid.
6.Maakohus leidis, et Pille Tiiraki eeldatavateks menetluskuludeks on 4240 eurot ning see tuleb tasuda tagatisena kohtu deposiitkontole. Maakohus ei nõustunud taotleja märgitud kuluga

ehitusekspertiisile. Maakohus leidis, et Pille Tiiraki mõistlik kulu ehitusekspertiisile on 1200 eurot 2000 euro asemel. Muus osas nõustus maakohus taotleja esitatud eeldatavate menetluskulude arvestusega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7.UÜ Akos Invest esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta vastustaja taotlused rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on vastuhagi tagamise taotluse rahuldamine ebaseaduslik ja põhjendamata. Vastustaja esitatud põhjendused hagi tagamiseks on sellised, mis ei saa olla vastuhagi tagamise aluseks. Vastuhagi tagamine eeldab erakorraliste asjaolude esinemist, mis annavad aluse kalduda ühe kohtumenetluse poole kasuks kõrvale tsiviilkohtumenetluse poolte võrdsuse põhimõttest (TsMS § 7). Maakohus jättis andmata hinnangu vastuhagi perspektiivikusele. Maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu (arestimine) on määruskaebuse esitajat ebamõistlikult kahjustav ja toob kaasa määruskaebuse esitaja majandustegevuse seiskumise; 2) on kostjale eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramine ebaseaduslik ja põhjendamata. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks on määruskaebuse esitajalt menetluskulude kättesaamine raskendatud. Menetluskulude tagatise nõudmine on määruskaebuse esitaja jaoks ebaõiglane. Määruskaebuse esitaja maksuvõlg tekkis vastustaja tegevuse tõttu.
8.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata vastustaja taotlus vastuhagi tagamiseks ning vastustaja taotlus kohustada määruskaebuse esitajat andma tagatis vastustaja menetluskulude katteks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kohtumääruse põhjendamisega seonduvat (I), seejärel hagi tagamist (II) ning lõpuks võtab seisukoha menetluskulude tagatise määramise osas (III) I
10.Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis määruse sisuliselt põhjendamata. Maakohus märkis vastuhagi tagamise taotluse rahuldamisel, et nõustub vastuhageja põhjendustega ning on neid kontrollinud. Lisaks märkis maakohus, et kostjal puuduvad hinnalised sõidukid, mida saaks arestida. Sellest järeldas maakohus, et vastuhagi tagamise taotlus on põhjendatud. See on selgelt ebapiisav määruse põhjendamiseks. TsMS § 384 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagi

tagamise avalduse põhjendatud määrusega. Ebapiisavad on ka maakohtu põhjendused menetluskulude tagatise määramiseks. Maakohus ei viidanud menetluskulude tagatise määramisel ühelegi õigusnormile ning refereeris suuremas osas taotleja märgitut. II

