Muud › Muud hagiasjad

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-21189 (endine number 2/25-26436/05)

Tsiviilasi

OÜ hagi OÜ vastu üle võõra kinnisasja juurdepääsuõiguse saamiseks ja vastava reaalservituudi kandmiseks kinnistusraamatusse ning vastuhagi hüvitise krooni saamiseks, igakuise perioodilise hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

Menetlustoiming

Kolmanda isiku kaasamine

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ taotlus TL (TL kaudu) kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Edasikaebamise kord Määrusele võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus tuvastas: .a. esitas OÜ hagi OÜ vastu üle võõra kinnisasja juurdepääsuõiguse saamiseks ja vastava reaalservituudi kandmiseks kinnistusraamatusse. OÜ vaidles hagile vastu ning esitas vastuhagi hüvitise nõudes, taotledes OÜ-lt ühekordse hüvitisena 540 511 krooni väljamõistmist ning alates vastuhagi esitamisest igakuise hüvitisena 6 458,33 krooni väljamõistmist. esitatud vastuhagi muutmisega taotles kostja täiendavalt tuvastada hageja kohustus anda nõusolek märkuse kandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks perioodilise hüvitise maksmise kohustuse kohta ning lugeda kohtu poolt tuvastatud nõusoleku andmise kohustus puudutatud isiku nõusolekuks. Hageja esitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 216 lg 1 kohaselt taotluse TL(TLkaudu) kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. Taotluse kohaselt on hageja ja TLvahel halduskohtus pooleli vaidlus, kus TLon kinnitanud, et segadus seoses ehitisega on põhjustatud TL tegevusest ning et hageja krunt on määratud ebaõigelt. Hageja leiab, et

esineb alus TL kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna nii hageja kui ka kostja poolel, kuna hagi rahuldamisel võib kahju hüvitamise nõue TL vastu tekkida kostjal ning hagi rahuldamata jätmisel – hagejal. Kuna kaasamise taotluse esitab hageja, taotleb hageja TL kaasamist kolmanda isikuna hageja poolel. esitatud vastuses kostja väidetele jäi hageja oma seisukoha juurde ja taotles jätkuvalt TL kaasamist menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Kostja vaidles hageja taotlusele vastu. Kostja ei näe seost käesolevas asjas tehtava lahendi ja hageja poolt kirjeldatud võimaluste vahel esitada nõudeid TL vastu, seega puudub alus kaasata TL menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kostja taotleb TL kaasamist menetlusse kostja poolel tuginedes lg-le 1, § 214 lg-le 3 ja § 216 lg-le 1, kuna asja lahendamisel kostja kahjuks võib kostjal tekkida TL vastu kahju hüvitamise nõue tulenevalt sellest, et TL ei ole kostjat maa tagastamisel informeerinud juurdepääsu määramise võimalusest ega seonduvatest asjaoludest. esitatud vastuses hageja seisukohale jäi kostja oma seisukoha juurde ning taotles Tallinn linna kaasamist menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. TL leidis oma esitatud seisukohas, et olenemata asjaolust, kumma poole kasuks kohus vaidluse otsustab, ei saa sellest tuleneda nõuet TL vastu. Sellele vaatamata ei vaidle TL vastu enda kaasamisele menetlusse kolmanda isikuna. TL leiab esitatud täiendavas seisukohas, et vaidluses kuuluvad tuvastamisele vaid asjaolud, mis puudutavad hageja ja kostja vahelisi õigussuhteid ning sõltumata asjaolust, kuidas kohus lahendab hagi või vastuhagi, ei saa see tuua endaga kaasa tagajärgi, millest võiks tuleneda kohustused kahju hüvitamiseks. Kuna TL ei vaidle vastu enda kaasamisele tsiviilasja menetlusse, on tema arvates oluline konkreetselt määratleda, kumma menetlusosalise poolele kolmas isik menetlusse kaasata, sest tema positsioon ning õigused ja kohustused võivad teatud tingimustel olla seotud selle menetlusosalisega. Tuginedes eeltoodud seisukohale, arvestades hagiavalduses toodud nõuetega ning tutvudes vastuhagi materjalidega leiab Tal linn, et ta tuleks kaasata menetlusse hageja poolel. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, astuda menetlusse hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus leiab, et kohtu ülesanne käesolevas menetluses on tuvastada, millised õigussuhted on poolte vahel, mitte asjaolu, kas ja millised nõuded võivad pooltel olla TL vastu hagi või vastuhagi rahuldamisel või rahuldamata jätmisel. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et TL tuleb kaasata kolmanda isikuna menetlusse. Vaidlus on, kelle poolel. T L on enda kaasamisega nõus ning taotleb enda kaasamist hageja poolel. lg 4 kohaselt kaasab kohus kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse. Kolmas isik loetakse kaasaja poolel menetlusse kaasatuks alates kaasamise määruse kolmandale isikule kättetoimetamisest. Lähtudes lg-st 4 ja TL seisukohast rahuldab kohus hageja taotluse ning kaasab TL menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.