Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Asjaolud ja hageja nõue

Vaidlus puudub selles, et KÜ üldkoosoleku 13.05.2006 otsusega on kehtestatud igale ühistu liikmele varikatuse ehitamise tasu 150 krooni juunis – septembris 2006 (t lk 99). Vaidlus puudub selles, et Tapa Linnavalitsuse 23.09.2003 korraldusega nr 330 on kehtestatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (t lk 14). Vaidlus on poolte vahel selles, et kostja on jätnud hagejale tasumata alates märtsist 2003 majandamiskulud summas 25 843,70 krooni, millelt on arvestatud viivis 3 446,80 krooni, kogusummas 29 290, krooni. KÜ üldkoosoleku 02.06.2001 otsusega on kehtestatud alates augustist 2001 remonditasu 2 krooni/m2 ja maksete mittetähtaegsel tasumisel viivis 0,1% iga viivitatud päeva eest (t lk 1718). Kostja arusaam, et hageja on jätnud nõude tõendamata algdokumentide alusel, ei ole tõsiselt võetav. Kohus tegi eelmenetluses ettepaneku kostjale taotleda hageja raamatupidamislikku ekspertiisi. Kostja ekspertiisi määramise taotlust ei esitanud. KÜ põhikirja p 17 ap 4-6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldustasu); maksete mittetähtaegsel tasumisel tasuma iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega ning tasuma ühistus elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule (ühistu liige, tema perekonnaliikmed, üürnikud ja ajutised elanikud) (t lk 913). Makseteadetest nähtuvalt lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel liikme omanduses oleva korteri üldpinna suurusest. Hageja väiteil jagatakse teenuste arvete maksumus majas asuvate korteriomandite üldpinnaga ja seejärel tehakse arvestus igale korteriomandile vastavalt omandi üldpinna suurusele. Hageja kinnitas kohtuistungil, et igakuiselt pannakse makseteated korteriomandite omanike postkastidesse ja ühistu liikmed, välja arvatud kostja, tasuvad korralikult. Kostja väide, et ta ei ole osa makseteateid kätte saanud, on paljasõnaline. Kostja ei ole märkinud, millises osas ta arveid peab ebaõigeteks. Kostja ei ole esitanud makseteadete saamisel hagejale mingeid vastuväiteid. Makseteadete ja viivise arvestusega on leidnud kinnitust, et kostja on jätnud hagejale ajavahemikul märts 2003 kuni oktoober 2006 tasumata majandamiskulude eest 25 843,70 krooni, millelt on arvestatud viivis 3 446,80 krooni, kogusummas 29 290,50 krooni (t lk 1928, 58-61, 100-103, 117-119, 130-131, 141-142). Ainetu on kostja väide, et viiviste arvestus on käsikirjaline ega ole arvestatav, kuna hageja esitatud käsikirjalised dokumendid on loetavad. Kostja paljasõnaline üldine kahtlus, et arved ja hageja tõendid on ebaõiged, ei anna alust ühistule majandamiskulude tasumata jätmiseks. Väär on kostja viide MTÜS § 1, § 35, § 36 lg 2, § 28 lg 5, (RPS) § 8 lg 1, § 4 lg 1 p 1, 3, lg 2-4, § 5, § 7 lg 2, § 8 lg 1, § 16 lg 1, § 18 lg 1, 4 kuna kohaldamisele kuuluvad erinormid KÜS § 13, § 15-1, § 7 lg 4, KOS § 8 ja § 13. Hageja väited, et kostjale ei ole esitanud eelmise aasta aruandeid ega bilanssi tutvumiseks ega andnud teavet, on vastuolus hageja selgitusega, mille kohaselt ei ole kostja pöördunud hageja poole mingi teabe saamiseks. Hageja tegi kostjale ettepaneku tutvuda ühistu ruumides raamatupidamise algdokumentidega, küll aga ei ilmunud kostja kokkulepitud ajal. Kohus leiab, et hageja informeeris kostjat hooldustasu tasumise kohustusest korteriühistule õigeaegselt.

KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 (kuni 22.10.2006 redaktsioonis) kohaselt on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooni-teenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 15-1 lg 1 (22.10.2006 redaktsioonis) majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15-1 lg 2 järgi eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 13 lg 3 kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. KOS § 8 lg 3 kohaselt kui KOS või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata majandamiskulude eest 25 843,70 krooni, millelt on arvestatud viivis 3 446,80 krooni, kogusummas 29 290,50 krooni.

Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 52 p 2 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud. TsMS § 60 lg 1 ja § 52 p 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 2 100 krooni ja registrikaartide saamise kulu 115 krooni (t lk 31-32, 57, 98, 134). Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on kandnud õigusabikulu 800 krooni (t lk 29, 133). Arvestades asja keerukust ja mahtu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 800 krooni. TsMS § 52 p 7 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt sõidukulu 1 038 krooni väljamõistmiseks (t lk 104-107, 120-123, 132, 143). Kokku kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 2 100 + 115 + 800 + 1 038 = 4 053 krooni. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 52 p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 8,80 + 8,80 + 33,50 + 33,50 + 30,80 + 31,10 + 31,10 + 20,10 + 19,80 + 19,80 + 19,80 + 20,70 + 20,10 = 297,90 krooni (t lk 34-35, 39-40, 44, 50-51, 62, 89, 93, 108-111, 126, 139) riigituludesse. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Viivi Villemson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.