11.Ringkonnakohus on märgib, et kohus saab hagi tagada ainult siis, kui esinevad TsMS §‐s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele (TsMS § 363 lg 1 punktid 1−3), hagi on lubatav (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (TsMS § 381 lg 2), vt RKTKo 3‐2‐1‐3‐17 p 13; 3‐2‐1‐83‐16 p 13-16. Maakohus ei ole piisavalt analüüsinud hagi tagamise eelduste olemasolu, eelkõige hagi tagamise alust ning ei ole võtnud seisukohta nõude õigusliku perspektiivikuse osas. Samuti ei ole maakohus analüüsinud ja põhjendanud hagi tagamise abinõu proportsionaalsust (TsMS § 378 lg 4). Hagi tagamine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel arvestab kohus kõigi asjaoludega. Muuhulgas tuleb otsustamisel võtta arvesse nõude suurust. Maakohus ei ole viinud diskretsiooni läbi. Tegu on olulise menetlusõiguse rikkumisega ning seetõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 kohaselt tühistada. Samas peab ringkonnakohus võimalikuks esitatud taotlused ise lahendada ja teeb seda järgnevalt. TsMS § 377 lõike 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise alust tuleb hinnata tõenäolisuse ja usutavuse alusel ning seejuures võtta aluseks hagi tagamise taotluse ja nõude põhistatus. TsMS § 235 järgi on põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub hagi tagamise alus TsMS § 377 lg 1 mõttes. Vastustaja põhistas hagi tagamise taotlust sellega, et määruskaebuse esitaja krediidireiting on madal, tema maksevõime on negatiivne, tal on alates 2015. a maksuvõlg ning tal on esitamata majandusaasta aruanne. Ringkonnakohus möönab, et nimetatud asjaolud võivad iseenesest raskendada kohtuotsuse täitmist. Samas ei pea ringkonnakohus seda tõenäoliseks ja usutavaks seetõttu, et kostjaks on usaldusühing. ÄS § 125 lg 1 järgi on usaldusühing äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Seega ei ole tegu täielikult piiratud vastutusega ühinguga ning hagi hind 10919,26 eurot on keskmise suurusega. Vastustaja ei ole põhistanud ühingu täisosaniku maksevõimetust. Ringkonnakohus ei saa omaalgatuslikult eeldada, et täisosanik ei ole võimeline täitma ühingu kohustusi. Järelikult on hagi tagamise taotlus ebapiisavalt põhistatud ning esitatud põhistuse kohaselt ei ole tõenäoline ja usutav hagi tagamise aluse olemasolu TsMS § 377 lg 1 alusel.
12.Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et hagi tagamata jätmise korral ei ole tõenäoline ja usutav kohtuotsuse täitmise raskenemine või võimatuks muutumine, ei ole vajalik hagi õigusliku perspektiivikuse hindamine. Samas märgib ringkonnakohus seejuures selgituseks järgmist. Hagi tagamine ei ole asja sisuline lahendamine. See tähendab, et hagi tagamise etapil võib kohus võtta nõude edulootuse küsimuses seisukoha ainult ulatuses, kas nõuete õigust eeldades on hagil üldse mingisugust edulootust ehk kas esitatud asjaolude pinnalt esineb mingisugunegi võimalus hagi rahuldamiseks. Kohus ei pea hindama hagi tagamise raames nõude tõendatust. Nõude saab lugeda hagi tagamise analüüsimisel perspektiivituks siis, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (3-2-1-83-16 p 16).
13.Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamine ei ole menetluslik garantii, vaid seaduses ettenähtud erand hagi rahuldamise korral otsuse täitmise tagamiseks. Hagi tagamata jätmine ei tähenda seda, et isikul puudub võimalus oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Uute asjaolude ilmnemisel on menetlusosalisel võimalus esitada hagi tagamise taotlus uuesti. Ringkonnakohus peab õigeks määruskaebuse esitaja väidet, et vastuhagi tagamisel võidakse kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest TsMS § 7 kohaselt. Vastuhagi tagamine seab hageja vastuhagejast halvemasse menetluslikku olukorda ja seda tohiks teha vaid erandlike asjaolude esinemisel. Samuti on võimalik, et nõuded rahuldatakse osaliselt vastastikku ning need lõpevad VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega. III
14.TsMS § 196 lg 1 p 3 järgi võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostjale eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei viinud määruse tegemisel diskretsiooni nõuetekohaselt läbi ja on sellega ületanud diskretsioonipiire. Tagatise määramine menetluskulude katteks TsMS § 196 lg 3 kohaselt on kohtu kaalutlusotsus, kuhu kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire; eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Tagatise määramisel peab kohus kaaluma esmalt seda, kas tagatise määramine on vajalik ning juhul, kui kohus leiab, et see on vajalik, peab kohus kaaluma tagatise suurust. Maakohus ei kaalunud tagatise määramise vajalikkust ning ei viidanud seejuures ühelegi õigusnormile (vt käesoleva otsuse p 10). Samas kaalus maakohus tagatise suurust.
15.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude katteks tagatise määramine ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul ei esine TsMS § 196 lõikes 3 loetletud asjaolusid. Sättes toodud loetelu, millal võib kostja eeldatavate menetluskulude hagejalt sissenõudmine olla ilmselt raskendatud, ei ole ammendav. Vastustaja põhistas menetluskulude tagatise taotlemist samade väidetega, millega ta põhjendas hagi tagamise taotlust (vt määruse p 11, lõik 3). Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud põhistusest lähtuvalt ei saa järeldada, et kostja eeldatavate menetluskulude

sissenõudmine on ilmselt raskendatud. Kuna kostjaks on usaldusühing, mille täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest ÄS § 125 lõike 1 alusel kogu oma varaga, ei saa teha järeldust menetluskulude sissenõudmise raskendatuse kohta ainuüksi ühingu krediidireitingust lähtudes. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas on menetluses vastastikused hagid, mille menetluskulude nõuded võivad hagide osalisel rahuldamisel lõppeda tasaarvestusega.

16.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja